← Eesti

2-23-9424/10

Obsah (7)§ 416§ 4034§ 406§ 4062§ 108§ 1132§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9

§ 416sätestatuga pärast kolme osamaksega viivitamist ja täiendava tähtaja andmist.

Järelikult pidid kostjal olema tekkinud ulatuslikud raskused eelnevate kohustuste täitmisega võrdlemisi vahetult pärast laenude saamist. Nimetatu, koostoimes kostja kontole laekuvate regulaarsete suurte maksetega Ylt, milliseid kostja suures osas ei tagastanud, pidanuks andma pangale indikatsiooni, et kostja varasemate maksekohustuste täitmise tendents on problemaatiline ja suure tõenäosusega jätkub sama muster ka siinse laenu teenindamisel. 3.4. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajal andmeid ega tõendeid (

§ 4034

lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus viitas

§ 4034lg-le 7. Nõue ei ole selge. Kohus andis hagejale võimaluse ümber 3

(8)arvestada oma nõue lähtuvalt

4034 lg-s 7 sätestatust ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta, kuid hageja ümberarvestust ega teavet ei esitanud. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kokkuvõttes on hageja nõuded õiguslikult põhjendamatud ja ebaselged. Sel põhjusel jäi hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 4.
  2. Maakohus hindas ebaõigesti kostja arvelduskonto väljavõtet. Kostja märkis 15.09.2021 laenutaotluses, et on vabaabielus ja tal on üks ülalpeetav. Pank selgitas kohtule, et tegi andmete kontrollimiseks päringud andmebaasidesse, mille kohaselt on kostjal 05.04.2020 sündinud ühine laps Yaga. Seega tegi kostja igakuiseid vastastikuseid ülekandeid elukaaslasega, kellega tal on ühine laps ja majapidamine. Kostja tasus enda arvelduskontolt peamiselt finants- ja majapidamiskulusid (korteri üür, telekommunikatsiooniteenused, laenu tagasimaksed, kütusekulu, kindlustusmaksed jms). Kostja elukaaslane tegi talle ülekandeid ühise majapidamise kulude katteks. Tegemist ei ole kostja finantskohustusega elukaaslase ees ja kohtu järeldus on vale. 4.
  3. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kostjal olid tekkinud ulatuslikud raskused eelnevate kohustuste täitmisega. 4.2.
  4. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et perioodil 01.03.2021–14.09.2021 tasus kostja igakuiseid kuumakseid Bondora ASle 172 eurot ja alates 08.09.2021 256 eurot, Swedbank ASle kolme kohustuse eest vastavalt laenulepingu 19-030589-VL alusel 130,58 eurot, laenulepingu 18060321-VL alusel 246,81 eurot ning laenulepingu 19-091695-VL alusel 23,90 eurot kuni laenu tagastamiseni 03.09.2021, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile kahe kohustuse eest vastavalt 36,65 eurot ja 47,73 eurot, PLACET GROUP OÜle 44,37 eurot kuni laenu tagastamiseni 25.07.2021 ning alates 10.09.2021 ASle Inbank Finance 24,94 eurot. 4.2.
  5. Samuti on kostja arvelduskonto väljavõttelt näha, et 10.05.2021 võttis kostja kiirlaenu Bondora ASst 600 eurot ja 25.07.2021 2000 eurot, mida kasutas PLACET GROUP OÜ laenu tagastamiseks, 27.08.2021 võttis kostja laenu BB Finance OÜlt 580 eurot, mille on samal päeval ka täies ulatuses tagasi maksnud ja 27.08.2021 ASlt Inbank Finance 500 eurot. Lisaks nähtub konto väljavõttelt, et 03.09.2021 sai kostja pensioni teise samba väljamakse 2865,35 eurot, mida kasutas Swedbank AS laenulepingu nr 19-091695-VL alusel võetud laenu tagastamiseks. 4.2.
  6. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja tuvastanud konto väljavõtte analüüsi tulemusel korrektselt refinantseerimislaenu taotlemise hetkel kostjal olnud finantskohustused. 4.
  7. Konto väljavõttest ei nähtu muid finantskohustusi lisaks panga poolt refinantseeritud kohustustele. Kõik refinantseeritud finantskohustused tulenesid kehtivatest lepingutest ja kostja arvelduskonto väljavõttel ajavahemikul 01.03.2021–14.09.2021 nähtub nende igakuine teenindamine. 4

