← Eesti

1-24-1010/4

Obsah (9)§ 180§ 254§ 24§ 252§ 253§ 251§ 417§ 175§ 179

1-24-1010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-24-1010 (23278050747) Kohtunik Marina Ninaste Kriminaalasi Ru

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ja §-st 254, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Ruslan Taranda süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära suuruses, s.o 1000 eurot.
  2. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is xxx, SWEDBANK AS-is xxx, LUMINOR BANK AS-is xxx, LHV PANK AS-is xxx ning makse tegemisel märkida viitenumber xxxx ja selgitusena: „Ruslan Taranda, kriminaalasi 1-24-1010, rahaline karistus“.
  3. Välja mõista Ruslan Tarandalt riigi tuludesse

§ 180

lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses, s.o 1230 eurot.

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Ruslan Tarandalt välja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 43,20 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1287,20 eurot. 4.

§ 180

lg 3 ls 4 alusel määrata, et Ruslan Taranda võib temalt välja mõistetud menetluskulud ja sundraha tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 1 1-24-1010 vähemalt 107,27 eurot, viimase osamakse suurus on 107,23 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is, xxx Swedbank ASis, xxx Luminor Bank AS-is või xxx LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Ruslan Taranda, kriminaalasi nr 1-24-1010, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele (süüdistatava e-post xxx) EDASIKAEBAMISE KORD

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, siis käesolev käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg 7, § 408 lg 3).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras, esitades määruskaebus menetluskulude osas Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  2. Ruslan Tarandat (Taranda) süüdistatakse selles, et tema juhtis
  3. juunil 2023 kella 00.09 paiku xxx juures mootorsõidukit Citröen Berlingo registreerimismäriga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,91 mg/g kohta. Sellega rikkus Ruslan Taranda liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.
  4. Sellega pani Ruslan Taranda toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
  5. Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Prokuröri ettepanek
  6. Prokurör esitas
  7. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule süüdistusakti käskmenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku karistada Ruslan Tarandat KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 100 päevamäära, s.o 1000 euro suuruse rahalise karistusega.
  8. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, milleks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot, määratud kaitsja tasu kokku 43,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu maksumusega 14 eurot. Võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud

§ 180

lg 3 alusel resotsialiseerumise väljavaateid ja majanduslikku seisundit arvestades kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT Käskmenetluse kohaldamine 2 1-24-1010 6. Tulenevalt

§ 24

lg-st 1 allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kohtule esitatud süüdistuse kohaselt on selles kirjeldatud kuritegu toime pandud Tartu linnas ehk Tartu maakonnas. Vastavalt justiitsministri

  1. oktoobri
  2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 4 on Tartu Maakohtu tööpiirkonnaks Tartu maakond. Seega allub asja arutamine Tartu Maakohtule. 7.

§ 252

lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

  1. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt edastas prokurör süüdistatavale süüdistusakti ja selle tõlke e-kirja teel
  2. veebruaril 2024 aadressil xxx (tl 34). Ruslan Taranda on nimetatud e-posti aadressilt menetlejale sama menetluse raames e-kirja saatnud
  3. veebruaril 2024 (tl 26). Samuti on see märgitud tema e-posti aadressina kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 8). Elektronposti teel edastatud menetlusdokumendi saab lugeda kättetoimetatuks saatmise päeval, kui isik on ise menetlejale avaldanud enda e-posti aadressi (vt RKKKm asjas nr 1-19-8852, p 25). Seega on süüdistatav süüdistusakti kätte saanud. Kohus tegi
  4. veebruaril 2024 süüdistusakti kaitsjale ja süüdistatavale nähtavaks ka e-toimikus. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaitsja süüdistusakti kättetoimetamisportaali kaudu kätte saanud
  5. veebruaril
  6. Süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul ega ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud kohtule seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. 9.

§ 253

kohaselt võib kohus käskmenetluses kohtulahendi teha kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne 15 päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. See aeg on praeguseks möödunud. 10.

§ 251

lg 1 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, kui teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged.

