← Eesti

3-24-673/4

Obsah (7)§ 120§ 2§ 4§ 121§ 45§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-673 Määruse kuupäev 8. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu seoses kuriteoteate õigusvastase menetle

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas
  2. veebruaril 2024 Viru Vanglale kuriteokaebuse seoses vanglaametnike tegevusega tema suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimisel ja avavangla osakonnast kinnisesse vanglasse paigutamisel. Kaebajat diskrimineeriti ja piinati ning teda koheldi ebaseaduslikult ja ebainimlikult. Kaebaja tervist on rikutud ning kaebaja on korduvalt soovinud psühhiaatri abi, mida pole talle võimaldatud.
  3. Viru Vangla andis kaebajale
  4. veebruari
  5. a vastusega nr 6-10/24/2855-2 tähtaja täiendavate andmete või terviseandmete avaldamise nõusoleku esitamiseks ning pikendas kuriteoteatele vastamise tähtaega. Vangla selgitas, et kaebaja pöördumine ei sisalda infot, mis võimaldaks hinnata kuriteotunnuste esinemist kaebuses viidatud isikute käitumises. Menetlejal puudub võimalus pöörduda Viru Vangla meditsiiniosakonna poole ning küsida välja teavet, mis on seotud konkreetse patsiendi terviseandmetega. Küll aga on patsiendil endal võimalik meditsiiniosakonnast vajalikud andmed välja küsida ning menetlejale edastada. Samuti on patsiendil võimalik edastada meditsiiniosakonnale kirjalik nõusolek andmete väljastamiseks sisekontrolli ametnikule seoses kuriteokaebuse läbivaatamisega. 3-24-673
  6. Kaebaja esitas
  7. veebruaril 2024 Viru Vanglale avalduse, milles leiab, et on vanglale esitanud kriminaalmenetluse algatamiseks piisavad andmed. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on vanglale vajalikud tema terviseandmed. Ametnikke aitaks vestlus kaebajaga.
  8. Vangla selgitas
  9. märtsi
  10. a vastusega nr 6-10/24/2855-4 kaebajale, et meditsiiniandmete töötlemine on vajalik, et kontrollida kaebaja
  11. veebruari
  12. a kaebuses välja toodud psühhiaatri vastuvõtu ja psühhiaatrilise ravi mittevõimaldamisega seotud asjaolusid. Ilma terviseandmete töötlemiseta ei ole Viru Vangla sisekontrolli valdkonnal võimalik anda hinnangut võimaliku süüteo toimepanemise kohta. Kaebaja ei ole seni kuriteokaebuse lahendamiseks vajaminevat nõusolekut terviseandmete töötlemiseks andnud. Vangla andis kaebajale täiendava tähtaja eelnimetatud nõusoleku esitamiseks. Kaebaja vastuvõtt ei ole otstarbekas, sest kaebajal on võimalik eelkirjeldatud nõusolek ja täiendavad selgitused esitada sisekontrollile vajadusel kirja teel.
  13. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  14. märtsil 2024 kaebuse, milles palub tunnistada Viru Vangla
  15. veebruari
  16. a vastuse nr 6-10/24/2855-2 ja
  17. märtsi
  18. a vastuse nr 6-10/24/2855-4 õigusvastaseks. Kaebaja selgitab, et tal esineb tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi, kuna vangla on varasemalt tema kuriteokaebusi käiguta jätnud ning seda võidakse teha ka edaspidi. Kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku ajendi ja aluse olemasolu tuvastatakse haldusmenetluses. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
  19. Kohus palus
  20. märtsi
  21. a kohtunõudega esitada Viru Vanglal kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
  22. Kaebaja esitas kohtule
  23. märtsil 2024 avalduse, milles juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et tal ei ole võimalik avaliku e-toimiku (AET) kaudu tutvuda kohtu
  24. märtsi
  25. a kohtunõudega. Kohus tegi kaebajale eelnimetatud kohtunõude AET-i vahendusel samal päeval nähtavaks, misjärel kaebaja teatas kohtule, et kohus saab soovitud dokumendid Viru Vanglalt.
  26. Viru Vangla esitas kohtule
  27. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla on seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole lubatav. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul on Viru Vangla rikkunud tema õigusi, kuna ei ole õiguspäraselt menetlenud kaebaja esitatud kuriteoteadet, sh küsis vangla kaebajalt õigusvastaselt kuriteokaebuse menetlemiseks täiendavaid andmeid ning ei võimaldanud andmete esitamiseks ametniku vastuvõttu. 10.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

11. Kaebaja ei soovi käesoleval juhul vaidlustada Viru Vangla kui haldusorgani, vaid Viru Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 sätestatud uurimisasutuse tegevust, kuivõrd vangla ei menetlenud kaebaja hinnangul õigesti tema kuriteoteadet (KrMS § 195 lg-d 1 ja 2). Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest 2 3-24-673 avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kui kaebaja leiab, et vangla ei ole kaebaja avalduste alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole vangla alustanud vastavalt kaebaja tahtele kriminaalmenetlust, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Isegi kui käsitleda vangla vastuseid halduskohtus vaidlustatavate toimingutena, ei oleks nende vaidlustamine tuvastamisnõudega

§ 45

lg 3 alusel lubatav, sest oma sisult oleks tegemist menetlustoimingutega, mille iseseisev vaidlustamine ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Ilmselgelt pole sellise olukorraga praegu tegemist. Samuti ei oleks tuvastamisnõue kaebaja õiguste kaitseks kuigi efektiivne vahend. Seega tuleks kaebus ka juhul kui vaidlust käsitleda halduskohtu pädevusse kuuluvana tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.