S § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.11.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud vangistust võrra ning A H’i liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend vahistamine A Hi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 10.03.2012 karistusaja hulka. A Hi karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.03.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista A Hilt, Aivo Kargulevilt, Aleksandr Ožoginilt ja Aksel Randmalt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse.
lg 1 p 3 alusel välja mõista A Hilt, Aivo Kargulevilt, Aleksandr Ožoginilt ja Aksel Randmalt igalt ühelt menetluskuluna ekspertiisitasu 42 (nelikümmend kaks) eurot narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista A Hilt, Aivo Kargulevilt, Aleksandr Ožoginilt ja Aksel Randmalt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.
lg 1 p 2 alusel välja mõista A Hilt, Aivo Kargulevilt, Aleksandr Ožoginilt ja Aksel Randmalt igalt ühelt menetluskuluna tunnistajale
kohaselt makstud summa 75,52 (seitsekümmend viis eurot ja 52 senti) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista A Hilt menetluskuluna kaitsjatasu 124,80 (ükssada kakskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Aivo Kargulevilt menetluskuluna 57,60 (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Xxxx 21, 44311 Xxxx) kasuks 696 (kuussada üheksakümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 116 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava Aleksandr Ožogini kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksandr Ožoginilt menetluskuluna kaitsjatasu 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. 5 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Xxxx 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 825,60 (kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 137,60 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Aksel Randma kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Aksel Randmalt menetluskuluna kaitsjatasu 909,84 (üheksasada üheksa eurot ja 84 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada A Hil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1042,77 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juulist 2013.a igakuiselt vähemalt 86,90 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada Aivo Kargulevil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 975,57 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juulist 2013.a igakuiselt vähemalt 81,30 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada Aleksandr Ožoginil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1853,97 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juulist 2013.a igakuiselt vähemalt 154,50 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada Aksel Randmal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1827,81 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juulist 2013.a igakuiselt vähemalt 152,32 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. A Hil, Aivo Kargulevil, Aleksandr Ožoginil ja Aksel Randmal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekspertiisiks esitatud kokkumurtud paberis olnud 12,68 g kanepiõisikuid (marihuaana) ja kahes minigripp kilekotis olnud 1,30 g kanepiõisikuid (marihuaana) (ekspertiisiakt nr xxxx), millised jäetud XXXX keemiaosakonda, kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel konfiskeerida ja hävitada.
lg 3 p 4 alusel asitõend – pakend nr 4 (milles pakend nr 1 ja selles kollast värvi kilekott, milles A4 formaadis rebitud servaga paber; milles pakend nr 2 ja selles minigripp kilekott, milles omakorda 69 väikest minigripp kilekotti; milles pakend nr 3 ja selles minigripp kilekotid 2tk), milline asub kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
lg 1 p 1 sätestatud õigust ja keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast.
p 1 sätestab, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast.
p 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A Hi kohtueelses menetluses kahtlustatavana 11.03.2012 ja 22.05.2012 antud ütluste avaldamise. A H on kohtueelses menetluses kahtlustatavana 11.03.2012 öelnud, et kohtus 09.03.2012 teistega (Aksel Randma, Aleksandr Ožogini ja Aivo nimelise noormehega, keda hüütakse „Kark“) kaks korda, ühe korra tema kodu juures Xxxx tänaval ja teist korda Xxxx juures. Plaan oli sõita koos nendega Xxxx pidu panema ja selle käigus ka kanepit suitsetada. Temal endal oli kuskil 100-120 eurot. Selleks, et Xxxx sõita, panid nad rahad kokku. Konkreetselt ei osanud ta öelda, aga tema arvates panid kõik raha. A Hi ütlustest nähtub, et Xxxxs ta pöördus ühe meesterahva poole, kes tõi talle paberi, mille sees oli kanep. Ta nuusutas seda kohe ja sai aru, et tegemist oli ikka kanepiga, kuna sellel oli väga tugev lõhn. Seejärel läks ta auto juurde, kus teised ootasid