Vastustaja kohustuse täitmine ei saa tuua kaasa kaebaja kohustuse rikkumist, mida kaebajal ei ole ja mille täitmine on võimatu. Kontrolli läbiviimise hetkel kehtinud
-i redaktsiooni kohaselt „Korrektse ärialase maine olemasolu välistavateks või kahtluse alla seadvateks asjaoludeks on kehtivate väärteoja kriminaalkaristuste olemasolu, samuti finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodi, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu.“ (SE 8 teise lugemise muudatusettepanekud, lk 5). Kaebaja juhatuse liikmetel ja/või juhatuse liikme kandidaatidel kehtetute karistuste ja/või 7 või 14 aastat tagasi aset leidnud kahtlustuse olemasolu ei saa tuua kaasa korrektse ärialase maine osas mittevastavust. Kaebaja ega kaebaja juhatuse liige/juhatuse liikme kandidaat ei pidanud eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon ja kaebajal on sellise informatsiooni välja selgitamise kohustus. 2) Ebaõige on vastustaja arusaam, millist mõju avaldab
lg 1 p-st 11 tulenev kaebaja kui juriidilise isiku suhtes rakenduv korrektse ärialase maine nõue. Korrektset ärialast mainet kahjustavaks asjaoluks on kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste olemasolu, finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodil, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu. Neid asjaolusid ei heideta ette kaebajale kui juriidilisele isikule. Vastustaja on vääralt kohaldanud TsÜS § 31 lg-t 5. Kui vastustaja esitab Gile korrektse ja laitmatu ärialase maine küsimustiku ja kontrollib tema vastavust
lg 1 p-st 11 ning § 17 lg-st 5 tulenevatele nõutele, on tegu isiku spetsiifilise kontrolliga, mida ei saa laiendada kaebajale kui juriidilisele isikule. G ei täitnud esindusfunktsiooni TsÜS § 31 lg 5 mõistes. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et vastustajal on kaebaja juhatuse liikme vastavuskontrolli läbiviimisel menetluslik suhe üksnes kaebajaga, mitte tema juhtorgani liikmega.
§-st 73 tuleneb juhatuse liikme muutmisest kavatsuse teate esitamise kohustus.
See tähendab, et paljudel juhtudel viiakse juhtorgani liikme vastavuskontrolli läbi ilma, et menetlussubjekt oleks üldse juhatuse liige, vaid on alles juhatuse liikme kandidaat. Kooskõlastamisele esitatud juhatuse liikme kandidaat ei pruugi täita juhatuse liikme esindusfunktsiooni. Vastustaja loogika kohaselt olukorras, kus juhatuse liikme või kontaktisiku kandidaadi suhtes viiakse läbi kooskõlastusega seonduvat individuaalset vastavuskontrolli, ei teki juhatuse liikmest kontaktisiku kandidaadil seoses tema vastavusega seonduva haldusmenetluse läbiviimisel individuaalseid HMS-st tulenevaid menetlussubjekti õiguseid, vaid need õigused on menetlustoimingu suhtes kolmandast isikust juriidilisel isikul. Sellisel käsitlusel põhinev halduspraktika oleks PS-st tulenevate põhiõiguste riive kontekstis absurdne. Seda enam, et vastavuskontrolli läbiviimisel teostatavate intervjuude aset leidmisel tutvustatakse menetlussubjektiks olevale füüsilisele isikule tema HMS-st tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Tallinna Halduskohus on 27.09.2022 teinud haldusasjas nr 3-21-2829 otsuse, millega tunnistas vastustaja otsuse õigusvastaseks osas, milles vastustaja tuvastas juhatuse liikmel (füüsiline isik) korrektse ärialase maine puudumise. Kaebeõiguse olemasolu on kinnitus sellest, et juhatuse liikmelt ja/või juhatuse liikme kandidaadil tekib vastavuskontrolli läbiviimisel individuaalne vastustajaga individuaalne õigussuhe. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vastustaja poolt juhatuse liikme osas tehtud otsus mõjutab esmajärgus just juhatuse liiget ja/või juhatuse liikme kandidaati, mitte loamenetluses osalevat juriidilist isikut. Juhatuse liikme mittevastavuse tuvastamisega kaotab füüsiline isik enda korrektse ja/või laitmatu ärialase maine, kuid juriidilisele isikule võimaldatakse uue juhatuse liikme määramist. 3
