Obsah (4)

§ 76§ 424§ 65§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Kaitsja Viru Maakohus 3. aprill 2024, Jõhvi kohtumaja 1-22-4797 Deniss M

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus Süüdimõistetu MÄÄRAS: Jätta Anton Harak elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 87,84 eurot, sh tasu 72 eurot ja käibemaks 15,84 eurot. Välja mõista Anton Harak´ult menetluskulud 87,84 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700010296 ning selgitus „Anton Harak 1-22-4797 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Harak tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Anton Harak on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.08.2022 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 järgi ning karistatud 2 aasta 7 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.07.2020.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.06.2022 ja lõpp 14.08.

1. Kinnipidamisasutuses Anton Haraku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 02.05.2023 paikneb kinnipeetav Viru vangla avavanglas. Kinnipeetav töötas vahemikul 08.12.2022-05.05.2023 majandustööl sisekoristajana. Vahemikul 06.05.2023-11.06.2023 töötas majandustööl toidujagajana. Vahemikul 12.06.2023-27.10.2023 töötas väljapool vanglat ettevõttes xxx-s. Töösuhte lõpetas kinnipeetav omal soovil. Alates 06.11.2023 töötab väljapool vanglat ettevõttes xxx-s tähtajatu töölepinguga. 27.03.2023 ja 12.04.2023 läbis vestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningus omandatu kordamiseks. 11.12.2023 ja 24.01.2024 läbis vestlused probleemilahendusoskuse arendamiseks. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Hetkel elavad selles korteris kinnipeetava vanemad, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks oma elukohas ning nad on valmis toetamaks kinnipeetavat vabaduses. Kinnipeetaval on xxx haridust, eriala omandamine jäi pooleli. Töötamise registri 22.05.2023 väljavõttes nähtub, et isik töötas 21.07.2014-21.08.2014 firmas xxx, töösuhe lõpetati töötajatest tulenevast asjaolust, 09.12.2014-31.08.2015 xxx, kus töösuhe lõpetati töökohustuse rikkumise tõttu, 25.11.2016-16.02.2017 xxx töösuhe lõpetati töökohustuste rikkumise tõttu, 01.10.2017-30.11.2018 ja 01.10.2019-30.11.2019 xxx, kus kinnipeetav koondati esimesel korral ja teisel korral võlaõigus leping lõppes, 25.03.2019-06.05.2019 xxx, töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, 01.03.2020-27.07.2020 ja 27.12.2021- 27.05.2022 xxx, võlaõigus leping lõppes ning töölepingu lõpetati isiku soovil. Isiku sõnul xxx-s (2017-2019) ning xxx-s (2019-2021)töötas ka mitteametlikult teatud perioode. Isiku sõnul on ta olnud pidevalt tööga hõivatud ning majanduslikult on hakkama saanud. 29.01.
2. a K- Raha andmetel on 17 898,35 euro suuruses võlgnevusi, millest üks on elatisnõue. Isik on huvitatud nende maksmisest, kuid arvestades võlgade suurust pole see kindel ja need hakkavad mõjutama edaspidist toimetulekut.
3. a töötas Viru Vangla avavanglas väljapool vanglat xxx-s. Hiljem ka xxx, ligikaudu 4 kuud, firmas xxx. Isiku toimetulekut võivad mõjutada võlad ja alkoholi tarbimine. Peale seda vangistust soovib võimalusel minna xxx, aga otsib ka muid võimalusi. Isik on motiveeritud väljapool vanglat töötama, kuna soovib materiaalselt ise hakkama saada ning tasuda nõudeid. Alates 16.11.2023 töötab väljapool vanglat xxx tähtajatu töölepinguga. Kinnipeetav xxx ´l puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Temal tuleks end vabanedes arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole alkoholi sõltuvust diagnoositud. Isik tunnistab, et probleemid algavad alkoholist ning plaanib alkoholist endiselt üldse loobuda. Kinnipeetav ütleb, et üldiselt tal ei ole alkoholiga probleeme, kuna tarvitab seda harva, samas kinnitab, et kui tarvitab siis tarvitab üle, ei oska piiri pidada. Kinnipeetav tajub, et alkoholi tarvitamisel kaovad barjäärid täiesti ära ja ta hakkab autoga sõitma. Tarvitamist alustas umbes
4. aastaselt ning vahel nädalavahetuseti joodi õlut sõpradega. Viimane tarvitamine oli 23.06.
