lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama kaebaja 22.02.2023 taotlus uuesti läbi. Kaebaja – QuickRoad OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Menetlusosalised Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AA Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend võimaldanuks kaebajal omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha. 2. MTA keeldus oma 23.03.2023 otsusega nr 8-8/005889-1 kaebajale väljastamast
Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes deklareerinud müügitulu 49 eurot 2020. aastal, 36 1
-i eesmärki silmas pidades, kuna sedavõrd minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandusliku tootmisega ning ei taga taotleja valdkonnapõhist tegevust. Seetõttu ei ole kaebaja puhul täidetud
lõigetes 3-5 sätestatud tingimused ning MTA ei saa taotlust rahuldada ega
lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama kaebaja 22.02.2023 taotlus uuesti läbi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukoht 6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 6.1 Seadusandja tahte kohaselt eeldatakse
-i eesmärkide täitmist
lgs 3 nimetatud loa väljastamisel, kui kaebaja täidab tema õiguste kitsendamiseks seatud
lg-st 3 tulenevad eeldused, mis on faktiküsimised.
-st ega
-i seletuskirjast ei ole võimalik lugeda välja, et vastustajal on võimalik kehtestada õigusaktide väliselt kaebajale täiendavaid
6.2 Vastustajal puudub
lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena
Vastustaja on väljunud enda diskretsiooni piiridest. Käesolevas asjas ei käi vaidlust selle üle, et kaebaja on tegelnud viimasel kolmel aastal seenepakkude kasvatuse ja müügiga, kuna vastustaja on selle oma otsuses tuvastanud.
lg 3 sõnastus ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust, kas tõend väljastada või mitte, kui kaebaja on
lg-tes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandusliku tootmisega. 6.3 Eeltoodu tuleneb ka põhiseaduse § 12 lg-s 2 toodud õigusselguse põhimõttest. Taotlejatel peab olema mõistlik võimalus ette näha, millal nad vastavad
Kaebajale peab olema äratuntav, millest vastustaja oma otsuste tegemisel juhindub. Vastustaja möönab ise, et
Samas annab vastustaja hinnangu, et tootmine peab olema piisav, tekitamaks vastustajas veendumust põllumajandustoodete tootmise kogemuse olemasolus. Väites puudub õigusselgus, sest maksuhalduri järeldus on abstraktne ja subjektiivne. Eluliselt on loogiline, et põllumajandustoodete tootmise faktiga kaasneb alati ka vastav tootmise kogemus. Vastustaja tuvastas menetluses küll kaebaja poolse seenepakkide tootmise ja müümise fakti, aga esitab hinnangu, et seda ei saa pidada põllumajanduslikuks tootmiseks
6.4 Enne loa olemasolu ei saagi kaebaja omada 10 ha maad, et põllukultuure kasvatada. On ka olemas põllumajandustooteid, mille tootmisega saab tegeleda kolm aastat ilma, et 2
lg 3 mõttes seenepakke tootma, millisel maa-alal tuleks eelneval kolmel aastal neid toota, kui suured peaksid olema kaebaja tootmisega seotud kulud, milline peaks oleme müügitulu ja kuidas mõjutab tulu puudumine kaebajat, kui puudub piisav nõudlus ja kuidas eristuksid kvantitatiivsed ühikud seente kasvatamisel võrreldes teiste toodetega. Vastustajal puudub eelpool toodud asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. 6.6 Vaidlust ei saa olla asjaolus, et vastustaja on aastaid kestnud halduspraktika kohaselt väljastanud
lg-s 3 nimetatud lubasid
lg 3 alusel kaebaja majandustegevusest tulenevate näitajatega analoogsetele juriidilistele isikutele. Halduspraktika muutmine on olnud õigusvastane, sest faktiküsimust puudutava normi rakendamine ei saa muutuda kaalutlusõiguse alusel kohaldatavaks normiks. Kaebajal on õiguspärane ootus, et nii nagu varasematel aastatel, vastab kaebaja ka 2023. aastal seadusest tulenevatele nõuetele. 6.7 Isegi, kui eeldada vastustajal kaalutlusõiguse olemasolu (millele kaebaja vaidleb astu), siis on vastustaja teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti.