teda. Nad suitsetasid kõik kohe seda kanepit. Nad suitsetasid sel õhtul seda kanepit päris mitu korda. Kuna see kanep haises väga tugevasti, siis ta pani selle paberi koos kanepiga autost leitud kilekoti sisse ja mingil hetkel, kas ta ise või keegi teine pani selle pagasiruumi. Xxxx jõudes, sõitsid nad Xxxx surnuaia juures asuvasse parklasse. Seal oli veel üks valget värvi Xxxx. Tema tundis sellest autost ainult K B. Nad suitsetasid seal parklas jälle kanepit. Kui nad hakkasid sealt ära sõitma, istus K B ka nende autosse. Kui nad olid keeranud Xxxx poole, siis nägid nad taga vilkuritega politseiautot. Neid peeti kinni, kuna Kargu ja Aleksandr Ožogini nägu reetis, et nad on midagi tarvitanud ja neid toimetati 7 politseijaoskonda. A Hi sõnul on ta ühe korra proovinud amfetamiini, kanepit tarvitab siis, kui pidu paneb, nädalavahetustel. Esimest korda tarvitas ta kanepit 2011.a sügisel. Xxxxst ostetud kanepi pidid nad nädalavahetusel kõik koos ära suitsetama. A H on kohtueelses menetluses kahtlustatavana 22.05.2012 öelnud, et sai 09.03.2012 teistega kokku Xxxx juures. Tal oli 300 eurot ja tal tekkis mõte osta kanepit. Mingil hetkel ta ütles teistele, et oleks vaja Xxxxs käia. Ta küsis Aleksandr Ožoginilt veel 50 eurot võlgu ja viimane võttis sularaha Xxxx tänaval asuva Meie kaupluse juurest automaadist. Ta oli leppinud Arturiga kokku, et ta tuleb kella 23.00 Xxxx Xxxx maja juurde. Enne Xxxx sõidu algust või teel Xxxx, ütles ta teistele poistele autos, et nad sõidavad Xxxx kanepit ostma. Xxxxs tema väljus üksi autost, teised jäid teda autosse ootama. Varsti tuli Artur kuldset värvi Xxxx 4-ga. Tema istus autosse ja Artur ütles talle, et müüb 15 grammi kanepit 280 euro eest. Tema oli sellega nõus ja andis Arturile 280 eurot. Artur väljus autost ja läks Xxxx majja. Umbes 10 minuti pärast tuli Artur tagasi ja andis talle autos paberi, mille sisse oli pandud kanep. Tema ei näidanud kellelegi, palju ta kanepit sai, aga nad said aru, et kanep on olemas. Täpselt ta ei mäleta, kus kohas, aga ta tegi ostetud kanepist ühe suitsu ja nad tõmbasid seda koos. Autost leidis ta vahepeal kollast värvi kilekoti ning pani paberi koos kanepiga selle sisse, kuna see haises tugevalt. Koti pani ta jälle endale põue. Aleksandr Ožogin pidas Xxxx auto kinni. Vahepeal sõidu ajal küsis ta Aleksandr Ožoginilt paberit. Nad said aru, et tal on vaja kanepit pakkida. Ta ei mäleta kumb, kas Aivo Kargulev, kes istus ees või Aleksandr Ožogin, kes juhtis autot, andis talle suure minigripi, milles olid väiksed minigripp kilekotid. Aksel Randma veel hoidis seda oma käes ja tema võttis sealt kolm väikest tühja minigrippi. Kui auto oli seisma jäänud, siis läks ta üksinda autost välja pagasiruumi juurde ning võttis põues olevast kotist paberi seest kanepit ja pani kolme tühja minigrippi. Kanepit võttis ta koguseliselt juhuslikult, pannes seejärel kilekoti koos kanepiga pagasiruumi. Ta istus autosse ja nad hakkasid edasi Xxxx sõitma. Sõidu ajal andis ta Aleksandr Ožoginile kaks minigrippi koos kanepiga. Teised võisid kanepi andmist näha. Ühe minigripi jättis ta endale. Xxxx jõudes sõitsid nad Xxxx alumisse parklasse, kus said seal kokku noormehega, kes sõitis valget värvi Xxxxiga. See oli Aleksandr Ožogini sõber, kelle pärast nad tegelikult Xxxx tagasi kiirustasidki. Mingil hetkel otsustati sõita Xxxx surnuaia parklasse kanepit tõmbama. Selle noormehe autos olid veel kaks tütarlast, kellest ühe nimi oli K. Surnuaia parklas tarvitasid nad kanepit. Tema võttis enda taskus olevast minigripist ja Aleksandr Ožogin oma kotist, mille talle eelnevalt oli andnud. Ta ei mäleta täpselt, aga nad tõmbasid vist kanepit purgi pealt. Tema ja Aleksandr Ožogin tõmbasid kindlasti. Kui nad sealt ära hakkasid sõitma, siis istus K nende autosse. Xxxx kaupluse poole sõites pidas politsei neid kinni ja kuna autos oli tugev kanepilõhn, siis toimetati neid kõiki politseijaoskonda. Kui nad jaoskonda sõitsid, siis trükkis Aivo Kargulev talle sõnumi, et kuna nad on alaealised, siis ta võtab süü enda peale ja ütleb, et kanep, mida nad tarvitasid, on tema oma. Kui hiljem pagasiruumist kanep leiti, siis tunnistas ta ka selle enda omaks. A H väitis, et suure koguse kanepit ostis ta endale. Teised poisid ei teadnud, et ta sõidab Xxxx suure koguse kanepi järele. Süüdistatav Aivo Kargulev kinnitas kohtuistungil, et Aleksandr Ožogin tuli talle autoga Xxxx järele. Seejärel võtsid nad Aksel Randma peale ja tulid Xxxx. Kui nad olid xxxx söömise lõpetanud, tuli sinna A H. Räägiti juttu ja siis keegi ütles, et lähme käime Xxxxs. Tema ei oska öelda, miks oli vaja Xxxx minna. Tema sõitis Xxxx kaasa lihtsalt seltskonna mõttes. Aivo Kargulevi väitel andis tema ise kütteraha 10 eurot. Pandi veel juurde, aga kes, kui palju, tema ei teadnud. Xxxxs läksid nad A Hi juhatusel Xxxx, kus auto pargiti kortermajade parklasse. A H läks autost välja, nemad istusid autos ja ootasid. A H käis ära kuskil pool tundi, istudes tagasi tulles tahaistmele. Nad sõitsid tagasi xxxx poole, minnes xxxx Xxxx alla parklasse, kus pidid kokku saama K O, kes oli Aleksandr Ožoginile helistanud. Edasi läksid 8 nad kõik surnuaia parklasse kanepit tegema. Ühel hetkel hakkas purk ringi käima. Tema tõmbas kanepit, samuti Aleksandr Ožogin ja K O. Tüdrukud ei tõmmanud kanepit. Tema ei andnud raha kanepi eest, mida tõmmati. See oli viimane kord, kui ta narkootilisi aineid tarvitas. Varem on ta saanud narkootilisi aineid läbi tuttavate. Aivo Kargulev tunnistas, et algselt võttis ta süü enda peale, mõeldes, et saab siis välja.