(8)Täiendavalt kinnitab eeltoodut maksehäirete registri väljavõte, mille kohaselt ei olnud kostjal refinantseerimislaenu taotlemise hetkel ühtegi varasemat ega aktiivset maksehäiret. Eeltoodust tulenevalt on vale maakohtu järeldus, et kostjal olid tekkinud ulatuslikud raskused kohustuste täitmisega. 4.
  1. Kostjal olid laenu taotlemisel septembris 2021 igakuised kohustused Bondora AS ees 256 eurot, Swedbank AS kahe laenulepingu eest vastavalt 130,58 ja 246,81 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ees kahe kohustuse osas vastavalt 36,65 ja 47,73 eurot ning AS Inbank Finance ees 24,94 eurot. 4.
  2. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval seitsmel kuul oli 1252,64 eurot neto. Kuivõrd kostja igakuine sissetulek moodustas 1252,64 eurot neto ja finantskohustused kokku 742,71 eurot (256 + 130,58 + 246,81 + 36,65 + 47,73 + 24,94), oli laenude refinantseerimine kostja jaoks mõistlik võimalus saavutada igakuiselt madalam kuumakse ning soodsamad tingimused võrreldes olemasolevate laenudega. Teadaolevalt on kiirlaenude intressimäär oluliselt kõrgem kui krediidiandjaga sõlmitud lepingujärgne intressimäär 17,90%. Ka panga vastuse kohaselt ei olnud kostjal refinantseeritavatest kohustustest ühtegi alla 20% intressimääraga. Kui enne refinantseerimislepingu sõlmimist moodustasid kostja igakuised kohustused kokku 742,71 eurot, siis pärast lepingu sõlmimist pidi kostja tasuma kokku 340,43 eurot, mis on kaks korda vähem. Seega paranes kostja finantsolukord oluliselt. Kostjal jäi igakuiselt vaba raha 912,21 eurot ehk kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist 27,18% kostja keskmisest sissetulekust. Alates 2021 oli Statistikaameti andmetel elatusmiinimumi määr 233,57 eurot. Kostjale jäi ca neli korda rohkem raha. 4.
  3. Maakohtu 21.09.2023 nõue jäi hagejale ebaselgeks. Hageja pöördus panga poole ja palus esitada krediidivõimelisuse kontrolli raames kogutud kostja arvelduskontode väljavõtted, mille alusel hinnati kostja krediidivõimelisust. Kuna arvelduskontode väljavõtete näol on tegemist pangasaladusega, siis ei saanud krediidiandja väljastada nimetatud tõendeid hagejale ja esitas kogutud arvelduskontode väljavõtted otse maakohtule. Hageja ei saanud eeldada, et kohus jääb sellest hoolimata samale seisukohale, millele maakohus asus ilma tõendeid hindamata. Selles osas on kohtuotsus üllatuslik. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei täpsustanud, mille osas vajab nõue täpsustamist. 4.
  4. Isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, ei võinud jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, sest selle rikkumise tagajärjeks saab olla

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. 5

(8)7. Maakohus käsitas poolte vahel sõlmitud lepingut asjakohaselt tarbijakrediidilepinguna. Riigikohus on selgitanud, mida tuleb tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamisel kohtutel sõltumata menetlusliigist omal algatusel analüüsida: kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust ja selle kontrollikohustuse raames hindama ka seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas (Vt RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p.

13, 14). 8. Viidatud lahendis on Riigikohus pidanud esmalt otstarbekaks kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas. Kuna maakohus ei ole seda teinud, võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha selles osas. 8.1.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 8.

