VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-7133 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja

) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (

§ 65

). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud

§-des 64 ja 641.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt

§-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt

§ 67lg 3, Ts

MS § 346 lg 2, § 357).

1. X ja Y abielu sõlmimist kinnitas XXX Linnavalitsus xx.xx.xxxx. a (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest tal ei olnud sellist muljet, et abielu oleks võimalik kohtuväliselt lahutada. Kohus veendus kohtuistungil vahetu mulje põhjal, et hagejal võis selline tunne tekkida, mistõttu tal on õiguskaitsevajadus olemas. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted
2. a mais, kui kostja kolis xxx. Pooled täpsustasid istungil, et abiellusid teineteise raskel ajal toetamise eesmärgil ning abielusuhteid kui selliseid hiljem ei olnud. Hageja soovib eluga edasi minna. Kostja on vanglas. Kostja ei lahutaks kohe ja ootaks, kuni ta vanglast vabaneb, kuid kui lahutamine on hageja soov, siis ta on sellega nõus. Hagiavalduse ja istungil antud selgituste kohaselt ei armasta pooled teineteist. Hageja ütles, et ei soovi abielu jätkata ja abielusuhteid taastada. Kostja sõnul austab ta hageja otsust. Eelnevast võib järeldada, et pooltel ei ole abielulist kooselu

§-de 15 ja 16 tähenduses. Kuna hagejal ei ole soovi abielu jätkata ning kostja lähtub hageja seisukohast, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud

§ 67lg-s 1 sätestatud eeldus abielu lahutamiseks.

Kohus lahutab seega X ja Y abielu. 7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (

§ 66p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (Ts

MS § 456 lg 1). Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele.

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Pooled loobusid
3. mail 2024 toimunud istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus tagastab hageja esindaja pangakontole TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100 : 2 = 50). (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 2