← Eesti

3-24-415/8

Obsah (6)§ 121§ 45§ 49§ 46§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-415 Määruse kuupäev 22. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks s

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Halduskohtusse saabusid
  2. veebruaril 2024 kolme isiku ühes avalduses esitatud kaebused Tartu Vangla tegevuse peale. Kohus registreeris Xi (kaebaja) kaebuse eraldiseisva haldusasjana põhjusel, et see võimaldab kaebuste kiiremat lahendamist ning kuna vaidlustel on erinevad esemed. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seoses talle ajavahemikul
  3. mai 2021 kuni
  4. detsember 2023 psühhiaatrilise ravi ja konsultatsioonide mittevõimaldamise ning psühhiaatriaosakonda vastuvõtmisest keeldumisega. Kaebajal tekkis vanglas üksikvangistuses viibimisest stress, depressioon, unehäired, „stuupori“ seisund ja kohanemishäire ning ta proovis korduvalt suitsiidi sooritada. Seetõttu vajas kaebaja psühhiaatrilist arstiabi ning taotles Viru Vangla perearstilt Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda psühhiaatri vastuvõtule saatmist ja seal ravi saamist. Viru Vangla perearst tegi alates
  5. a maikuust korduvalt saatekirju kaebaja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda saatmiseks, kuid Tartu Vangla psühhiaater ja meditsiiniosakonna juhataja keeldusid ning keelduvad tänaseni õigusvastaselt kaebaja vastuvõtmisest. Eeltoodu põhjustas kaebajale hingelisi ja füüsilisi kannatusi. Kaebajal on tuvastamisnõude esitamiseks rehabiliteeriv huvi, kuivõrd ta soovib 3-24-415 suunata Tartu Vanglat tegutsema edaspidi kooskõlas õigusaktidega. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
  6. Kaebaja esitas kohtule
  7. veebruaril 2024 seisukoha, milles leiab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav. Kaebaja viitab eeltoodut kinnitavale kohtupraktikale.
  8. Viru Vangla teatas kohtule
  9. veebruaril 2024 vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole viimase kolme kuu jooksul esitanud meditsiiniosakonnale taotlusi Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas vastuvõtu/ravi võimaldamiseks. Küll aga on ta esitanud
  10. jaanuaril 2020 taotluse, milles avaldas soovi minna ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda (kaebaja on taotlusele
  11. veebruaril 2020 märkinud, et ei soovi kirjalikku vastust). Meditsiiniosakond ei näinud põhjust kaebajat sel ajahetkel Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda saata.
  12. Tartu Vangla teatas kohtule
  13. veebruaril 2024 vastusena kohtunõudele, et vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja viimase kolme kuu jooksul Tartu Vanglale psühhiaatriaosakonda paigutamise osas ühtegi kirjalikku taotlust esitanud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kaebaja statsionaarse raviga seonduvad dokumendid alates
  14. a. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele. 6.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

7. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Kaebaja õigustab tuvastamisnõude esitamist asjaoluga, et soovib suunata Tartu Vanglat edaspidi tegutsema kooskõlas õigusaktidega.

§ 45

lg 2 välistab aga tuvastamiskaebuse esitamise tõhusamate vahendite olemasolu korral. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat tulevikus kaebaja soovitud viisil käituma. Efektiivsemate õiguskaitsevahendite korral tuleb eelistada selliseid nõudeid. Kui kaebaja leiab, et talle ei ole osutatud vajalikke tervishoiuteenuseid, sh psühhiaatrilist ravi, siis tuleb tal pöörduda vastava avaldusega Viru Vangla meditsiiniosakonna poole. Seejärel saavad tervishoiutöötajad kaebaja terviseseisundit hinnata ning otsustada, kas ja millist ravi kaebaja vajab (vangistusseaduse § 52 lg-d 1 ja 2). Viru Vanglal on võimalik hinnata sealjuures ka Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda suunamise vajadust ning Tartu Vangla saab otsustada, kas kaebaja vastuvõtmine vastavalt Viru Vangla tervishoiutöötajate suunistele on põhjendatud või mitte. Kohus aga rõhutab, et kehtivatest õigusnormidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda ravi teostamist konkreetselt isiku soovide järgi. Ravivajaduse ja raviviisi otsustab tervishoiuteenuse osutaja, järgides sealjuures tervishoiuteenuse osutamisele seatud nõudeid (võlaõigusseaduse § 762). Kui kaebajale siiski ei võimaldata tema hinnangul vanglas piisavat või õiget ravi, siis on kaebajal võimalik pöörduda vastava kohustamisnõudega halduskohtusse. Üksnes eelkirjeldatud viisil on kaebajal võimalik oma eesmärk saavutada. 2 3-24-415 8. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Viru Vangla ja Tartu Vangla poole erinevate avaldustega seoses sooviga minna Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda statsionaarsele ravile, Tartu Vanglas võimaldatud ravi kvaliteediga jne, kuid kaebaja on vastavad avaldused esitanud vanglatele 2020.-2022. a. Kaebaja ei ole sellel ega eelmisel aastal esitanud vanglatele taotlusi psühhiaatrilise abi võimaldamiseks ja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ravi saamiseks, mille osas vanglad oleksid oma keelduva seisukoha kujundanud. Seega ei pea kohus praegu võimalikuks suunata kaebajat käesoleva haldusasja raames oma nõuet muutma (

§ 49lg 1).

Varasemate keeldumistega seonduvalt on kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ilmselgelt

§ 46lg 2 järgi möödunud.

Ühtlasi ei kajasta vanglate varasemad vastused kaebaja praegust terviseseisundit ja ravivajadusi. 9. Kaebaja selgitab, et vangla tegevus põhjustas talle hingelisi ja füüsilisi kannatusi, millest võib järeldada, et kaebajal võib olla soov nõuda tulevikus vanglalt kahju hüvitamist. Kaebeõigust ei saa aga

§ 45

lg-st 2 tulenevalt tuletada seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 10. Seega on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid kui tuvastamiskaebuse esitamine. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.