Obsah (7)

§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 121§ 39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2430 Määruse kuupäev 19. detsember 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Roman Rutskihhi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 3. oktoob

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roman Rutskihh (kaebaja) esitas
2. augustil 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eesti Vabariiki elama asumiseks. PPA jättis
3. oktoobri
4. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-3 kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas
5. oktoobril 2023 PPA-le venekeelse avalduse, millest haldusorgan järeldas kaebaja soovi PPA
6. oktoobri
7. a otsust nr 15.3-3.1/2310-3 vaidlustada. PPA andis
8. oktoobri
9. a kirjaga nr 15.3-3.1/2310-5 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja vaie ei vastanud nõuetele. PPA tagastas
10. novembri
11. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-8 kaebaja
12. oktoobri
13. a avalduse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi.
14. Kaebaja esitas Viru Maakohtule
15. oktoobril 2023 hiljem täiendatud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja põhjendab, et ei valda riigi keelt, tal puuduvad juriidilised teadmised ning rahalised vahendid advokaadi palkamiseks. Kaebaja soovib vaidlustada PPA otsust, milles keelduti elamisloa pikendamisest. Viru Maakohus keeldus
16. oktoobri
17. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14263 kaebaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ning edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
18. Kaebaja esitas
19. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et tal lõppes elamisloa kehtivus ning PPA ei pikenda seda, jättes kaebaja 3-23-2430 avalduse läbi vaatamata. PPA suunas kaebajat kohtusse pöörduma. Kaebaja ei soovi, et teda riigist välja saadetaks. Kaebaja palub vaadata tema taotlus läbi, anda luba elamisloa pikendamiseks ja mitte saata teda Eesti Vabariigist välja.
20. PPA esitas kohtule
21. novembril ja
22. novembril 2023 vastusena kohtunõuetele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. PPA selgitab täiendavalt seoses haldusorganis toimunud vaidemenetlusega, et kuigi kaebaja esitas
23. novembril 2023 PPA-le venekeelse avalduse, siis ei olnud see suunatud
24. oktoobri
25. a vaides esinevate puuduste kõrvaldamisele. Kaebaja soovis teada saada, mis etapis tema asi seoses dokumentidega on. Kaebaja selgitas, et tema elamisluba on lõppenud ja seda ei pikendata. Ühtlasi soovis ta teada, kas teda ootab ees väljasaatmine. Lisaks esitas kaebaja
26. novembril 2023 PPA-le venekeelse avalduse, milles palus veel üht võimalust ning end välja mitte saata. PPA ei ole eelnevatele avaldustele veel vastanud.
27. Tartu Halduskohus jättis
28. novembri
29. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus tõlgendas esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab PPA
30. oktoobri
31. a otsuse nr 15.3-3.1/2310-3 tühistamist ning PPA kohustamist vaadata tema
32. augusti
33. a tähtajalise elamisloa taotlus läbi. Kohus palus kaebajal teatada, kui ta ei nõustu kohtuga. Kuna kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Samuti selgitas kohus kaebajale, et tal tuleb kaebuselt tasuda riigilõiv summas 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. novembri
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. 7.
4. PPA jättis
5. oktoobri
6. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-3 kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse peale
7. oktoobril 2023 PPA-le vaide, mille PPA kaebajale
8. novembri
9. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-8 tagastas. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse
10. oktoobril 2023, seega juba enne PPA poolt vaide lahendamist. 7.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse (VMS) § 222 lg 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule või vaide PPA-le kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus. Seega näevad

§ 47

lg 2 ja VMS § 222 lg 1 koosmõjus ette, et kui isik pidas tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse vaidlustamisel kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 2 3-23-2430 kohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

