← Eesti

1-22-312/179

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 7.

novembri

  1. a otsus Maksim Žini kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma
  2. aprill 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus Maksim Žini süüküsimuses KarS §

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

  1. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Maksim Žini kasuks välja 2700 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus tunnistas
  5. mai
  6. a otsusega Maksim Žini süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 188 lg 2 p 1 järgi ning karistas teda vangistusega vastavalt kuueks ja neljaks aastaks. Kohus mõistis liitkaristuseks kuus aastat vangistust ning luges pärast eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamist ärakantavaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati Valeri Žini ja Artjom Kornilovit KarS § 188 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
  7. Kohtu hinnangul kasvatas M. Žin narkootilise aine valmistamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult V. Žini ja A. Korniloviga
  8. veebruarist 2020 kuni
  9. juulini 2021 kanepit ning käitles suures koguses narkootilist ainet. Vastavalt varasemale omavahelisele kokkuleppele ning ülesannete jaotusele ostis M. Žin selleks tootmishoonega kinnistu ning transportis koos kaastäideviijatega sinna ehitusmaterjale ja muud kanepikasvatuse rajamiseks vajalikku. A. Kornilov külvas ja kasvatas kanepitaimi ning V. Žin lõikas need maha, kuivatas, pakendas ja tegeles müügiga. Tootmishoonest leiti 791 kasvavat kanepitaime kogukaaluga 7182,78 grammi ning süüdistatavate 1-22-312 valdusest 218,11 grammi marihuaanat, millest 8,19 grammi leiti M. Žini elukohast ja autost. Süüdistatavate ühine teootsus nähtub teole eelnenud ja järgnenud sündmustest ning toimepanemise viisist. Kuigi igaühel oli teos erinev roll, oli kõigi panus oluline. M. Žinita poleks olnud kohta, kus kanepit kasvatada, mistõttu oli tema teopanus määrava tähtsusega.
  10. Maakohtu otsuse vaidlustas M. Žini kaitsja, kes taotles kaitsealuse õigeksmõistmist või karistuse kergendamist.
  11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  12. novembri
  13. a otsusega apellatsiooni osaliselt, kergendades M. Žinile mõistetud karistust, karistas teda KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kolmeaastase ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi viieaastase vangistusega ning mõistis liitkaristuseks viis aastat vangistust.
  14. Ringkonnakohus leidis, et M. Žini süü on tõendatud. Tema kui kaastäideviija teopanus seisnes kinnistu ostmises, sinna kanepikasvatuse loomiseks ja hoone kordategemiseks vajaliku varustuse vedamises ning maja remontimiseks ja kasvatuseks vajalike seadmete paigaldamises. M. Žin palus sugulastel kanda V. Žinilt saadud sularaha oma pangakontode kaudu endale ning osaliselt kandis ta raha edasi A. Kornilovile. Järelikult poleks M. Žini panuseta saanud kanepit kasvatada ega seda hiljem käidelda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  15. M. Žini kaitsja taotleb kaitsealuse osaliselt õigeksmõistmist ja kergema karistuse mõistmist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus, samuti menetluskulude hüvitamist.
  16. Ükski tõend ei seo M. Žini narkootilise aine suures koguses käitlemisega ning tema tegevust saab käsitada vaid kanepi kasvatamisele kaasabi osutamisena. Puuduvad tõendid, et süüdistatav teadis, mis eesmärgil plaanitakse tema ostetud kinnistut kasutada. M. Žin ei osalenud kanepitaimede kasvatamises, nende mahalõikamises, kuivatamises, marihuaana valmistamises, selle pakkimises ega müümises. Süüdistatava tegevuses puudub kaastäideviimisele omane teovalitsemist väljendav teopanus. Kinnistu ostmine ja sinna vajalike materjalide ning seadmete transportimine saab olla vaid aineline kaasabi. Kaitsealuse valdusest leitud kanep oli isiklikuks tarbeks. Nii väike kogus ei viita osalemisele narkootilise aine müügis. Ka sularaha viimine sugulastele-tuttavatele laenu tagastamiseks ei tähenda, et M. Žin tegeles narkootikumide müümisega.
  17. Ringkonnakohus ei analüüsinud tingimisi vabastamata jätmise võimalust. M. Žin on varem karistamata, tema roll kuriteo toimepanemisel ega süü pole suured. Karistust tuleb kergendada ka seetõttu, et M. Žin tegutses perekondliku sõltuvuse mõjul venna sunni all, tundes hirmu nii venna kui ka A. Kornilovi ees. Süüdistatav aitas vennale tootmishoonesse kiirabi kutsudes kaasa teo avastamisele, loobus sisuliselt teo edasisest toimepanemisest ja hoidis ära kahjulike tagajärgede saabumise.
  18. Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et kohtud jätsid välja toomata ja tõenditega sisustamata, milles seisnes M. Žini kaastäideviimise kvaliteediga teopanus talle etteheidetud kuritegudes.
  20. Vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult (KarS § 21 lg 2 ls 1). Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (nt RKKK 16.03.2015, 3-1-1-10-15, p 12). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isikud tegutsevad 2