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Aivo Kargulevi kohtueelses menetluses kahtlustatavana 15.05.2012 antud ütluste avaldamise. Aivo Kargulev on kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et „Teel Xxxx sain aru, et sõidetakse kanepit ostma. Ma täpselt ei mäleta, aga keegi tagumisel istmel rääkis sellest, konkreetselt ei oska kedagi nimetada.“ Kohtuistungil kinnitas Aivo Kargulev, et ta arvas, et minnakse Xxxx kanepit ostma, võib-olla tõesti taga räägiti. Taga olid A H ja Aksel Randma. Aivo Kargulevi sõnul on ta Aleksandr Ožoginiga käinud korra nädalas paaril korral oma tarbeks kanepit toomas. Aivo Kargulev tunnistas, et ta ei tarvitanud tol ajal mitte iga päev, vaid tarvitas iga nädal. Nad on kamba peale võtnud tarvitamiseks kanepit. Seda, millal Aleksandr Ožoginile 2,5 grammi kanepi pakendamine ja üleandmine toimus, tema ei näinud, sest tagasiteel ta magas. Xxxxs käis ta korra WC-s, kui nad A Hi ootasid. Kui ta tagasi tuli, siis oli A H juba autos. Kui nad sõitsid Xxxx, siis taga võib-olla räägiti midagi kanepist, aga otseselt toomisest juttu ei olnud. Tema kanepi ostmiseks raha ei andnud. Aivo Kargulev tunnistas, et ta tarvitas koos teistega kanepit. Süüdistatav Aleksandr Ožogin kinnitas kohtuistungil, et sai ülejäänud süüdistatavatega kokku 09.03.2012 õhtul kell 7.30 Xxxxs. Tema oli läinud sinna Aksel Randma ja Aivo Karguleviga sööma, kui A H ka sinna tuli. Aksel Randma ja A H rääkisid omavahel kõigepealt ja seejärel talle, et on vaja Xxxxs käia, et kanepit tuua. Kanepit oli vaja A Hil. Nad käisid kõigepealt A Hi juures kodus, kust viimane võib-olla võttis raha. Meie poe juurest automaadist võttis tema 50 eurot. Selle raha pidi ta A Hile võlgu andma ja selle raha eest pidi ta saama 2,5 grammi kanepit. Autos oli juttu sellest, et minnakse Xxxx kanepi järele. Aivo Kargulev istus autos tema kõrval. Jutt käis sellest, et A H pidi tooma 20 grammi kanepit, raha oli viimasel 280 eurot. Aleksandr Ožogini väitel maksab gramm kanepit 20 eurot. Auto oli tema oma ja sellesse kütuse ostmiseks andsid kõik raha. Aleksandr Ožogini ütlustest nähtub, et Aksel Randma raha oli tema käes, tema pangakontol. Seda, miks Aivo Kargulev ja Aksel Randma kaasa tulid, ta öelda ei osanud. Xxxxs läksid nad Xxxx, jäädes mingite 8-kordsete majade juures parklasse seisma. A H lahkus autost, olles 0,5 tundi ära. Kui A H tagasi tuli, siis viskas ta mingi koti pagasnikusse. Ju siis oli see kanep. Ta tundis selle lõhna. Kui A H autosse tuli, siis ütles ta, et sai kanepit vähem, kui pidi saama. A H sai vist 17 grammi, kuna läks vist kallimaks. Edasi sõitsid nad Xxxxx, kus tema sai tuttavatega kokku. Seejärel sõitsid nad Xxxx Xxxx alla, kus said K O kokku, sest viimane helistas talle ja küsis, et mis nad teevad. Xxxx all parklas tegid nad suitsu ja edasi sõitsid nad Xxxx surnuaeda kanepit tegema. Xxxx all ei saanud seda teha, kuna see on liiga avalik koht. Sinna surnuaia juurde sõitsid kõik, kes autos olid ja K O, kes oli oma autoga ja kahe sõbrannaga. Xxxx surnuaia juures parklas hakkasid nad purgi pealt kanepit tõmbama. See kanep võeti auto kindalaekast. See oli see kanep, mille A H Xxxx pagasnikust võttis ja pani kahte auto kindalaekast võetud minigripp kilekotti, andes need autos talle. Aleksandr Ožogini väitel olid autode küljed koos. Tema andis purgi K O, kes andis selle talle tagasi ja tema andis purgi edasi. Purk tegi vist ühe ringi. Kui tõmbamine lõppes, siis K O pidi ära minema ja K B tuli nende autosse. Kui nad hakkasid Xxxxx poole sõitma, siis tuli politsei. Jaoskonnas tehti läbiotsimine ja pagasnikust kanistri tagant leiti see kott. Läbiotsimisel leiti temalt kinga seest narkootikume. Varem on ta A Hilt korra ostnud oma tarbeks kanepit. 9
lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Aksel Randma kaitsja taotlusel Aleksandr Ožogini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Aleksandr Ožogin on kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et „Lisan juurde, et mina ei teadnud, kui palju A. H kanepit kavatseb osta ja millise summa eest, ta ei rääkinud seda mulle ja ma ei tea, kas teised ka talle mingisugust raha andsid.“ Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Ožogin, et ta ei mäleta seda juttu, ta võis seda väita.
lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Aksel Randma kaitsja taotlusel Aleksandr Ožogini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Aleksandr Ožogin on kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et „Seejärel sõitsime edasi Xxxx juures asuvasse Xxxx bensiinijaama, kus ma võtsin kütet. Kütet võtsin 30 euro eest. Raha selle jaoks andis mulle A. Kargulev, A. H ja ma ise panin ka vist 5 eurot.“ Kohtuistungil tunnistas Aleksandr Ožogin, et ta võib-olla unustas öelda, et Aksel Randma oli osaline raha andmises bensiini ostuks. Süüdistatav Aksel Randma kasutas kohtuistungil oma
lg 1 p 1 sätestatud õigust ja keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast.
p 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Aksel Randma kohtueelses menetluses kahtlustatavana 23.05.2012 antud ütluste avaldamise. Aksel Randma on kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et 09.03.2012 kella 19.00 paiku tuli Aleksandr Ožogin koos Aivo Karguleviga talle järele ja koos nad sõitsid Xxxx. Nad mõtlesid, et kutsuvad A Hi ka kaasa. Tema helistas A Hile. Viimane oli nõus nendega kaasa tulema ja nad võtsid ta kodu juurest peale. A H küsis võlgu 50 eurot. Tema oli nõus laenama. Kuna tema raha oli Aleksandr Ožogini käes, siis Aleksandr Ožogin andiski A Hile 50 eurot. Ta ei mäleta, kas Aleksandr Ožogin võttis selle raha automaadist või oli see tal kohe olemas. Samal ajal ütles A H, et vaja oleks Xxxxs käia ja veidi hiljem ta ütles, et Xxxx on vaja minna kanepile järele. See oli enne seda, kui nad Xxxx sõitma hakkasid. Seda kuulsid kõik ja Aleksandr Ožogin oli nõus Xxxx sõitma. Xxxx sõites istusid nemad A Higa taga ja Aivo Kargulev istus ees. Xxxxs juhatas teed A H. Mingisuguste korrusmajade juures väljus A H autost, nemad jäid teda sinna ootama. A H võis ära olla umbes 20 minutit ja kui ta tagasi tuli, siis oli tal kaasas mingisugune kott, mille ta pani auto pagasiruumi. Teel tagasi Xxxx helistati Aleksandr Ožoginile või Aivo Kargulevile ja küsiti, kus nad on. Peale seda sõitsid nad Xxxx alumisse parklasse, kus neid ootas valget värvi autoga noormees. Peale seda otsustati sõita Xxxx surnuaia juures asuvasse parklasse. Sinna tuli ka see valge auto juht, kellega olid kaasas veel kaks tüdrukut, kelledest ühe nimi oli K. Parklas hakati kanepit suitsetama läbi purgi. Kanepit andis A H. Tema ei oska öelda, kes täpselt kanepit tarvitasid, tema ei tarvitanud. Mingil hetkel pidi valge auto juht ära minema ja tema autos istunud K tuli seetõttu nende autosse. Nad ei jõudnudki kuigi palju sõita, kui politsei neid kinni pidas ja nad toimetati kõik politseijaoskonda. Tema arvates võis selle põhjuseks olla autost tulev kanepilõhn. Temal võisid kanepi tarvitamise tunnused tekkida varasemast tarvitamisest. Ta on tarvitanud amfetamiini ja kanepit. Kanepit on ta tarvitanud umbes pool aastat, nädalas umbes 1-2 korda. Kui nad 10.03.2012 politseijaoskonnas ooteruumis istusid, siis Aleksandr Ožogin tahtis, et ta võtaks kanepi enda kätte. Aleksandr Ožogin oli talle öelnud, et „sa saad nagunii varsti minema ja sinuga ei juhtu midagi.“ Kui nad jaoskonda sõitsid, siis Aivo Kargulev kirjutas oma mobiiltelefoni ja näitas talle, et kui kanep leitakse, siis see on tema oma. Ta teadis, et Aleksandr Ožoginil oli kindalaekas tühje minigrippe, aga need olid seal juba ammu. Tunnistaja M T, kes töötab XXXX-s kohtutoksikoloogiaeksperdina, kinnitas kohtuistungil, et marihuaana on kanepi taime, põhimõtteliselt sorditaime emastaime õisiku osa. THC sisaldus, mis joovet tekitab, on 0,5-5%. THC sisaldus taime heade või väga heade kasvutingimuste korral on 20% või üle 20%. Eesti tingimustes on tavaliselt 7-8% ja õisikutes on kuskil 10% või natuke üle selle. Hinnangu, et tegemist on narkootilise aine suure kogusega, annab ta, kasutades erinevat teaduskirjandust, spetsiaalseid kirjandusallikaid, erinevate 10 organisatsioonide allikaid, lisaks toksikoloogide enda kirjutatud käsiraamatuid. Hinnangu andmisel selle kohta, missugusest narkootilise aine kogusest piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks, lähtutakse tavalisest isikust, kes kasutab narkootikume harva või varem pole üldse kasutanud. Narkomaaniga arvestada ei saa, sest nendel lähevad kogused väga suureks. Selleks, et tekitada narkootiline joove ühele inimesele, on keskmiselt vajalik 0,5-1 gramm marihuaanat. Mida rohkem THC-d seal sees on, näiteks üle 10%, seda väiksem on marihuaana annus, keskmine on 750 milligrammi, kümnele isikule tuleb seega 7,5 grammi. Erinevus THC sisalduse osas siin kriminaalasjas tuleneb sellest, missugusesse pisteliselt võetud proovi on sattunud näiteks rohkem lehti või rohkem õisikuid. Marihuaana puhul, üldse taimede puhul ei tehta sellist arvutust, et kui palju on mingis koguses puhast ainet, sest THC-d on võimalik toota ka sünteetiliselt täiesti puhta ainena. Kanepis on üle 60 erineva kannabinooli, tetrahüdrokannabinool on vaid üks nendest ja see on kõige tugevama toimega. Käesolevas kriminaalasjas oleks sellest marihuaanast, mis on keskmisest kõrgema THC sisaldusega, narkootilise joobe saanud 21 inimest või isegi rohkem (toimiv sigaret oleks 500750 milligrammi vahel). Tunnistaja M Ti arvamuse järgi on antud kriminaalasjas tegemist narkootilise aine suure kogusega. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et ta oli tööl abipolitseinikuna koos konstaabel H T. A V ütlustest nähtub, et kui nad liikusid Xxxx ringilt Xxxx poole, siis sõitis Xxxx surnuaia parklast välja sõiduauto, mis keeras ette Xxxx poolt tulevale autole, mis tegi äkkpidurduse ja pidi neile otsa lendama. Sõiduk, mis surnuaia parklast välja keeras, liikus Xxxx poole. Nad keerasid koheselt ringi surnuaia väravas ja läksid sellele järele Xxxx tänava suunas ning enne Xxxx kauplust ristmikul peatasid selle sõiduki, kus see seltskond oli peal. Kui nad Xxxx juurde jõudsid ja juht küljeklaasi alla lasi, siis autost viskas pahmaka kanepi auru. A V viitas Aleksandr Ožoginile kui isikule, kes oli auto roolis. Juhi kõrval istus Kargulev, taga istusid H, Randma ja mingi piiga. Nad panid juhi alkomeetrisse puhuma, joovet see ei näidanud, kuid visuaalselt tundus, et juhi silmad olid hästi suured ja käitumine ebaadekvaatne. Nad kontrollisid ka teised üle, joovet neil ei olnud, aga välise vaatluse käigus, silmade järgi vaadates, tuvastasid nad, et isikud olid midagi tarvitanud. A V sõnul tunnistas juht ise, et oli tarvitanud kanepit. Piiga tunnistas, et oli poiste kõrvalt võtnud paar mahvi. Nad tulid jaoskonda, kus tehti kõigi autos olnud isikute suhtes kiirtest ja võeti uriiniproovid. Kiirtestid näitasid narkootilise aine joovet. Jaoskonna juures küsis ta juhilt, kas autos on mingeid keelatud asju, mispeale juht ütles, et tema teada mitte, aga H olevat pannud taha oma koti. Ta tegi pagasniku lahti, kilekott oli parempoolses nurgas ja seal oli mingi paberinutsakas, milles oli mingi kogus kanepit. Narkotalituse töötajad tegelesid selle autoga edasi. Tunnistaja A V on kohtueelses menetluses ülekuulatuna tunnistajana 22.05.2012 öelnud, et Ožogini sõnul olevat Kargulev pannud taha oma koti. Tunnistaja A V arvates võib vastuolu kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustes tuleneda sellest, et ta on Higa rohkem linna peal kokku puutunud. A V väitel tunnistasid juht ja tütarlaps kohapeal, et nad olid tarvitanud kanepit, teised autos olnud isikud rääkisid seda jaoskonnas. Tunnistaja K O kinnitas kohtuistungil, et 10.03.2012 oli tal igav, ei olnud midagi teha ja ta helistas Aleksandr Ožoginile, küsides, et mis nad teevad. Aleksandr Ožogin ütles talle, et jõuab varsti Xxxx, et siis võiks kokku saada. Nad sai kokku Xxxxs Xxxx all õhtul mingi
lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja
lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 13 KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Käesolevas kriminaalasjas on kõigile süüdistatavatele esitatud süüdistus narkootilise aine kanepi (marihuaana) ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja, mille käitlemine on keelatud välja arvatud erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbelisel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-43-06 öelnud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 ls 1). Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatavad A H, Aivo Kargulev, Aleksandr Ožogin ja Aksel Randma panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. Kohus möönab, et süüdistatavate A Hi, Aivo Kargulevi ja Aleksandr Ožogini kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes on vähemal või suuremal määral teatavaid vastuolusid, sest ütlusi on muudetud ilmsest soovist oma süüd vähendada, pääsemaks eelkõige grupi kvalifikatsioonist või üldse kriminaalvastutusest. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kohus ei saa kõrvale jätta ristküsitluse tulemusena saadud ütlusi ja eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab nö usaldusväärseks lugeda kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. 14 Süüdistatava Aksel Randma kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et 09.03.2012 õhtul otsustasid A H, Aivo Kargulev, Aleksandr Ožogin ja tema sõita A Hi ettepanekul Xxxx kanepi järele. Aksel Randma sõnul oli A Hi ütlemine, et Xxxx on vaja minna kanepi järele enne seda, kui nad Xxxx sõitma hakkasid ja seda kuulsid kõik. Aleksandr Ožogin oli nõus Xxxx sõitma. Xxxx sõites istusid nemad A Higa taga ja Aivo Kargulev istus ees. Xxxxs juhatas teed A H. Mingisuguste korrusmajade juures väljus A H autost, nemad jäid teda sinna ootama. A H võis ära olla umbes 20 minutit ja kui ta tagasi tuli, siis oli tal kaasas mingisugune kott, mille ta pani auto pagasiruumi. Teel tagasi Xxxx helistati Aleksandr Ožoginile või Aivo Kargulevile ja küsiti, kus nad on. Peale seda sõitsid nad Xxxx alumisse parklasse, kus neid ootas valget värvi autoga noormees. Peale seda otsustati sõita Xxxx surnuaia juures asuvasse parklasse. Sinna tuli ka see valge auto juht, kellega olid kaasas veel kaks tüdrukut. Parklas hakati A Hi antud