§ 47

lg 2 kohaldub nii kohustusliku kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12). Nimetatud sätetest tuleneb aga, et kaebus, mis on esitatud küll 10 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemist, ei ole siiski esitatud tähtaegselt, kui isik ei järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda nõuetekohaselt. Seepärast tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja pidas vaidemenetluse korrast kinni ja kas PPA
3. novembri
4. a otsus nr 15.3-3.1/2310-8 kaebaja vaide tagastamise kohta on õiguspärane. Kui PPA tagastas kaebaja vaide ebaõigesti, ei takista vaide tagastamine kaebuse esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-18-253, p 17). Kui aga kaebaja vaides olid puudused, mis takistasid haldusorganil vaiet sisuliselt lahendamast, oli vaide tagastamine õiguspärane. Sel juhul ei järginud kaebaja nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ning kohtusse pöördumist ei saa lugeda

§ 47lg 2 ja VMS § 222 lg 1 alusel tähtaegseks.

7.

1. PPA teavitas kaebajat
2. oktoobri
3. a kirjaga nr 15.3-3.1/2310-5, et tema
4. oktoobri
5. a vaides esinevad puudused. PPA on kaebajale õigesti selgitanud, et lubatav ei ole venekeelse vaide esitamine, vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 järgi tuleb haldusorganile esitada vaie eesti keeles. Samuti kirjeldas PPA kaebajale, milline teave vaidest vastavalt HMS § 76 lg-le 2 peab nähtuma. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja vaides esinesid sellised puudused, mis takistasid vaide sisulist läbi vaatamist, mistõttu oli põhjendatud kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine. PPA andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates kirja teatavaks tegemise päevast (HMS § 78). Ühtlasi selgitas PPA kaebajale, et kui ta tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, siis tema vaie tagastatakse. Kaebaja sai PPA
6. oktoobri
7. a kirja nr 15.3-3.1/2310-5 kohtule esitatud väljastusteatise kohaselt kätte
8. oktoobril 2023 ning tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli seega
9. november
11. novembri
12. a seisuga ei olnud kaebaja PPA-le puuduste kõrvaldamise avaldust esitanud. Kuigi kaebaja esitas PPA-le
13. novembril 2023 avalduse, siis ei olnud see suunatud vaides esinevate puuduste kõrvaldamisele (vt avalduse sisu täpsemalt käesoleva määruse p-st 4). Seega on PPA
14. novembri
15. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-8 kaebaja
16. oktoobri
17. a vaide õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 2 alusel tagastanud. 7.
18. Kuna PPA tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, ei saa kaebetähtaja määramisel aluseks võtta kaebajale kohtueelset menetlust lõpetava lahendi ehk
19. novembri
20. a otsuse nr 15.3-3.1/2310-8 kättetoimetamise aega, vaid määrava tähendusega on, millal tehti kaebajale teatavaks PPA
21. oktoobri
22. a otsus nr 15.3-3.1/2310-
23. Kohtul puudub täpne teave, millal kaebaja eelnimetatud otsuse kätte sai. Arvestades aga, et kaebaja esitas PPA-le vaide juba
24. oktoobril 2023 ning ta pidi selleks ajaks olema otsusega tutvunud, siis oli kaebuse esitamise ajaks, s.o
25. oktoober 2023, VMS § 222 lg-st 1 tulenev 10-päevane kaebetähtaeg möödunud. 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale

1. novembri
2. a määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus 7 päeva jooksul arvates eelnimetatud määruse kättesaamisest. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte
5. detsembril 2023, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
6. detsembril 2023 ning möödus
7. detsembril
8. Kaebajale toimetati eelnimetatud määrus kätte ka paberkandjal
9. detsembril 2023 ning isegi kui ennistamise taotluse esitamise tähtaja kulgemise alguseks pidada viimast kättetoimetamist, siis möödus tähtaeg
10. detsembriga
11. Kaebaja ei ole 3 3-23-2430 kohtule kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle. 9.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 10. Kohus märgib täiendavalt, et kui ei lõpetaks haldusasja menetlust kaebetähtaja rikkumise tõttu, siis tuleks esitatud kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu 30.

novembri 2023. a määruses antud tähtaja jooksul tasunud riigilõivu või esitanud kohtule menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4