Obsah (8)

§ 646§ 658§ 2§ 436§ 656§ 445§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024, Tallinn Kohtuasj

) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 6. Kostjate apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on jätkuvalt küsitav, kas kostjate ühisvara jagamise eeldused on täidetud ning kas maakohus valis ühisomandi lõpetamiseks õige viisi. 3 Arvestades, et maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (

§ 658lg 2; vt nt RKTKo 28.02.2017, 3‑2‑1‑143‑16, p 30).

7. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-16-19599/58, p 11). Praegusel juhul tingib asja maakohtule uueks läbivaatamiseks see, et maakohus ei täitnud

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning rikkus selgitamiskohustust. See võis omakorda mõjutada asja lahendust, samuti ei vasta maakohtu põhjendused

§ 436

lg 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning läbimata on kohasele põhjendamisele eelneva etapina asjaolude tuvastamine (

§ 656lg 1 p 5).

Ühisomandi lõpetamise vaidluses tuleb vastavad selgitused anda maakohtul, sest vastuhagi tuleb esitada maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse põhjal on asja tagasisaatmine põhjendatud, sest maakohtu rikkumiste tagajärjel jäid kostjate õigused olulisel määral kaitseta ning see võis tingida ka ebaõige kohtulahendi (vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961/41, p 12).

1. Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei nõustu kostja II sellega, et kinnisasjast tekkiv talle kuuluv kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel, sest ühisomandi lõpetamine ja kaasomandi osa müümine avalikul enampakkumisel oleks tema jaoks äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatult koormav. Kuigi kostja II sellisel viisil otsuse täitmise korra taotlemine ei ole AÕS § 77 lg 2 järgi võimalik, saab sellisest taotlusest järeldada, et kostjatel on soov jagada ühisvara teistsugusel viisil, nt saab kaaluda kinnisasja reaalosadeks jagamise võimalust. Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus kostjate võimalusi puudutavad selgitused igal juhul andma, sest kostjate seisukohtadest nähtuvalt ei saanud kostjad nõude eeldustest olevatest asjaoludest aru, samuti sellest, et kostjat II häiris oht ilma jääda kohasest kaitsest. Juhul, kui maakohus on õiges menetlusetapis selgituste andmise kohustuse täitnud ja kui kostja sellest hoolimata selleks ettenähtud aja jooksul vastuväidet või vastuhagi ei esita, ei saa seda hiljem teha (vt RKTKo 22.03.2022, 2-19-18320/73, p 15.4). Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud maakohus kostjatele vastuväidete ega vastuhagi esitamise võimalusi. Isegi, kui ringkonnakohtul on teatavates piirides võimalik kõrvaldada selgitamiskohustuse rikkumisi ja kostjad soovivad vastuhagi esitada, tekib automaatselt asja maakohtule lahendamise saatmise vajadus. Kuna asjas on vaja läbi viia uus eelmenetlus, siis on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, et asja lahendatakse algusest peale maakohtus.
2. Praeguses asjas taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist. Kostjate ühisvarasse kuulub Tallinnas XXX kinnisasja 1/2 kaasomandist (dtl-d 16-17). Teine osa kinnisasja 1/2 kaasomandist kuulub kostjale II. Praegune vaidlus puudutab vaid kostjate ühisomandisse kuluvat kaasomandi osa. 9.
3. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 9.
4. Ühisvara jagamise nõude eelduseks TMS § 14 lg 2 järgi on see, et sissenõudjal on täitedokument, millest tulenevat nõuet täitemenetluses täidetakse. Hageja esitas täitemenetluse 4 sissenõudjana võlgnikust kostja I ja tema abikaasa kostja II vastu ühisvara jagamise hagi, kuna hagejal ei ole mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti. Hageja nõue põhineb täitemenetluses täidetaval kohtulahendil, milleks on maksekäsk (dtl-d 8–9). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Maakohus peab kostjatele asja uuel läbivaatamisel selgitama, et kostjate esitatud väited maksekäsu täidetavuse ja nõude olemasolu kohta ei pruugi olla edukad (dtl 142). Materiaalõiguslikud vaidlused sundtäidetava nõude olemasolu üle saab lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Olukorras, kus sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud, saab hageja võlausaldajana nõuda kostjate ühisvara jagamist. 9.
5. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus. Siinses asjas esitas hageja kaasomandi lõpetamise viisina asja müümise avalikul enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Seega ei pidanud maakohus asja lahendamisel hindama kostjate ja võlausaldaja huvisid, sest kohtule oli esitatud ainult üks kaasomandi lõpetamise viis. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 19). 9.
6. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud kostjad aru, et hageja taotletud viisil ühisvara lõpetamise välistamiseks tuleb neil esitada vastuhagi, milles tuleb taotleda teistsugust lõpetamise viisi. Nii piirdusid kostjad nõude välistamiseks väidetega, mis puudutasid täitemenetluses täidetava nõude puudumist ja selle vaidlustamist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kostjatele selgitada, et juhul, kui kohus tuvastab TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise eelduse, tuleb ühisvara teistsugusel viisil jagamiseks esitada kostjatel vastuhagi. Kui kohtule on esitatud AÕS § 77 lg 2 järgi erinevaid viise asja jagamiseks, tuleb sobiva viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja huviga saavutada täitedokumendist tuleneva nõude täitmine.
7. Ringkonnakohus selgitab enampakkumise tingimusi puudutavaid asjaolusid. Kohtupraktikas on varem leitud, et kohus saab

§ 445

lg 1 järgi määrata poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (vt RKTKo, 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui vastav taotlus kohtule esitatakse, tuleb taotluses põhistada, miks on just konkreetses asjas vajalik määrata kindlaks enampakkumise tingimused. Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll esemete müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj) ja kuulub TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtutäituri pädevusse (RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 9; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 11). 11. Apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Kaebuse rahuldamise tingivad maakohtu olulised menetlusnormi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et ringkonnakohtu juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud tõendid vajalikud. 12. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse

§ 173

lg 3 teise lause järgi ja menetluskulude rahalise suuruse

§ 174lg 6 järgi määrab kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

5 (allkirjastatud digitaalselt) 6