kanepit suitsetama läbi purgi. Nad ei jõudnudki kuigi palju sõita, kui politsei neid kinni pidas ja nad toimetati kõik politseijaoskonda. Süüdistatava Aksel Randma ütlustega on tõendatud, et enne Xxxx sõitmist A H küsis võlgu 50 eurot. Kuna tema oli nõus laenama ja tema raha oli Aleksandr Ožogini käes, siis Aleksandr Ožogin andiski A Hile 50 eurot. Ta ei mäleta, kas Aleksandr Ožogin võttis selle raha automaadist või oli see tal kohe olemas. Süüdistatava A Hi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et neil kõigil oli plaan sõita 09.03.2012 Xxxx pidu panema, et selle käigus ka kanepit suitsetada. Xxxxst ostetud kanepi pidid nad nädalavahetusel kõik koos ära suitsetama. Tal endal oli raha kuskil 100-300 eurot. Ta küsis Aleksandr Ožoginilt veel 50 eurot võlgu ja viimane võttis sularaha Xxxx tänaval asuva Meie kaupluse juurest automaadist. Selleks, et Xxxx sõita, panid nad kõik rahad kokku. Enne Xxxx sõidu algust või teel Xxxx, ütles ta teistele poistele autos, et nad sõidavad Xxxx kanepit ostma. Xxxxs Xxxx maja juures tema väljus üksi autost, teised jäid teda autosse ootama. Meesterahvas nimega Artur müüs talle 15 grammi kanepit 280 euro eest. A H on mõlemal ülekuulamisel väitnud seda, et nad suitsetasid kõik kohe seda kanepit. Samuti on A H mõlemal ülekuulamisel öelnud seda, et kuna kanep haises väga tugevasti, siis pani ta paberi koos kanepiga autost leitud kilekotti (kollasesse kilekotti), koti endale põue. A Hi väitel sai ta kas Aivo Kargulevilt, kes istus ees või Aleksandr Ožoginilt, kes juhtis autot, suure minigripi, milles olid väiksed minigripp kilekotid. Aksel Randma veel hoidis seda oma käes ja tema võttis sealt kolm väikest tühja minigrippi. Kui Aleksandr Ožogin oli auto Xxxx seisma jätnud, siis läks ta üksinda autost välja pagasiruumi juurde ning võttis põues olevast kotist paberi seest kanepit ja pani kolme tühja minigrippi. Kanepit võttis ta koguseliselt juhuslikult, pannes seejärel kilekoti koos kanepiga pagasiruumi. Sõidu ajal andis ta Aleksandr Ožoginile kaks minigrippi koos kanepiga, ühe minigripi jättis ta endale. Xxxx jõudes said nad Xxxx alumises parklas kokku valget värvi Xxxxiga sõitnud noormehega, kes oli Aleksandr Ožogini sõber ja kelle pärast nad tegelikult Xxxx tagasi kiirustasidki. Mingil hetkel otsustati sõita Xxxx surnuaia parklasse kanepit tõmbama. Selle noormehe autos olid veel kaks tütarlast. Surnuaia parklas tarvitasid nad kanepit, tõmmates seda vist purgi pealt. Tema võttis enda taskus olevast minigripist ja Aleksandr Ožogin oma kotist, mille oli talle eelnevalt andnud. Süüdistatavate Aksel Randma ja A Hi ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et kõik süüdistatavad teadsid, kuhu ja milleks minnakse ning kui mitte enne, siis oli autos teel Xxxx sellest kindlasti juttu. Süüdistatava A Hi ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et Aleksandr Ožogini autole kütuse ostmiseks andsid nad kõik raha. Valdava osa kanepi ostmiseks kulunud rahast pani A H ise, laenates 50 eurot selleks juurde kas siis Aksel Randmalt või Aleksandr Ožoginilt. Kõik koos otsustati A Hi ettepanekul Xxxx kanepile järele sõita. Aleksandr Ožogin 15 oli nõus oma autoga Xxxx sõitma. Kõik olid huvitatud kanepi saamisest ja selle suitsetamisest, sest mille muuga seletada seda, et kannatlikult oodati autos seni kuni A H käis Xxxxs Xxxx kanepit toomas ning kui A H tagasi tuli, siis kõik kohe suitsetasid seda kanepit. Seda, et kanepi suitsetamisest olid kõik huvitatud (mitte üksnes seltskonna mõttes kaasasõitmisest) näitab seegi asjaolu, et ükski süüdistatavatest ei lahkunud autost Xxxxs Krooni Xxxx parklas, vaid et kõik koos ning lisaks veel K O otsustati sõita kanepi suitsetamise eesmärgil Xxxx surnuaia parklasse. Süüdistatav A H lükkas kohtu arvates ise oma eelnevate ütlustega (mindi Xxxx pidu panema ja kanep oli mõeldud neile kõigile nädalavahetusel suitsetamiseks) ümber selle nagu poleks teised poisid teadnud, et Xxxx sõidetakse suure koguse kanepi järele ja selle, et suure koguse kanepit ostis ta endale (nad suitsetasid kõik kohe seda kanepit, seda suitsetati ühiselt Xxxx surnuaia parklas ja anti edasi suitsetamiseks ka valget värvi Xxxxiga sõitnud noormehele, kelleks osutus K O). Kohtu taoline veendumus põhineb veel ka asjaolul, et kõigi süüdistatavate puhul oli tegemist narkootikume tarvitanud isikutega, kuivõrd lisaks sellele, et süüdistatavad olid 10.03.2012 kella 02.10 paiku enne Xxxx tänaval politseinike poolt kinnipidamist tarvitanud kanepit (marihuaanat) – tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH), olid A H, Aivo Kargulev ja Aleksandr Ožogin tarvitanud lisaks veel amfetamiini ja metamfetamiini, Aksel Randma lisaks veel metamfetamiini. Samuti on süüdistatavad Aksel Randma ja A H oma ütlustes rääkinud autos levinud kanepilõhnast, mis eelnevalt narkootikumidega kokku puutunud isikutele ei ole võõras. Süüdistatava Aleksandr Ožogini seotusele narkootikumidega viitavad ka temalt kinnipidamisel äravõetud arvukad minigripp kilekotid. Süüdistatavate