(4)1-22-312 kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Viimati RKKK 30.03.2023, 1-20-9591/107, p-d 18-19.) Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (nt viidatud 3-1-1-10-15, p 12).
  1. Seega tuli kohtutel süüdimõistva otsuse tegemiseks eristada süüdistusi kanepi kasvatamises (KarS § 188) ja narkootilise aine suures koguses käitlemises (KarS § 184) ning näidata tõendipõhiselt ära, milles seisnes kummaski kuriteos M. Žini teopanus kaastäideviijana.
  2. Kohtute tuvastatu kohaselt valis ja tellis kanepi kasvatamiseks vajalikud komponendid ning tarvikud A. Kornilov, kes tegeles seejärel üksinda ka taimede kasvatamisega. M. Žini panus süüteo toimepanemisse väljendus kinnistu ostmises, sinna talle kuuluva autoga vajalike ehitus- ja sisustustarvete transportimises ja maja renoveerimises. Lisaks märkisid kohtud, et M. Žin oli teadlik kanepi kasvatamisest oma kinnistul. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise osas on tõendatud, et kanepitaimi kuivatas, töötles, saadusi pakendas ja müüs V. Žin. M. Žini seos kuriteoga seisnes selles, et tema valdusest leiti 8,19 grammi marihuaanat, 170 eurot sularaha ning süüdistatav lasi sugulastel ja tuttavatel kanda V. Žinilt saadud 30 950 eurot sularaha enda ja oma abikaasa arvelduskontodele. Kohtud ei tuvastanud, et M. Žin oleks ise tegelenud kanepi kasvatamisega või hiljem selle kuivatamise, pakendamise või müümisega.
  3. Maa- ja ringkonnakohtu lahenditest ei selgu, milliste tõendite põhjal sedastati, et M. Žin oli kinnistut ostes teadlik sinna kanepikasvatuse loomise plaanist ning osales selle plaani koostamisel ja täideviimisel. Pelgalt teadmine, et tema kinnistul kasvatatakse kanepit, ei anna alust järeldada, et isikutel oli algusest peale ühine ja kooskõlastatud teoplaan. Ka asjaolu, et süüdistatav transportis talle kuuluvale kinnistule ehitusmaterjale ja tehnikat ning abistas hoone valmisseadmisega just kanepikasvatuse rajamiseks, pole otsustes tõenditega ära näidatud. Kohtud on vaid abstraktselt nentinud, et süüdistatavad tegid seda üheskoos.
  4. Niisamuti on sisustamata etteheide narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Mõlemas kohtuastmes osutati asjaolule, et M. Žini valdusest leiti kokku 8,19 grammi marihuaanat. Kohtulahenditest ei leia aga tõenditele tuginevaid põhjendusi, miks seostatakse sellise narkootilise aine koguse omamist suures koguses marihuaana grupis käitlemisega. Kaitseväide on kogu menetluse vältel olnud, et süüdistataval on marihuaanasõltuvus ning leitud aine oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks. Seda argumenti ei ole kohtud veenvalt ümber lükanud. Puudub vaidlus, et M. Žin on kanepitarvitaja. Ka ei ole leitud kogus niivõrd suur, et selle isiklikuks otstarbeks hoidmine oleks ebausutav.
  5. Käsitades M. Žini KarS §-des 184 ja 188 nimetatud kuritegude kaastäideviijana, viitasid kohtud ka sellele, et ta kandis sugulaste ja tuttavate abil oma kontole suuri sularahakoguseid. Ei ole välistatud, et narkootikumide müügist saadava tulu omandamisel või varjamisel võib olla muude asjaolude seas tähtsus kaastäideviija teopanuse hindamisel. Praeguses asjas piirdusid kohtud aga tõdemusega, et M. Žin „pesi narkoraha,“ jättes käsitlemata ja kummutamata kaitseväited, milles põhjendati rahatehinguid teisiti.
  6. M. Žin mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ehk suures koguses narkootiliste ainete käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Praeguses asjas ei nähtu kummastki kohtuotsusest, millisele konkreetsele varasemale kuriteole tuginedes korduvus sedastati. Vastupidi, kohtud tuvastasid, et M. Žini ei ole ühegi süüteo eest karistatud. Faktilist korduvust ei saa tuletada ainuüksi faktist, et samas süüdistusasjas heideti talle ette kanepi kasvatamist, kuna 3
(4)1-22-312 KarS §-s 188 kirjeldatud käitumine, kui sellele järgneb n-ö saagi käitlemine, ei moodusta KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat tunnust (vt RKKK 23.12.2021, 1-19-7453/106, p 39).
  1. Kuigi isiku süüküsimus tuleb kohtul lahendada enda siseveendumuse alusel, peab see rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15). Kohus ei saa tõendite puudust täita oletuste ja oma siseveendumusega. Praegusel juhul rajanevad M. Žini kaastäideviija rolli käsitlevad järeldused esmajoones kohtute oletustel, mitte konkreetses asjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel. M. Žini süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ei põhjendatud üldse. Seetõttu rikkusid kohtud M. Žini süüdi tunnistades kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1), mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik seda viga kõrvaldada, sest Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid (KrMS § 363 lg 5).
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu otsuse M. Žini süüküsimuses KarS §