  1. Ruslan Tarandale on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi. Seadus näeb sellise kuriteo toimepanemise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Ruslan Tarandat kuriteo toimepanemises rahalise karistusega.
  2. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning ei esine käskmenetlust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Ruslan Taranda juhtis
  3. juunil 2023 kella 00.09 paiku mootorsõidukit Citroën Berlingo registreerimisnumbriga xxx xxx juures, olles joobeseisundis. Patrullpolitseinikud märkasid nimetatud sõidukit liikumas Turu ja Kaluri tänavate vahel vastassuunavööndis, mistõttu peeti Ruslan Taranda (tl 7, isikusamasuse tuvastamise protokoll) kinni ja kontrolliti indikaatorvahendiga joovet, indikaatorvahend näitas positiivset tulemust (tl 1, tunnistaja K. S. ütlused). Ruslan Taranda kõrvaldati sõiduki juhtimiselt (tl 5, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Patrullpolitseinikud toimetasid Ruslan Taranda ekspertiisi tegemisele, kuna Ruslan Taranda keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast (tl 1). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati Ruslan Tarandal verest etanool (proovi võtmise aeg
  4. juuni 2023, kell 01.10), lõplik tulemus 1,91 mg/g (tl 3, joobeseisundi tuvastamise saatekiri). Ruslan Taranda tunnistas end teo toimepanemises süüdi (tl 9, kahtlustatava ülekuulamise protokoll).
  5. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on mootorsõidukijuht alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ruslan Taranda tegu vastab KarS § 424 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
  6. Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 424 koosseis on 3 1-24-1010 realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ruslan Taranda juhtis mootorsõidukit joobeseisundis kaudse tahtlusega. Ruslan Taranda tunnistas ülekuulamisel, et tarbis
  7. juunil 2023 alkoholi, kuid arvas mootorsõidukit juhtima asudes, et ta ei ole alkoholijoobes. Arvestades Ruslan Tarandal tuvastatud joobe suurust veres (1,91 mg/g) pidi ta pidama võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis.
  8. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, mistõttu tuleb Ruslan Taranda KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistuse mõistmine
  9. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks kas rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30–500 päevamäära.
  10. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  11. Ruslan Tarandal tuvastati joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt verest etanool 1,97 +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 1,91 mg/g (tl 3). See ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 kriminaalkaristuse aluseks olevat piirmäära (1,50 mg/g). Arvestades Ruslan Tarandal tuvastatud joobe suurust ei saa tema süüd pidada minimaalseks. Ruslan Taranda ütlustest (tl 9) nähtub, et ta tarbis
  12. juuni 2023 hommikul kaks 0,5 liitrit purki õlut kuni kella 11-ni, seejärel läks ta magama. Ta ärkas kella 22.00 paiku telefonikõne peale, milles tal paluti minna Tartu bussijaama bussile vastu ja võtta saadetis. Ta sõitis bussijaama sõidukiga Citroën Berlingo, reg-märgiga xxx aadressilt xxx. Seejuures ei arvanud Ruslan Taranda antud ütluste kohaselt rooli istudes, et ta on alkoholijoobes. Kuivõrd Ruslan Tarandal tuvastati suur alkoholijoove (1,91 mg/g), ei ole eluliselt usutav, et Ruslan Taranda ei tunnetanud alkoholijoovet. Kriminaalasja materjalide kohaselt sõitis Ruslan Taranda Tartu linnas öisel ajal, mil liiklus on üldjoontes hõredam. Ruslan Taranda juhitud sõiduki liikumistrajektoor kulges tema ütluste kohaselt xxx juurest Tartu kesklinna bussijaama, seega juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis pikema vahemaa vältel. Samuti rikkus Ruslan Taranda politseiametnike nähes ka liiklusreegleid, sõites Soola tänaval suunaga Kaluri tänava poole vastassuunas (tl 1, tunnistaja ülekuulamise protokoll). Ruslan Taranda väitel ei märganud ta keelumärki alles siis, kui oli selle alt juba läbi sõitnud. Kohtu hinnangul on kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades Ruslan Taranda süü suurus alla keskmise.
  13. Ruslan Tarandal ei olnud kuriteo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi. Seega arvestades, et Ruslan Taranda on varem kriminaalkorras karistamata, ta pole toime pannud ka liiklusalaseid väärteokaristusi, on teda võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma keskmisest väiksema karistuse mõistmisega. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistada Ruslan Tarandat rahalise karistusega.
  14. Teo toimepanemise ajal töötas Ruslan Taranda Eestis xxx, kuid veebruari alguses viibib ta prokurörile edastatud e-kirja kohaselt xxx (tl 26). MTA andmetest ei nähtu Ruslan Taranda sissetulekud Eesti Vabariigis, kuna ta ei ole 2021 ja 2022 aastate kohta tuludeklaratsiooni esitanud. Samuti puuduvad andmed temale
  15. aastal tehtud väljamaksete kohta (tl 16). Seega ei ole kohtule teada, kas käesoleval ajal Ruslan Taranda töötab või on tal muid sissetulekuid. Võttes arvesse ülal toodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsioone on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Ruslan Tarandat prokuröri taotletud rahalise karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ja alammäära vahele, s.o 100 päevamäära ulatuses.
  16. KarS § 44 lg 2 ls 1 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära isiku keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära 4 1-24-1010 suurus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, ls 3 ja 4 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mille suurus on 10 eurot. Kuna Ruslan Tarandal MTA andmetel
  17. aastal sissetulekut ei olnud (tl 17), siis tuleb lähtuda asjaolust, et arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Seega on Ruslan Tarandale mõistetava rahalise karistuse suurus 1000 eurot. 22.

§ 417

lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud 23.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ruslan Tarandalt riigi tuludesse menetluskuludena välja mõista

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 43,20 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista välja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot.

§ 179

lg 1 p 2 alusel tuleb Ruslan Tarandalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alammäärale vastavas summas ehk 1230 eurot, menetluskulud kokku summas 1287,20 eurot. 24.

§ 180

lg 3 neljanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Ruslan Tarandale mõistetud ja ärakandmisele kuuluva rahalise karistuse suurust (1000 eurot), mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võimaldada Ruslan Tarandal tasuda menetluskulud kogusummas 1287,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.