5. a, kui pani kuriteo toime. Isiku sõnul 02.06.2022 hakkas uuesti tarvitama, kuna ta pojal oli sünnipäev ja ta ei saanud sel päeval pojale õnnitlusi ning kinki anda, kuna lapse ema läks temaga suvilasse ära ning ei andnud talle võimalust lapsega natukenegi koos olla. Samuti tõi isik välja, et pidevad probleemide lapse emaga (suhtus kinnipeetavasse halvasti, ei usaldanud teda). Isik tõi veel välja, et tarbis alkoholi 02.06.2022 kuni 23.06.2022 igapäevaselt. Isiku sõnul ei ole ta kunagi vägivaldseks muutunud alkoholijoobes olles. Isiku sõnul olid esimesed kaks joobes juhtimist sooritatud hetke tuju ajendil ning soov oli teravaid elamusi saada. Eelmine kuritegu sooritatud tahtlikult eesmärgiga saada koju ja praegune seepärast, et tahtis autot ümber parkida. Isik tunnistab probleeme, mis on tingitud alkoholist ning on valmis 2 nendega tegelema.
6. a ja
7. a kriminaalhoolduses olles läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Sõnades on isikul endiselt motivatsioon olemas alkoholi tarvitamise lõpetada, kuid tema korduvad joobes juhtimised näitavad vastupidist. 27.03.2023 ja 12.04.2023 läbis vestlused Eluviisitreeningu põhjal. Isik teadvustab endale, et alkoholi tarvitamise järel võib kasvada tema oht kuritegude sooritamiseks. Selle vangistusega kinnipeetav jõudis järelduseni, et kõik probleemid tema elus on võimalik lahendada ainult siis kui ta loobub alkoholi tarvitamisest. Isiku sõnul suudab ta vajalikul hetkel alkoholi tarvitamisest hoiduda ja piiri pidada. Isik soovib vabanemisel minna psühholoogi vastuvõtule, et tegeleda oma probleemidega. Isikul on püstitatud eesmärgid pere (laste ja vanemate toetamine), alkoholi tarvitamisest loobumine ning psühholoogi juurde minemine, keevitaja eriala omandamine ning töötamine (kaalub ka Soome tööle minemisest), korteri üürimine (ei taha vanematest sõltuda, tahab olla iseseisev) ning soovi mitte uuesti vanglasse sattuda (lõpetada see peatükk). Isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ja vajadusel töö. Soovib teha juhiload nii B-kategooria kui ka C- ja E-kategooria juhiload. Isikut on korduvalt nii väär- kui kuriteo korras samaliigiliste tegude eest karistatud, mis näitab, et tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Tema käitumine vangistuses on probleemideta, distsiplinaarkaristusi ei ole ning ametnikesse suhtub viisakalt. Ta on vangistuses nõus töötama ja osalema sotsiaalprogrammides, et abi saada oma probleemidele. Sõnades tunnistab kuritegu ning kahetseb. Soovib rahulikult aja ära istuda ning mõelda oma tegude tagajärgedele. Kriminaalhooldusnõudeid on rikkunud ja tarvitanud enda sõnul alkoholi. Isikut on neljal korral joobes juhtimise eest karistatud, mis näitab, et suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne. Isikul on sõnades soov muutuda olemas, kuid on küsitav, kas on ka piisavalt tahtejõudu. Isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib kolmandat korda. Kuriteod on samaliigilised. Isikut on neljal korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesoleva kuriteo puhul isik põgenes politseinike eest nii autoga kui ka jalgsi. Kuriteod on toime pandud impulsiivne käitumise tagajärjel ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Vangla riskihindamise kohaselt Anton Harak on ohtlik avalikusele. Oht seisneb joobes juhtimises, mis võib ohtu seada kaasliiklejad. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi, kuna siis käitub isik impulsiivselt ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Kui isik ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid ning jätkab riskivat elustiili. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Anton Harak on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxx. Nimetatud elukohta elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul kui kohus otsustab vabastada Anton Harak enne tähtaega elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku, määrata katseaja kuni karistusaja lõpuni s.o 14.08.2027 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Anton Harakule järgmised kohustused:

