Obsah (7)

§ 414§ 126§ 180§ 318§ 175§ 179§ 306

1-23-3540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. august 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3540 (22233000923) Kohtukoosseis kohtunik Innokenti

) §-dest 311, 313, 315, maakohus otsustas: Tunnistada Yury Mikhalev süüdi KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. 1 1-23-3540 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.09.2022 kuni 2.10.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Yury Mikhalevi ärakandmata karistus on 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 414

lg 2 alusel lugeda 5 (viis) aasta 11 (üksteist) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks Yury Mikhalevi vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Yury Mikhalevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui Yury Mikhalev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Asitõendid - nuga – kuulub Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele vastavalt

§ 126

lg 3 p-le 4; - alussärk – kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p-i 4 alusel hävitada.

Mõista Yury Mikhalevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1 812,50 (üks tuhat kaheksasada kaksteist eurot 50 senti) eurot; - isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 255 eurot ja osaliselt DNA-ekspertiisi kulu, s.o summas 912 eurot; - riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses summas 488,40 eurot ja kohtumenetluses summas 1 282,80 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud osa DNA-ekspertiisi kulust summas 969 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel peab Yury Mikhalev temalt väljamõistetud riigi nõude summas 4 834,70 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700024270 ning selgitus „Yury Mikhalev, 1-23-3540, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada 2 1-23-3540 Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
2. Yury Mikhalevi süüdistatakse selles, et tema 30.09.2022, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.27, XXX korteris elutoas lõi tahtlikult V G noaga kaks korda rindkere piirkonda. Y.Mikhalev tekitas kannatanule V.G vasakusse rindkereõõnde tungivad kaks torke-lõikehaava vasakul pool rindkere ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Lüües kannatanut tahtlikult mitmel korral noaga piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, möönis Yury Mikhalev võimalust, et võib niimoodi V G surma põhjustada, st ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega V.G surma suhtes. Kannatanu surm jäi saabumata üksnes tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. Sellega pani Yury Mikhalev toime KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. Kohtuistung
3. Süüdistatav Yury Mikhalev ei tunnistanud ennast süüdi ning tema kaitseversiooniks on see, et tõrke-lõikehaavasid tekitas kannatanule mingi kolmas isik. Kaitsja on seisukohal, et isegi siis, kui eeldada, et kahevigastusi tekitas kannatanule siiski süüdistatav, siis saab järeldada, et süüdistatav loobus vabatahtlikult tapmise katsest ja püüdis takistada raskeima tagajärje saabumist. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
4. Kohus ülalnimetatud versioonidega ei soostu. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et süüdistuses nimetatud ajas ja kohas ehk süüdistatava korteris, kus viibis tol hetkel ka süüdistatav Yury Mikhalev, politsei poolt oli avastatud kannatanu V G , kellele olid tekitatud vasakusse rindkereõõnde tungivad kaks torkelõikehaava vasakul pool rindkere ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind.
5. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr XX (KoTo lk 61-64) V G esinesid vasakusse rindkereõõnde tungivad kaks torke-lõikehaava vasakul pool rindkere ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veriõhkrind, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Peale vigastuste saamist võis kannatanu sooritada aktiivseid tegevusi teatatud aja jooksul, mis ei ole täpselt tuvastatav, kuid võib olla määratav minutite-kümnete minutitega.
6. Kohtuistungil andis kannatanu V.G ütlusi selle kohta, et ta viibis 30.09.2022 Yury Mikhalevi korteris XXX. Tarvitasid kahekesi alkoholi. Päevasel ajal käis ta poes alkoholi ostmiseks, kasutades selleks Y.Mikhalevi pangakaardi, pärast mida alkoholi ühine tarvitamine jätkus. Korteris viibisid kogu aeg kahekesi. Nad istusid diivanis, mingil hetkel puhkes nende vahel olmetüli, mille käigus lõi süüdistatav teda kaks korda noaga, üks löök sattus südamesse ning teine abaluu alla, ta kaotas teadvuse. 3 1-23-3540
7. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes kuna nad on otseselt ja kaudselt kinnitatud ka teiste tõenditega. Nii, tunnistaja I L andis ütlusi selle kohta, et pärast Y.Mikhalevi vabanemist arestimajast nende vahel toimus telefonivestlus, mille käigus Y.Mikhalev ütles, et „tundub ma pussitasin V surnuks“ . Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (KoTo lk 18-40) leiti vaatluse käigus diivani juurest põrandalt nuga, milline kannatanu sõnade kohaselt oli enne tema löömist diivanilaual ning millega Yury Mikhalev teda lõi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ka nähtub, et elutoa diivanil paremal küljel on verekahtlane määrdumine, mis langeb kokku kannatanu ütlusega osas, kus ta kirjeldas oma diivanil istumise kohta. Asitõendite vaatlusel (KoTo 41-50) tuvastati kannatanu seljas olnud alussärgil kanga kahjustus ning verekahtlased määrdumised. Noa lõiketera laiuse mõõt on sobilik alussärgi kangakahjustuse mõõduga 2,5 cm. Samuti vastavad kannatanu haavakanali (0,3 x 2,5 cm, sügavus 7,0 cm) mõõtmed sündmuskohalt äravõetud noa lõiketera mõõtmetega. DNA-ekspertiisist (KoTo 51-60) nähtub, et ekspertiisiks esitatud proovide suhtes teostati eeltestid, mis andsid positiivse tulemuse vere leidumisele nendes proovides. Ekspertarvamuse kohaselt noa tera ülemiselt servalt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on eritatav enam kui ühelt isikult ning peamine DNA-profiil on kokkulangev kannatanu V G DNA profiiliga. Sama noa käepidemelt võetud proovi DNA-analüüsil saadi samuti täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemuste alusel ei saa välistada Yury Mikhalevilt ja V G pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Yury Mikhalevi S arvelduskonto väljavõtte (KoTo lk 76-80) kinnitab kannatanu ütlusi, et ta 30.10.2022 päevasel ajal käis poes Y.Mikhalevi pangakaardiga.