Aivo Kargulevi ja Aleksandr Ožogini ütlused jätab kohus tervikuna tõendite kogumist välja, kuna kohtu hinnangul on nende kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed, sest nimetatud isikud ei osanud veenvalt põhjendada erineval ajal antud ütluste erisusi. Lisaks eelnevalt analüüsitud süüdistatavate Aksel Randma ja A Hi ütlustele, loeb kohus kõigi süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks veel tunnistajate K O, A V ja M Ti ütlustega, aga ka muude kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Tunnistaja K O ütlustega on tõendatud see, et 10.03.2012 sõitsid nad autodega Xxxxs Xxxx parklast Xxxx surnuaia parklasse kanepi suitsetamise eesmärgil. Nad tõmbasid purgi pealt kanepit. Aleksandr Ožogin tuli oma Xxxxga, milles oli kokku vist 4 inimest. Seda, kes talle esimesena purki pakkus, ta ei mäletanud. K O väitel käis purk ringi, nad istusid kõik autodes ja tema tõmbas 2-3 korda. Tõendamist leidis, et 10.03.2012 kella 02.10 paiku peeti Xxxx tänaval politseinike poolt, kellest üheks oli abipolitseinik tunnistaja A V, kinni Aleksandr Ožogini poolt juhitud ja temale kuuluv sõiduauto Xxxx reg nr xxxx. Nimetatud sõiduautos olid lisaks juhiks olnud Aleksandr Ožoginile veel A H, Aivo Kargulev ja Aksel Randma, samuti üks K O kaasas olnud tütarlastest. Sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisel leiti pagasiruumi paremal pool asuvast nurgast kollast värvi kilekott, mille sees oli kokkukägardatud paber ning selle sees rohelist värvi taimne puru ja õisikud. Süüdistatava Aleksandr Ožogini läbivaatuse käigus leiti tema vasaku kinga seest 2 minigripp kilekotti, milles oli rohelist värvi taimne puru. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr xxxx 02.04.2012 nähtub, et ekspertiisiks esitati kanepiõisikutega sarnanevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga 12,68 g (kokkumurtud A4 formaadis paberilehes) ja kanepiõisikutega sarnanevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga kokku 1,30 g (kahes minigripp kilekotis). Eksperdiarvamuse kohaselt kokkumurtud A4 formaadis paberilehes, mis on kollases kilekotis, olevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga 12,68 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 16 0,2% (15%). Kahes minigripp kilekotis olevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga kokku 1,30 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% (14%). Tunnistaja M Ti ütlustega, kes töötab XXXX-s kohtutoksikoloogiaeksperdina, on tõendatud, et käesolevas kriminaalasjas oleks sellest marihuaanast, mis on keskmisest kõrgema THC sisaldusega, saanud narkootilise joobe 21 inimest või isegi rohkem (toimiv sigaret oleks 500-750 milligrammi vahel). Nii M Ti ütlustest kui ka tema kirjalikust vastusest järelepärimisele 16.12.2011 nähtub, et marihuaana puhul on keskmine ühekordne kogus inimesele 750 mg (0,75 g) ja keskmine kogus kümnele inimesele on 7,5 g. Seega on antud kriminaalasjas tegemist narkootilise aine suure kogusega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-97-12 märkinud, et Riigikohtu praktikas on kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Sellest tulenevalt on võimalik ka see, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina ekspertiisi korraldamata. Kuritegu on toime pandud grupi poolt, kuivõrd tõendite kogumi pinnalt on tuvastatud, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu igaüks neist vastutab täideviijana, kellel oli oma suurem või väiksem teopanus tagajärje saavutamise seisukohalt. Kõige suurem teopanus tagajärje saavutamisse oli vaieldamatult A Hil, järgnevad Aleksandr Ožogin, Aksel Randma ja kõige väiksema teopanusega Aivo Kargulev. Eelnevast nähtuvalt ei ole põhjendatud ega õige aine koguse jagamine kaastäideviijate vahel selleks, et vältida vastutust suure koguse aine käitlemise eest. Kogutud tõenditest lähtuvalt panid süüdistatavad kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Süüdistatavate käitumises esinevad seega neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 184 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmisega isikute grupis panid süüdistatavad toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Puutuvalt narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikku edasiandmisesse K O märgib kohus, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-5105 asunud seisukohale, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule. KarS § 184 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. 