KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Oliver Kask, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1 X kaebus Õigusk

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26.11.2023 õiguskantslerile avalduse, et õiguskantsler teeks Riigikogule ettepaneku viia Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kinnipeetavate valimisõiguse osas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlla.
2. Õiguskantsleri Kantselei vastas 05.12.2023 kirjas nr 6-1/231705/2306212, et praegusel juhul ei piisa üksnes asjassepuutuvate seaduste sätete kehtetuks tunnistamisest. Kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et kõik vanglakaristust kandvad kinnipeetavad saavad valimistel hääletada. Hääletada saaksid ka need inimesed, kes on raskelt kahjustanud ühiselu aluseks olevaid õigushüvesid. Riigikogu ülesanne on asendada põhiseadusvastased normid 3-24-1 põhiseaduspäraste normidega. Õiguskantsler ega Riigikohus ei saa asuda Riigikogu rolli ega valida, milline lahendus on selles asjas kõige sobivam. Samuti ei ole õiguskantsleril ega Riigikohtul võimalik välja töötada seadusemuudatusi. Seda, mille alusel piirata kinnipeetavate hääleõigust, saab otsustada üksnes Riigikogu seadusega ettenähtud menetlusreeglite järgi. Riigikogu on sellest kohustusest teadlik. Kinnipeetavad saavad oma hääletamisõigust kaitsta tõhusalt halduskohtus.
3. X esitas 01.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja õiguskantsleri kohustamiseks kaebaja 26.11.2023 avaldust uuesti lahendama.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2024 määrusega kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.05.2023 määruses nr 3-22-2711 (p 8), et tulenevalt õiguskantsleri põhiseaduslikust rollist ja sõltumatusest (PS § 139, õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1) ei allu halduskohtu kontrollile õiguskantsleri tegevusetus seaduse PS-ile vastavuse kontrollimise menetluses (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013, § 4 komm C.II, lk 43). Selline kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Ka praeguses asjas on kaebaja eesmärgiks, et kohus kontrolliks õiguskantsleri tegevusetuse õiguspärasust ja kohustaks õiguskantslerit algatama järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsleri selline ametitegevus ei allu halduskohtu kontrollile, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tunnistada halduskohtu määrus põhiseadusvastaseks ja saata asi uueks otsustamiseks halduskohtule. Halduskohtu määrus ei sisalda piisavaid põhjendusi. Riigikohus on selgitanud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning viimase puudumisel jätta kaebus rahuldamata.
2. aastal on tollane õiguskantsler leidnud, et tema tegevuse peale saab kohtusse pöörduda seoses menetluse läbiviimisega seotud rikkumistega. Riigikohus on vähemasti kahes kohtuasjas soovitanud populaarkaebustega pöörduda õiguskantsleri poole (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2011 määrus nr 3-4-1-15-10, p 28; 10.06.2010 määrus nr 3-4-1-3-10, p 18). Jääb arusaamatuks, mis mõte sellel oleks, kui õiguskantsler võib vastata mida iganes. Halduskohtu määruses on märgitud, et avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Kaebaja palus kaebuses sõnaselgelt selles kohtuasjas oma nimi avaldada. Halduskohus ei ole seejuures märkinud õigusnorme, millele ta tugineb. Kaebajale teadaolevalt suhtutakse menetlusosaliste nimede avalikustamisse erinevalt ja on kohtulahendeid, kus on avalikustatud lausa menetlusosalise isikukood. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Ringkonnakohtule arusaadavalt on X eesmärk, et halduskohus võtaks tema Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja nr 6-1/231705/2306212 peale esitatud kaebuse menetlusse. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 13.01.2024 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlusse 2

§-s 200 sätestatud õigused. Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Kohus ei tuvasta kohtulahendi vastuolu põhiseadusega (

§ 158lg 4, § 200, § 203 lg 2).

Kohtulahend ei ole õigustloov akt. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus tugines õigesti Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2023 määrusele nr 3-22-2711 (p 8) ja tagastas kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohus selgitas õigesti, et sisuliselt on kaebaja eesmärk , et kohus kontrolliks õiguskantsleri tegevusetuse õiguspärasust ja kohustaks õiguskantslerit algatama järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle. Kuna õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon (PS § 139, õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1), selline õiguskantsleri ametitegevus halduskohtu kontrollile ei allu. Vastupidist ei järeldu ka kaebaja viidatud Riigikohtu selgitustest, et isikul on õigus õiguskantsleri seaduse § 15 alusel pöörduda vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks avaldusega õiguskantsleri poole. Kuna halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse, mitte kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole lisaks asjakohane kaebaja osutus, et kaebeõiguse puudumist tuleks kontrollida alles kohtuotsuses. 8. Kaebaja väljendab määruskaebuses rahulolematust, et halduskohtu määruse kohaselt avaldatakse määrus nii, et kaebaja nimi on asendatud tähemärkidega.

§ 175

lg 3 kohaselt koosmõjus

§ 178

lg-ga 3 asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtumääruses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

§ 175

lg 6 järgi saab taotleja esitada määruskaebuse halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti

§ 175lg-s 3 nimetatud taotluse rahuldamisest.

Seega on määruskaebusega vaidlustatav üksnes selline halduskohtu määrus, millega on keeldutud määruse osalisest avaldamisest. Halduskohus ei keeldunud 13.01.2024 määruses selle osalisest avaldamisest, vaid otsustas omal algatusel avaldada määruse nii, et kaebaja nimi asendatakse tähemärkidega. Järelikult ei ole ringkonnakohtul alust selles osas halduskohtu määrust muuta. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetlus on eelduslikult avalik (

§ 2lg 7).

Kaebaja saab taotleda halduskohtult, et määrus avaldataks arvutivõrgus kärpimata kujul ja halduskohtul ei ole põhjust andmesubjekti enda soovi mitte järgida. 9. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3