lg-test 3-5 järeldub, et ainukeseks tingimuseks tõendi väljastamisel on põllumajandustoodete tootmise ajaline pikkus. Koguse osas seadus midagi ei sätesta. Juhul, kui see oleks olnud seadusandja tingimus, oleks see ka sättesse kirja pandud. Vastustaja poolsete lisatingimuste seadmine ei ole seaduses nimetatud. Põllumajandustoodete või toodete üleüldist tootmismahtu peaks hindama läbi standardkogutoodangu väärtuse ja pole aru saada, miks kasutati kvantitatiivse tootmismahu tingimuse hindamiseks müügitulu. Vastustaja seisukoht 7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 7.1 Maksuhalduril tuleb
lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel igakordselt hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodete tootmisega või mitte. MTA hindab taotleja tegevust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sisustades seaduses sätestatud määratlemata õigusmõistet „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“, mille vältimatuks eelduseks on taotleja tegevuse sisuline hindamine. 7.2
lg 1 kohaselt tulenevad kinnisasja omandamise kitsendused avalikust huvist, mis
tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Isikult, kes formaalselt vastab
lg 3 tingimustele, ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Sellist võimekust ei taga üksnes formaalsete nõuete täitmine. 7.3 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et MTA halduspraktika muutmine on olnud õigusvastane. Kuigi vastustaja on minevikus väljastanud tõendeid kaebajaga sarnastele väiketootjatele, on seda praktikat muudetud. Varasem tõendite väljastamine on toimunud liiga formaalselt ega arvesta
nõudeid täielikult. Tõendite väljastamise põhimõtted on viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga, mida on kirjeldatud seaduseelnõu seletuskirjas. 7.4 MTA lähtus taotluse menetlemisel kaebaja enda poolt esitatud andmetest. MTA on jätkuvalt seisukohal, et
4 lg 3 sisustamise üle. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja on tuvastanud
lg-s 3 sätestatud faktiliste asjaolude esinemise, puudub tal kaalutlusõigus, kas taotlejale
Sättes toodud faktiliste asjaolude esinemisel tuleb kaebaja hinnangul taotlejale luba igal juhul väljastada. Alternatiivselt leiab kaebaja, et olukorras, kus vastustajal ka oleks kaalutlusõigus, on kaalutlusõigust vääralt kohaldatud, sest seadus ei sätesta nõuet, millises mahus tuleb põllumajandustoodete tootmisega tegeleda. Seadus sätestab üksnes, milline on põllumajandustoodete tootmise ajaline pikkus. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt näidatud sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks
eesmärki silmas pidades, kuna sedavõrd minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ning ei taga valdkonnapõhist pädevust. 10.
lg 3 sätestab, et lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega.