  1. Lepingust (dtl 10–11) nähtub, et pank sõlmis kostjaga krediidilepingu 24.09.
  2. Eesti Panga kodulehelt nähtub, et ajavahemikul 31.05.2021–30.11.2021 oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%.1 Finantsinspektsiooni kodulehel asuvat tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatorit2 kasutades saab ringkonnakohus hageja esile toodud andmeid (krediit 14 963,17 eurot, osamaksete arv 72, aastaintress 17,90%) arvestades krediidi kulukuse määraks 19,44%. 8.
  3. Kalkulaator ei arvesta osamaksete erineva suurusega. Toimikust nähtuvast maksegraafikust (dtl 12) nähtuvalt oli esimene osamakse suurem, s.o 504 eurot, mis võib vähesel määral mõjutada ringkonnakohtu saadud krediidi kulukuse määra erinevust. Samas on selge, et siinne krediidi kulukuse määr ei ületa seaduses ettenähtud määra. Seega ei ole leping tühine. Lepingust nähtuvalt on krediidiandja teinud tarbijale krediidi kulukuse määra 19,46% lepingus teatavaks.
  4. Teiseks on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 9.
  5. Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsust viisil, et maakohus ei heida hagejale ette mitte kostja suhtes laenuvõimekuse kohta info kogumise reeglite rikkumist, vaid saadud infost ebaõigete järelduste tegemist. 9.
  6. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on hinnanud ebaõigesti kostja arvelduskonto väljavõtet seoses Y ülekannetega. 9.2.
  7. Maakohus on 21.09.2023 kirjas selgitanud hagejale, et seni esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik veenduda, et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Maakohus viitas, et hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse kostja igapäevaseid sissetulekuid ja kohustusi. Maakohus selgitas, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muu hulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Kohus andis hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks kooskõlas

§ 4034lg-ga 7 ja tähtaja nõude täitmiseks kuni 02.10.2023.

Kättesaadav avalikus arvutivõrgus https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 Kättesaadav avalikus arvutivõrgus https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/tarbijakrediidi-kulukuse-maarakalkulaator 1 2 6

