3-24-1211/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1211 Määruse kuupäev 24.04.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-754 Menetlusosalised Taotleja – Maivo Kärt RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. 24.04.2024 saabus Tartu Halduskohtule Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus, milles ta palub määrata endale riigi õigusabi korras kaitsja, kelle vahendusel taotleja saab esitada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastava kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) taotleja põhiõiguste ja vabaduste olulise rikkumise hüvitamise nõudes. Taotleja viitab haldusasjale nr 3-24-754. 2. Kohus mõistab M. Kärdi taotlust selliselt, et ta on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-24-754 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-754 esitas taotleja kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, milles soovis riigi õigusabi, et pöörduda seoses haldusasjaga nr 3-24-320 EIK-i poole. Halduskohus jättis 13.03.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-320 taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määrus on jõustunud Riigikohtu 23.04.2024. a määrusega. 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus 3-24-1211 vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-754 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 6. M. Kärdi riigi õigusabi taotlus on küll lakooniline, kuid sellest võib järeldada, et taotleja ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-24-754 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-320. Taotleja leiab, et sellega on oluliselt rikutud tema põhiõigusi ja vabadusi. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-24-754 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust seoses haldusasjaga nr 3-24-320 kohtusse pöörduda, kuna taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel. Seega ei saanud riigi õigusabi andmisest keeldumine praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. Asjaolu, et taotleja ei nõustu siseriiklike kohtute lahenditega, ei tähenda automaatselt taotleja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Taotleja kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 punktile a. 7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2