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Otsuse osalise tühistamise tõttu pole kaebaja ülejäänud kassatsiooniväidetele vaja vastata. Kuigi kriminaalmenetlusõiguse rikkumine sai alguse maakohtust, saab selle kõrvaldada ringkonnakohus. Menetlusökonoomiat arvestades on otstarbekas saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus (viimati RKKK 29.01.2024, 1-20-3487/398, p 36). Sõltuvalt asja uuel arutamisel M. Žini süüdistusele antavast hinnangust tuleb ringkonnakohtul teha vajaduse korral uus otsus ka M. Žini karistamise, temalt maakohtus väljamõistetud menetluskulude ning talle kohaldatud konfiskeerimise osas. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 20. M. Žini kaitsja esitas taotluse hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 3450 eurot. Taotluse kohaselt on õigusteenuse hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ning kaitsjal kulus toimikuga tutvumisele 17 tundi, kliendi nõustamisele 2 tundi ja kassatsiooni koostamisele 4 tundi. Kolleegium peab õigusabi vajalikuks ja teenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid pidades silmas asja keerukust ja mahukust, pole toimingutele kulunud aeg mõistlik. Arvestades siiski, et kaitsja astus menetlusse alles kassatsiooniastmes ning pidi esmakordselt tutvuma kogu materjaliga, on põhjendatud õigusteenuse osutamisele kulunud aeg 15 töötundi. Seega loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt M. Žini kasuks välja mõista, 2700 eurot (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.