(8)9.2.
  1. 02.10.2023 esitas pank selgituse, kuidas ta on analüüsinud kostja krediidivõimelisust ja kostja arvelduskonto väljavõtte. Muu hulgas selgitas pank, et analüüsis kostja laenutaotlusele eelnenud kuue kuu arvelduskonto väljavõtteid ja kontrollis ka kandeid eraisikute vahel. Panga selgituste kohaselt oli talle teada kostjal ühe ülalpeetava olemasolu ja kliendi eelnevat maksekäitumist kontrolliti nii välistest registritest kui sisemistest andmebaasidest. 9.2.
  2. Kostja laenutaotlusest (dtl 16) nähtuvalt on kostja kinnitanud vabaabielus olemist ja ühe ülalpeetava olemasolu. 9.2.
  3. Maakohus rohkem asjaolusid ei täpsustanud, vaid jättis hagi rahuldamata põhjusel, et pank ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis mh arvestamata Y ees olevate kohustustega. 9.2.
  4. Apellatsioonimenetluses tugineb hageja asjaolule, et väliste ja sisemiste registrite kontrollimisel leidis pank, et kostjal on XX.XX.XXXX sündinud ühine laps Yga, kellega tal on ühine majapidamine. 9.2.
  5. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 80–136) nähtuvalt teeb kostja igakuiseid vastastikuseid ülekandeid Yga viisil, et kostja tasub enda arvelduskontolt peamiselt finantsja majapidamiskulusid (korteri üür, telekommunikatsiooniteenused, laenu tagasimaksed, kütusekulu, kindlustusmaksed jms), Y teeb kostjale ülekandeid ühise majapidamise kulude katteks. 9.2.
  6. Ringkonnakohus möönab, et Ya ülekannete selgitustest pole võimalik järeldada, et isik oleks andnud kostjale laenu. Selgitus, et tegemist on elukaaslase ülekannetega ühise majapidamise kulude katteks, on arvestades poolte ühist last ja majapidamist, eluliselt usutav. Seega on maakohtu järeldus, et tegemist on finantskohustusega eraisiku ees, oletuslik. 9.
  7. Õige on apellatsioonkaebuse väited, et kostja arvelduskonto väljavõtetelt (dtl 80–179) nähtub, et perioodil 01.03.2021–14.09.2021 tasus kostja igakuiseid kuumakseid Bondora ASle 171–172 eurot ja alates 08.09.2021 256 eurot, Swedbank ASle kolme kohustuse eest vastavalt laenulepingu 19-030589-VL alusel 130,58 eurot, laenulepingu 18-060321-VL alusel 246,81 eurot ning laenulepingu 19-091695-VL alusel 23,90 eurot kuni laenu tagastamiseni 03.09.2021, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile kahe kohustuse eest vastavalt 36,65 eurot ja 47,73 eurot, PLACET GROUP OÜle 44,37 eurot kuni laenu tagastamiseni 25.07.2021 ning alates 10.09.2021 ASle Inbank Finance 24,94 eurot. Samuti on kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 80–175) näha, et 10.05.2021 võttis kostja kiirlaenu Bondora ASst 600 eurot ja 25.07.2021 2000 eurot, mida kasutas PLACET GROUP OÜle laenu tagastamiseks. 27.08.2021 võttis kostja laenu BB Finance OÜlt 580 eurot, mille on samal päeval ka täies ulatuses tagasi maksnud ja 27.08.2021 ASlt Inbank Finance 500 eurot. Lisaks nähtub konto väljavõttelt, et 03.09.2021 sai kostja pensioni teise samba väljamakse 2865,35 eurot, mida kasutas Swedbank AS laenulepingu nr 19-091695-VL alusel võetud laenu tagastamiseks vastavalt põhiosas 622,94 euro ulatuses ja intresside eest 9,50 euro ulatuses. 9.
  8. Seega järeldas pank krediidi väljamaksmise hetkel õigesti, et kostjal olid laenu taotlemise hetkel sellised finantskohustused, nagu need nähtuvad väikelaenulepingu osast „eritingimused“ (dtl 10) järgnevas suuruses: AS Inbank Finance 508,94 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 632,57 eurot, Bondora AS 6561,61 eurot, Swedbank AS 2072,21 eurot – lepingu 18-060321-VL refinantseerimine, Swedbank AS 3187,84 eurot – lepingu 19-030589-VL refinantseerimine. Kuna kostja arvelduskonto väljavõtetelt nähtus nende kohustuste igakuine täitmine, ei saanud maakohus 7
(8)lähtuda eeldusest, et need kohustused ei olnud laenu andmise ajal kehtivad. Seega on ebaõige maakohtu arveldusarve alusel tehtud järeldus, et kostjal olid tekkinud ulatuslikud makseraskused. 9.
  1. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja ulatuslike raskuste kohta kohustuste täitmisel teha järeldusi sellest, et kostja võttis üha uusi laene, kui ta suutis varasemaid laene teenindada. Seetõttu ei saa ka üksnes rahalise puhvri puudumisest teha järeldusi kostja ulatuslike makseraskuste kohta. 9.
  2. On loogiline, et kostja soovis eeldatavalt kõrgema intressimääraga kiirlaene refinantseerida pangalt soodsamatel tingimustel (intressimääraga 17,90%) saadava laenuga. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses arvestuskäigu, mille kohaselt olid kostjal, arvestades tema laenu võtmisel olemasolevaid igakuiseid kohustusi, keskmist töötasu laenu taotlemise eelsel seitsmel kuul ja igakuist sissetulekut, mõistlik laenud refinantseerida. Kostja igakuised finantskohustused vähenesid 742,71 eurolt 340,43 eurole ja kostjal jäi igakuiselt vaba raha 912,21 eurot ehk kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist 27,18% kostja keskmisest sissetulekust. Ringkonnakohus ei tähelda hageja arvestuskäigus aritmeetilisi vigu ja nõustub apellatsioonkaebuse vastavate põhjendustega. Kokkuvõttes tuleb nõustuda hagejaga, et pank ei rikkunud siinsel juhul vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
  3. Hageja põhi- ja intressinõude õiguslikuks aluseks on

§ 108

lg 1, sissenõudekulude õiguslikuks aluseks

§ 1132

lg 2 p 3 ja viivisenõude õiguslikuks aluseks

§ 113lg 1.

Hageja on esile toonud, et tema nõue muutus sissenõutavaks 03.08.2022 ja lepinguga kokkulepitud intressimäär on 17,90% aastas ehk 0,05% päevas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgse intressimäära järgi (

§ 113lg 1 III lause alusel) alates 03.02.2022.

Hageja on esile toonud, et ta on saanud panga nõude loovutamise teel ja kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletuskirju kokku 35 euro eest.

  1. Hageja on nõudnud hagis viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivis 5435,88 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt andmetel).
  2. Eeltoodud põhjustel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 14 233,03 eurot, intressid 751,07 eurot, viivised kohtuotsuse tegemise aja 22.03.2024 seisuga 5435,88 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja edasiulatuv viivist põhinõudelt alates 04.07.2023 määraga 17,90% aastas, kuid kokku koos siinses otsuses väljamõistetud viivisega mitte üle põhivõla (14 233,03 eurot) suuruse.
  3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
  4. Kuna maakohus ei ole hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.