Kaebaja eesmärk oli kokku hoida nii enda kui ka vastustaja aega. Kaebaja usaldas vastustajat küsimuses, mis puudutas kahtlustuste olemasolu. Seega ei olnud kaebajal põhjust hakata esitama selgitusi ja alles siis otsima uut juhatuse liige. See ei viita kaebaja pahatahtlikkusele. Kaebaja ei tea, millise kolmanda ettevõtte osas He kohta teave kaebaja e-posti aadressile edastati. Kui ekiri adresseeriti kellelegi teisele, ei saanud teave kaebajani jõuda. G ei esitanud ebaõigeid andmeid teadlikult. Küsimusi kogumis lugedes ei ole võimatu, et ka küsimuse nr 3 puhul peab selle lugeja silmas küsimuses nr 2 viidatud 3-aastast tagasiulatuvat perioodi. Kahtlustus ei tähenda süüdimõistvat otsust ning arvestamata on jäetud kahtlustuse ajaline määratlus. 4)
lg 1 p-st 11 ning
See maine tuvastatakse iga loamenetluse puhul asjaolude kogumi pinnalt. Kui vastustaja eesmärk on takistada turule sisenemist isikutel, kes esitavad vastustajale teadvalt ebaõigeid andmeid, on eesmärk saavutatud. Gil ei ole võimalik olla edaspidi kaebaja juhatuse liige. Kui kaebaja kehtiv tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ja temalt võetakse võimalus majandustegevuse läbiviimiseks, pole see proportsionaalne. Kaebajal lubati virtuaalvääringu teenuste osutamist jätkata ligi 8 kuud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist. 5) Vastustaja tuginemine avaliku huvi kaitsele on abstraktne ega ole seostatav kaebajaga. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi tegelikku rikkumist kaebaja poolt. Samuti ei ole vastustaja esitanud etteheiteid kaebaja teisele juhatuse liikmele. Puudub mis tahes objektiivne alus väitmaks, et kaebaja kujutab endast ohtu Eesti rahandussüsteemile, olukorras, kus ohu eelduseks on teabe hankimine, mille hankimine on kaebaja jaoks võimatu, mille hankimist kehtinud
-i redaktsioon ei nõudnud ja mille hindamist kehtinud
-i redaktsioon ei võimaldanud. Vastustaja etteheidete aluseks oleva informatsiooni asjasse puutumatust möönab ka vastustaja ise, märkides, et kui 7 ja 14 aastat tagasi kahtlustused oleksid küsimustike vastustes välja toodud, poleks kaebaja tegevusluba tõenäoliselt kehtetuks tunnistatud (vt 11.07.2022 kaebuse lisa 9, lk 4). See tähendab, et tegelikkuses vastab kaebaja seadusest tulenevatele nõuetele ja tegelikkuses vastavasid ka kaebaja juhatuse liikme kandidaadid seadusest tulenevatele nõuetele ning väidetav mittevastavus tekkis informatsiooni esitamata jätmisest, mis ei olnud loamenetluse kontrollieseme kontekstis oluline. RAB ei käsitanud otsuse mõju kaebaja õiguste riivele ega selgitanud välja kaebaja majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Puuduvad viited sellele, et kaebaja juhatuse liige või juhatuse liikme kandidaat on olnud Y. Ühtlasi on jäetud kajastamata osa menetlustoiminguid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 2 sätestab vastustajale kohustuse määrata puuduste olemasolul kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
6) Käesoleva asjaga sisuliselt identses vaidluses on Tallinna Halduskohus 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 tuvastanud vastustaja haldusakti õigusvastasuse. Analoogselt viidatud 4
8. peatüki kohaselt on tegevusloa menetluse subjektiks ettevõtja (§ 70). Seega on
kohaselt tegevusloa menetluslik suhe RAB-i ja ettevõtja vahel. Subjektiivsed õigused ja kohustused on tegevusloa muutmise taotlejal. Loa taotlejaks oli osaühing ning tema otsustada on, keda määrata enda juhatuse liikmeks. RAB-il ei teki tegevusloa taotluste menetlemisel eraldi suhet juhatuse liikmega, vaid üksnes loa taotlejaga ning kõik toimingud, mida teeb juhatuse liige, kellel on sisesuhe taotlejaga, loetakse välissuhtes just nimelt taotleja toiminguks. Seega täidab ka loamenetluses kaebaja poolt määratud juhatuse liige esindusfunktsiooni. Seega ei saa pidada juhatuse liikmete ja/või kontaktisikute kontrolli pidada spetsiifiliseks kontrolliks ja väita, et sellega tekib RAB-il eraldi suhe taotleja poolt määratud juhatuse liikme/kontaktisiku vahel. RAB-il ei oleks vajadust kontrollida kaebaja poolt määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa menetlusest. Samuti ei teki RAB-il ja juhatuse liikmete/kontaktisiku vahel eraldiseisvat suhet, vaid suheldes juhatuse liikmetega, suhtleb RAB just nimelt tegevusloa taotlejaga. Seejuures on RAB mitmel korral andnud võimaluse kaebajal välja vahetada taotleja enda poolt määratud juhatuse liikmeid, kuid iga kord on määratud isikud, kes esitavad ebaõigeid andmeid. Ettevõtte kohustuseks on tagada seaduses sätestatud nõuetele vastavus tegevusloa taotluse või tegevusloa muutmise taotluse esitamise hetkel. Vastustaja hindab esitatud taotlust ja andmeid just ettevõtja enda poolt esitatud andmete pinnalt. Kui RAB tuvastab, et juhatuse liige ei vasta