8. Kaitsja seab kannatanu versiooni kahtluse alla kuna vereplekid olid avastatud ka köögis. Sellest tulenevalt asub kaitsja seisukohale, et kannatanu pärast haavade saamist võis vabalt liikuda, kuid kannatanu versiooni kohaselt kaotas ta kohe teadvuse. Kohus on seisukohal, et see asjaolu kannatanu ütlusi ei kummuta. Asjaolu, kas kannatanu kaotas teadvuse kohe pärast noalööke või mingi aja pärast, sel juhul tähendust ei oma. Vastavalt ülalmainitud ekspertiisi tulemustele, peale vigastuste saamist võis kannatanu sooritada aktiivseid tegevusi teatatud aja jooksul, mis ei ole täpselt tuvastatav, kuid võib olla määratav minutite-kümnete minutitega. Tuleb võtta arvesse ka seda, et sündmuse ajal kannatanu oli alkoholijoobes ning kaotas palju verd, st tema ütlused ei pruugigi olla kõige täpsemad. Kohtu arvates, sellega ehk kannatanu seisundiga on seotud ka kannatanu eitav vastus sündmuskohal esitatud küsimusele, kas sind pussitas sinu sõber. Siinkohal tuleb väärib tähelepani ka prokuratuuri versioon, et ei saa välistada, et peale löökide tegemist liikus süüdistatav toast kööki ja tagasi. Oluline on aga see, et pärast tervenemist osutab kannatanu järjekindlalt süüdistatavale kui selle kuriteo toimepanijale ning tema ütlused selles osas haakuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega.
9. Süüdistatava kaitseversiooniks on see, et 30.09.2022 tema koos kannatanuga jõi, mingil ajal jäi ta magama. Kui ärkas nägi kannatanut põrandal lebamas. Kannatanu kohal oli võõras naisterahvas püstoliga. Millistel asjaoludel võõras naine tema 9.korruse korterisse tuli, süüdistatav selgitada ei osanud. Teisi esemeid peale püstoli ta naisel käes ei näinud. Samuti ei osanud süüdistatav kohtule kindlalt öelda, kas seda naist võis ta näha unes või ilmsi, mistõttu asub kohus seisukohale, et versioon mingi võõra naise viibimisest korteris on äärmiselt ebausaldusväärne. 4 1-23-3540 Samal ajal kohe pärast sündmust oli süüdistatava versioon hoopis teistsugune. Nii, vastavalt kohale saabunud politseiniku A.M ütlustele, olid Y.Mikhalevi selgitused väga segased. „Kuna ta oli joobes, siis ta ei suutnud midagi konkreetsemalt öelda, ajas ütlustes segi pidevalt. Algselt me küsisime, kas ta tunneb seda meesterahvast ja kuidas ta sattus tema korterisse, ta ei osanud midagi öelda, selgitades, et ta väljus poodi ja sel ajahetkel mingil moel sattus see meesterahvas tema korterisse. Me küsisime kas ta jõi koos temaga, ta ütles, et jõid koos“. Seesama nähtub ka kohale saabunud politseiniku rinnakaamera salvestisest ning Häirekeskusesse kõne salvestisest (KoTo lk 1-17). Nii, kui süüdistatav 30.09.2022 kell 22.27 helistas Häirekeskusesse, alguses nimetas ta ennast „K M “, seejärel ütles, et ta on „V M “, et tapetud meesterahvas sattus tema korterisse, kuna tal on siin armuke, et mehe kehal on nii noahaavad kui ka kuulihaavad jne. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et sündmuse ajal viibis süüdistatav alkoholi ülemäärase tarbimise tõttu sellises seisundis, et tegelikult ta ei mäletagi, mis ja kuidas tol päeval juhtus ning asja tuleb lahendada teistele tõenditele tuginedes. Süüdistatava väide, et ta lihtsalt ei saanud pussitada sõpra, keda ta tunneb 30 aastat, ei ole veenev kuna kõik ülalmainitud tõendid nende kogumis osutavad just süüdistatavale, kui kuriteo toimepanijale. Kohtuistungil ei ole tuvastatud ükski põhjus, miks kannatanu võiks anda valeütlusi süüdistatava vastu.
10. Kaitsja on seisukohal, et isegi siis, kui eeldada, et kahevigastusi tekitas kannatanule siiski süüdistatav, siis saab järeldada, et süüdistatav loobus vabatahtlikult tapmise katsest ja püüdis takistada raskeima tagajärje saabumist. Kohus selle väitega ei soostu. Vastavalt KarS § 40, isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tähetest sõltumatute asjaolude sunnita. Samal ajal, vastavalt KarS §-le 41 lg 2, süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. Tulenevalt ülalmainitud süüdistatava kõnest Häirekeskusesse, süüdistatav oli tol hetkel veendunud, et kannatanu on juba surnud ja kõne tegemise eesmärgiks oli hoopis V.G laiba äraviimine korterist – „mul on vaja XXX laip ära tuua…kas ta lasti maha või pussitati surnuks“ ning süüdistatav ei soovinudki osutada kannatanule abi ehk takistada raskeima tagajärje saabumist, nagu väidab kaitsja. Sel juhul pole võimalik kohaldada KarS § 40 sätteid.
11. Seega KarS §113 ettenähtud kuriteo objektiivse külje olemasolu Y.Mikhalevi tegevuses on tõendamist leidnud.
12. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani tapmiskatse toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, lüües kannatanut kahel korral noaga rindkere piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönis seda. 5 1-23-3540 Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-1-85-96). Lähtudes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 21 (KoTo lk 71-75) asub kohus seisukohale, et Yuri Mikhalev on süüdiv. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
13. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Yuri Mikhalev pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Süüdistatava karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on alla keskmise. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ta on varem kohtu poolt karistamata, kuritegu jäi katsestaadiumisse. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust, sh tema terviseseisundit - mõista süüdistatavale vangistus KarS §113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni minimummääral. Menetluskulud 13.

