) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 2 4. Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 20 järgi tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagihind on 140,61 eurot, millest veerand on 35,15 eurot. Seega tuleb tähtaja ennistamise avalduselt tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 20 ning lisa 1 kohaselt riigilõivu 50 eurot. Kostja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse.
lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud ja vara. Kostja vanglasisesel vabakasutuskontol on taotluse kohaselt 01.03.2024 seisuga 3,65 eurot. Maakohus kontrollis kostja varanduslikku seisundit kostja riigi õigusabi taotluse lahendamisel, rahuldas 25.10.2023 määrusega taotluse ning määras kostjale riigi õigusabi korras advokaadi õigusdokumendi koostamiseks ja kohtus esindamiseks antud tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Taotlusest nähtuvalt ei ole kostja majanduslik olukord vahepeal oluliselt muutunud. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. 5.
lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal eelnimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi korras advokaat M. Kelpman ja maakohtu 21.02.2024 otsus on vastavalt
Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 22.03.
Mõjuv põhjus tähendab
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu seisukoht nt 23.05.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10). Kostjale on määratud asjas riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse
lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluses võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, mis takistas kostja esindajal tähtaegselt apellatsioonkaebust esitamast. Ringkonnakohus märgib, et
lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses on riigi õigusabi korras advokaat M. Kelpman. Seega kohtul ei olnud kohustust korraldada kostja jaoks kohtuotsuse vene keelde tõlkimine ning asjas ei ole oluline, millal kostja oma esindaja kaudu kohtuotsuse tõlke kätte sai. Kohtute infosüsteemist nähtub muu hulgas, et esindaja on vähemalt alates 11.03.2024 olnud teadlik, et kostja soovib saada kohtuotsuse tõlget. Eeltoodu põhjal puudub kostjal mõjuv põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6. Kohus ei võta juhindudes
lg 1 p-st 2 apellatsioonkaebust menetlusse, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle tagastamiseks. 7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud
lg 1 alusel koosmõjus
Kuna kostjale on Tartu Maakohtu 25.10.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 8.
lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja on kinnipeetav, kelle varanduslik olukord on halb ja tähtaja ennistamise taotluse esitas tema nimel riigi õigusabi korras määratud esindaja, peab kohus võimalikuks vabastada kostja
lg 7 alusel tähtaja ennistamise avalduse riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.