17 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatavate Aivo Kargulevi ja Aleksandr Ožogini karistust kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatavate A Hi ja Aksel Randma karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus alaealisust. KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat A Hi on varem 1-l korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures väärib märkimist, et uue tahtliku kuriteo pani ta toime Viru Maakohtu 01.11.2011 otsusega määratud katseajal, mis näitab seda, et ta eelnevast karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. A Hi isikut iseloomustab see, et enne Viru Maakohtu 01.11.2011 otsust on tema suhtes lõpetatud menetlus 5-s kriminaalasjas ja materjalid saadetud alaealiste komisjonile, sest ta ei olnud oma ea tõttu süüvõimeline. A Hi on väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasutud. A H on ise tunnistanud kanepi tarvitamist alates 2011.a sügisest. Kuna A H oli kuritegu toime pannes veel alaealine, siis on kriminaalhooldusametnik koostanud tema suhtes kohtueelse ettekande. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata karistuseks vangistus, kuna viibides kriminaalhooldusel pani ta toime uue kuriteo. Süüdistatavat Aivo Kargulevi on varem 1-l korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures väärtegude toimepanemise eest on teda 15-l korral karistatud, kusjuures ainult 7 rahatrahvi on tal tasutud. Süüdistatavat Aleksandr Ožoginit ei ole kriminaalkorras karistatud. Aleksandr Ožoginit on väärtegude toimepanemise eest 5-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasutud. Süüdistatavat Aksel Randmat on varem kriminaalkorras karistatud 06.02.2012 Viru Maakohtu poolt, kuid KarS § 87 lg 1 p 2, lg 2 alusel vabastati ta karistusest ja allutati üheks aastaks käitumiskontrollile. Aksel Randmat on väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasutud. Aksel Randma puhul väärib eraldi märkimist see, et 26.10.2012, s.o ajal, mil kriminaalasi oli kohtumenetluses, pani ta toime väärteo NPALS § 151 järgi. Kuna Aksel Randma oli kuritegu toime pannes alaealine, siis on kriminaalhooldusametnik koostanud tema suhtes kohtueelse ettekande. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata karistuseks käitumiskontrollile allutamine, sest Aksel Randma vajab kontrolli ning suunamist. Kriminaalhooldusametniku poolne kontroll ja tehtav sotsiaaltöö aitaksid kaasa Aksel Randma seaduskuulekuse väljakujunemisele. Uue kuriteo riski maandamiseks tuleks Aksel Randmat kohustada hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane kuritegu. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kõiki süüdistatavaid võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammääras, ehkki süüdistatava A Hi teopanus oli kõige suurem. Kui karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise, siis alaealiste poolt toimepandud kuritegude puhul on esmatähtis just täideviija isik (isiksus). Erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse karistuse kohaldamiseks alla alammäära, kohus ühegi süüdistatava puhul ei tuvastanud. A Hi suhtes kuuluvad kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Karistuste reaalset ärakandmist ei pea kohus põhjendatuks süüdistatavate Aivo Kargulevi, Aleksandr Ožogini ja Aksel Randma puhul. Süüdistatava Aleksandr Ožogini suhtes, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib kohtu arvates kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid, s.o karistusest tingimisi vabastamist, määrates talle minimaalse, s.o kolme aastase katseaja. Süüdistatavate Aivo Kargulevi ja Aksel Randma suhtes peab kohus põhjendatuks KarS § 74 lg 1,3 sätete kohaldamist, s.o karistusest 18 tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega, määrates neile maksimaalse, s.o kolme aastase katseaja ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele on kohtu arvates käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 800 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 3 alusel süüdimõistetutelt igalt ühelt menetluskuluna välja mõista ekspertiisitasu summas 42 eurot narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest,
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot,
lg 1 p 2 alusel tunnistajale K O
kohaselt makstud summa 75,52 eurot ja
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud.
Kohus võimaldab süüdimõistetutel kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi ühe aasta jooksul. KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib 1. jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Ekspertiisiks esitatud kokkumurtud paberis olnud 12,68 g kanepiõisikuid (marihuaana) ja kahes minigripp kilekotis olnud 1,30 g kanepiõisikuid (marihuaana) (ekspertiisiakt nr xxxx), millised jäeti XXXX keemiaosakonda, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel konfiskeerida ja hävitada.
lg 3 p 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses ette asitõendi suhtes võetavad meetmed, kusjuures väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõend – pakend nr 4 (milles pakend nr 1 ja selles kollast värvi kilekott, milles A4 formaadis rebitud servaga paber; milles pakend nr 2 ja selles minigripp kilekott, milles omakorda 69 väikest minigripp kilekotti; milles pakend nr 3 ja selles minigripp kilekotid 2tk), millised asuvad kriminaalasja juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Eesistuja Heli Väinaste Rahvakohtunikud Monika Molodost ja Mairi Etverk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.