§ 180

lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), riiklikul ekspertiisiasutusel või muul riigiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (

§ 175

lg 1 p 3) ja kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p 4).

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 725 eurot. St, et sundraha suurus on 1 812,50 eurot. Kohtueelse ja kohtumenetluse kaitsjatasud moodustavad kogusuuruse 1771,20 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas. 6 1-23-3540 Riiklikul ekspertiisiasutusel on seoses süüdistatavale ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud: DNA ekspertiis 1881 eurot (tl 59-60), kohtuarstlik ekspertiis 84 eurot (tl 88-89) ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis 255 eurot (tl 129-130). Kujundades seisukohta Yury Mikhalevi varalise seisundi kohta, osutab kohus, et Yury Mikhalev on töökohta mitteomavaks isikuks. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning isik läheneb pensionieale ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Yury Mikhalevi varaline seisund on kasin. Seega süüdistatava maksevõime riiginõuete täitmisel on kaheldav.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates süüdistatava Yury Mikhalevi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu ja kohus jätab osa neist riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks osa DNA-ekspertiisi kulust s.o summas 969 eurot jätta riigi kanda. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1105-12 p 7). Arvestama peab ka asjaoluga, et vanglas ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Väljamõistetavate menetluskulude suurust silmas pidades peab kohus kohaseks rakendada Yury Mikhalevi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Yury Mikhalevil on endal võimalus kujundada riigi nõude summas 4834,70 eurot täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. Asitõendid 14.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. Vastavalt

§ 126

lg 3 p-le 4, kokkupandav nuga, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonnas aadressil Tiigi 9, Narva (tl 71), tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametil korraldada selle hävitamine.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele ka Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonnas aadressil Tiigi 9, Narva (tl 71) hoiul olev alussärk. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik Eevi Paasmäe rahvakohtunik Jelena Demenok rahvakohtunik 7