reguleerib põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamise nõuetele vastavuse kontrollimist. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on isikul, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, võimalus taotleda MTA-lt vastava tõendi väljastamist. 11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pädevus
lg-s 3 sätestatud loa väljastamisel piirdub
Seaduseelnõu seletuskirja (108 SE) kohaselt on avaliku huvi seisukohast seaduse eesmärgiks põllumajandus- ja metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine, et vältida nende maade sattumist isiku kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Nimetatust järeldub, et kuivõrd seadusandja on andnud maksuhaldurile pädevuse
lõikes 3 nimetatud tõendi väljastamiseks, peab maksuhaldur nimetatud ülesande täitmisel lähtuma ennekõike seaduse eesmärgist, mis on avatud seaduseelnõu seletuskirjas ja tõendit taotleva äriühingu tegevust iseloomustavatest näitajatest (sh majandusaasta aruannetest). Olemas olevate andmete ja teabe põhjal on vastustajal pädevus kujundada seisukoht, kas tõendit taotlev isik vastab
4 lõigetes 3-5 sätestatud tingimustele. Nimetatud printsiipidest lähtuvalt ei saa maksuhalduri kontroll olla üksnes formaalsete faktiliste asjaolude kontroll, vaid loa väljastaja peab olema ka sisuliselt veendunud selles, et taotleja vastab tõendi väljastamise tingimustele. Vastustaja märgib õigesti, et isikult, kes formaalselt vastab
lg 3 tingimustele, ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Sellist võimekust ei taga üksnes formaalsete nõuete täitmine. 12. Seega oli vastustajal õigus kontrollida kaebaja vastavust
-s sätestatud tingimustele sisuliselt, lähtudes seejuures seaduse eesmärgist. Olukorras, kus nõustuda kaebaja poolt esile toodud formalistliku lähenemisega, puuduks
Nagu kohus eelpool leidis, siis
-is sätestatud piirangute eesmärgiks võib pidada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamist (vt
Seaduse seletuskirja järgi tuleb vältida seda, et põllumajandusvõi metsamaa satub isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Puudub vaidlus, et vastustaja tuvastas kaebaja majandusaasta aruannete põhjal põllumajandusliku tegevuse. Samas on kaebaja deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist kolme aasta peale kokku 205 eurot. Loa andmise menetluses tuvastati (nimetatud küsimuses puudub vaidlus), et kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub üksnes seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Kohus leiab, et põllumajandustoodete realiseerimist kolme aasta kohta kokku summas 205 eurot, mis piirdus üksnes seenepakkude kasvatuse ja müügiga, ei saa lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks
lg 3 tähenduses, kuivõrd see ei vasta seaduseelnõu seletuskirjas toodud eesmärgile ega ole piisav et veenduda selles, et kaebaja kogemused põllumajandustoodete tootmisel on piisavad selleks, et hoida üle 10 ha suurust põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud määruses samuti leidnud, et võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Viimast ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja on müünud kolme aasta jooksul mõned austerserviku seenepakud. 2022. a majandusaasta aruande järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2627 eurot rahas, tegevuskulud puuduvad ning ei nähtu, kus ja kui suures mahus on ta põllumajandustoodete tootmisega tegelenud. 14. Õige on kaebaja tähelepanek, mille kohaselt ei sätesta
lg 3 tõendi taotlemisel mingeid arvandmetel põhinevaid parameetreid, nt nõutavat käivet või tegevusmahtusid. Nimetatu aga tähendabki seda, et taotluse menetlejal tuleb taotleja enda poolt esitatud ja menetluses kogutud teabe põhjal tuvastada, kas taotleja eelneval kolmel aastal teostatud tegevusi saab lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks
Seejuures ei ole määrav ainult ajaline piir, vaid isiku sisuline tegevus nimetatud ajapiiri raames. Arvestada tuleb ka tegevuse spetsiifikaga, kuivõrd tõepoolest ei saagi teatud tegevuste puhul eeldada reaalset tulemust juba kolme aasta möödumisel. Nimetatu ei tähenda aga, et taotleja panus ei oleks hinnatav. Vastustaja kaalutlusõigus ei piirdu üksnes ajapiiri kontrollimise ja sisustamisega, nagu ekslikult leiab kaebaja. 15. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et halduspraktika muutmise tõttu on rikutud kaebaja õiguspärast ootust asja lahendamisele selliselt, nagu see on varasemalt toimunud sarnastes asjades. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-53-04 (p 13) leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat ning et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Kohus leidis käesoleva otsuse eelnevates alajaotustes, et vastustaja oli pädev sisustama mõistet „põllumajanduslik tootmine“ ning hindama
Seega on varasem halduspraktika, mis pooldas formalistlikku lähenemist ebaõige ning ebaõige halduspraktika muutmine oli lubatav ning see ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaõige halduspraktika jätkub. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et talle tõend väljastatakse. Kaebajale jääb täiendavalt võimalus taotleda 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.