§75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;

75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Anton Haraku ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu. 3 kohtuistungil Anton Harak avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Usaldust tema vastu on vähe, aga aru tuli nüüd pähe, on 28 aastat vana, kaks last ja lastele pole midagi anda. Käis psühholoogi juures, et leida teed, kuhu eluga edasi liikuda, on käinud ka vestlustel. Tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. Tegeleb juhtimisõiguse saamisega. Töötab selle nimel, et kustutada võlad. Vanemad ja vend toetavad rahaliselt. Kaitsja leidis, et isikul ei ole distsiplinaarkaristusi, töötab väljaspool vanglat, olemas alaline elukoht, garanteeritud töökoht. Ainsaks riskiks ongi, kas vabaduses hakkab alkoholi tarvitama või mitte, aga iseloomustuse järgi on otsustanud loobuda alkoholist. Isiklikku sõiduautot tal ei ole, seega uute kuritegude riskid on minimaalsed. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Anton Harak vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Süüdimõistetu elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ning Anton Harak on ka ise andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellega formaalsed eeldused elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaja vabastamiseks on täidetud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kohus hindab positiivselt, et Anton Harak ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud, osales sotsiaalprogrammis ja on hõivatud tööga. Vabaduses on tal olemas kindel tööja elukoht. Samas süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtul siseveendumuse kujundamist, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Sellist veendumust aga kohtul ei ole. Elukoht oli Anton Harakul ka kuriteo toimepanemise ajal. Peale seda Anton Harak on kuritarvitanud alkoholi ja kuriteod toime pannud joobeseisundis. Anton Harak on korduvalt alkoholi tarvitamise tõttu toime pannud kuritegusid. Anton Haraku motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on küsitav. Vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele jätkas ta samalaadsete süütegude toimepanemist, s.o sõiduki joobes juhtimist. 4 Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Anton Harak on korduvalt kriminaalkorras karistatud (tal on 5 kehtivat karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest) ja viibib vangistuses kolmandat korda. Nii käesolev kui ka eelmine karistus on mõistetud sõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud Viru Maakohtu 27.07.2020. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud,

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 18 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 03.12.2021. a määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kuid juba 23.06.2022, s.o poole aasta möödumisel, pani ta toime uue

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega vaatamata varasematele karistustele, ei muutnud Anton Harak oma käitumist ja peale eelmise karistuse kandmist taas pani toime uue samalaadse kuriteo, mis on seotud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Iseloomustusest nähtuvalt Anton Harak ei mõista teiste inimeste seisukohti, kuna lähtub kuritegelikus käitumises vaid iseenda soovidest ja vajadustest. Kinnipeetava eesmärgid (vabaneda vangistusest, mitte tarvitada alkoholi, asuda tagasi tööle) on realistlikud, kuid täitmine, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist on ebatõenäoline. Varasematest karistustest ei ole ta õppust võtnud ja jätkanud samade vigade kordamist. Sõnades on ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid tema varasemat käitumist hinnates, pole see realistlik ning isegi elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi aidata Anton Harakul muuta tema senist eluviisi, sest elektrooniline valve ei võimalda kontrollida, millega isik parasjagu tegeleb, vaid ainult tema asukohta. Maakohus nõustub vangla iseloomustuses tooduga, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele, mis avaldub tema poolt toime pandud kuritegudes. See tähendab, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega kaasneb paratamatult suur oht liiklusõnnetuse põhjustamiseks ja seega kahju tekkimiseks. Eeltoodu ning kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib Anton Harak jätkata kuritegude toimepanemist, mida ei saa ära hoida ka elektroonilist valvet kasutades. Seetõttu ei nõustu kohus vangla arvamusega, kes toetab Anton Haraku ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri kirjalik arvamus on põhistamata ja kohus seda arvesse ei võta. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus Anton Harak tingimisi ennetähtaja vabastamisega elektroonilise valve alla. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu tuleb jätta süüdimõistetu kanda, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5