nimetatud kohustusi tegelemata mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlgniku ärakulamine Kohus kuulas võlgniku ära 23.04.2023 kohtuistungil (dtl 411-415). Võlgnik palub lõpetada menetlus ja vabastada ta võlgadest. Võlgnik selgitas, et menetluse jooksul ta tegeles töö otsimisega. Töötas üks kord ühel firmal abistas revisjoni teha. CV keskuses on tema avaldused, olid ka proovipäevad. Peamine eriala on müüja, muid erialasid ei ole. Tööd ei saanud leida, sest tal olid väikesed lapsed (ärakuulamise ajal 25, 23, 15 ja 13 aastat vana). Võlgnik on üksikema, kasvatab lapsi koos oma emaga. Laste põlvnemist tuvastada ei tahtnud. Perekond elas lastetoetusest. Praegu sellest ei jätku, saab toiduabi, linna abi. Võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei töötanud, oli töötukassa arvel, proovis leida tööd. Võlgnikul on terviseprobleemid, mis takistavad töötamist täistööajaga. Võlgnik ei saa pikalt liikuda ega kaua seista. Osalise tööajaga töökohta väga raske leida. Võlgnik õpib täiskasvanute koolis (üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes). Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada. Vabastada tuleb võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustusest vabastamise menetlus. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2 kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 01.07.2022. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 23.06.2016. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadus (edaspidi
).
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitas võlausaldaja Swedbank AS. 4
lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannete kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajatele. Kuna võlgnikul puudusid summad, mis kuuluks usaldusisikule üleandmisele, siis puudusid ka väljamaksed võlausaldajatele. Võlausaldaja Swedbank AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Leiab, et võlgnik rikkus kohustusi tegelemata mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlausaldaja toob ka ette, et võlgnik tegutses vähemalt raskelt hooletult. Rikkus aruannete esitamise kohustuse (esitas peale kohtu nõudmist) ja polnud sissetulekut teeninud. Võlausaldajad kohtutäitur Andrei Krek ja Bigbank AS ei avaldanud oma seisukohti menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise suhtes. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud, äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. Võlgniku aruannetest nähtub, et menetluse kestel oli võlgnik töötu, töötas vaid mitu päeva. Võlgnikule koostati 29.09.2016 (dtl 255), 12.09.2017 (dtl 253-254) individuaalsed tööotsimiskavad, millest nähtub, et võlgnikul on töökogemus müüjana. Läbinud juuksuri koolitus. Klient pole valmis tegutsema FIE-na või OÜ-na juuksuri teenuste osutamiseks, isik on tunnistatud maksejõuetuna. Võlgnikule on vastunäidustatud tööd külmas, niiskes, tolmuruumis, värvide, keemiaainetega. Sobib ainult päevane töögraafik seoses laste kasvatamisega. 03.11.2020 koostatud tööotsimiskava (dtl 352) järgi võlgnikule on vastunäidustatud töö külmas, niiskes, tolmuruumis, värvide, keemiaainetega, kuna võlgnikul on astma. Võlgnik 01.08.2018 taotles töövõime hindamist. Eesti Töötukassa 22.03.2018 otsusega nr TVH/18/013585 (dtl 287-288) tuvastati, et töövõime ei ole vähenenud. Otsusest nähtub, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud veresoonte-, lihasluukonna ja sidekoe- ning hingamisteede haiguses. Taotlejal on koormustaluvuse languse ja jalgade valu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, pikaajaline seismine, igapäeva- ning füüsilist pingutust nõudvad tegevused. Võlgnik on olnud töötuna Eesti Töötukassa arvel 30.05.2018 (dtl 285) kuni 10.06.2018. Töötukassa kaudu oli võetud tööle 28.05.2018 - 29.05.2018 ja 11.06.2018-12.06.2018 V AS-I. Alates 13.06.2018 võeti võlgnik töötuna arvele ja töötuna arvelolek lõpetati 31.08.2019 (dtl 329-330). Alates 01.09.2019 õppis võlgnik Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses statsionaarses õppes (dtl 332) õppekaval kergete rõivaste rätsep. Alates 27.10.2020 võeti võlgnik uuesti töötukassa arvele. Töötutoetus oli määratud alates 26.12.2020. a kuni 21.09.2021 (dtl 349-350). Võlgnik on osalenud tööharjutusel, pidevalt kandideeris erinevatele töökohtadele (dtl 256-260, 289-299, 331, 351). 5
lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
lg 2 p 1 nimetatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Võimeid, oskusi ja terviseseisundit silmas pidades on võlgnik teinud pingutusi tööturul töö leidmiseks. Töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund ja asjaolu, et võlgnikul on mitu alaealist last. Võlgnik on tõendanud, et ta on tegelenud töö otsimisega, mis ei andnud tulemust. Võlgniku esitatud aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud tervikuna erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (
lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgniku poolt aruannete tähtaegselt esitamise kohustuse rikkumine ei ole niivõrd oluline, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on aruanded koos sellele lisatud pangakontode väljavõtete ja muude vajalikke dokumentidega esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara. 6
sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (
172 lg 4).
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja Swedbank AS on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneks võlausaldajale menetluskulud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka teiste võlausaldajate võimalikud menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.