nõuetele ja seetõttu ei ole RAB-il võimalik tegevusloa muutmistaotlust aktsepteerida, siis puudutab see loa taotleja, mitte juhatuse liikme subjektiivseid õigusi, kuna nendega lepingute sõlmimine või ülesütlemine toimub tegevusloa muutmist taotleva äriühingu poolt, mitte RAB-i poolt. Seega RAB-il puudub otsene õiguslik suhe tegevusloa taotlejate juhatuse liikme(te)ga. Eeltoodust tulenevalt vastutab HeroDev OÜ tema poolt määratud juhatuse liikmete poolt esitatud ebaõigete andmete eest. 2) Kaebaja vahetas välja ühe menetluse kestel kolm juhatuse liiget, kes ei vastanud
sätestatud nõuetele. Seega ei tekita selline kaebaja käitumine usaldusväärsust, kui ta ei ole võimeline leidma ettevõttesse isikud, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Äriühing võib paluda juhatuse liikmeks kandideerival isikul esitada näiteks karistusregistri väljavõtte. Kui isik keeldub, siis sellisel juhul tekitaks see kahtlust ning kaebajal oleks võimalik jätta selline isik juhatuse liikmeks määramata. Samuti on võimalik paluda anda eelmiste tööandjate kontakte, kellega suhelda ja küsida iseloomustust. Kui juba ühe isiku osas RAB leidis, et ta ei osutunud sobivaks, oleks see eelduslikult pidanud vähemasti edasiselt suunama ettevõtet täitma oma hoolsuskohustust põhjalikumalt. Kolmel korral määrati juhatuse liikmeteks aga isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu ärialane maine, mis ei tekita RAB-il ka äriühingu suhtes usaldusväärsusest. Ettevõtte kohustuseks on veenduda uute juhatuse liikmete või kontaktisikute määramisel ka selles, et isikud seaduses sätestatud nõuetele vastaksid. RAB-i poolt läbiviidav tegevusloa muutmise menetlus ei ole nn igaks juhuks menetlus, mis võimaldaks ettevõtjal veenduda, kas tema juhatuse liikmed on
mõistes sobivad isikud või mitte. Ettevõtja peab juba ise taotlust esitades olema veendunud seaduses sätestatud nõuetele vastavuses ning 5
sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt määratud kõik kolm juhatuse liiget vastasid eitavalt RAB-i ärialase maine küsimustiku küsimusele: „Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage“. Vastustajal tekkis põhjendatud kahtlus kaebaja kui ettevõtte usaldusväärsuses, kui ühe menetluse kestel määrab ettevõtja kolmel korral juhatuse liikmeks, isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu maine. Seega on küsitavusi ettevõtte enda maines, kust kaebaja leidis kolmel korral juhatuse liikmeks isikuid, kes on nii või teisiti olnud seotud kriminaalmenetlusega ning esitanud RAB-ile valeandmeid. Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest suhtes RAB-iga vastutab ettevõtja ning oma hoolsuskohustuse raames on ettevõtja kohustuseks kontrollida kõigi tema nimel esitatavate andmete õigsust. Eluliselt ei ole usutav, et korrektse ärialase mainega ettevõtte juhatuse liikmeks kandideerivad ja osutuvad valituks kolmel erineval korral isikud, kes esitavad valeandmeid, püüdes oma varasemaid seoseid kriminaalmenetlustega varjata. Pigem on eluliselt usutav olukord, et juhatuse liikmeteks reeglina määratakse isikud, kes on nii või teisiti äriühinguga seotud. Kaebaja ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et tema poolt juhatuse liikmeks määratud isikud oleksid talle varasemalt teadmata ning kandideerinud avaliku töökuulutuse peale juhatuse liikmeks. Väljastades tegevusluba ettevõttele, kelle võtmepersonal ei vasta tegelikkuses seadusega sätestatud kontrollieseme asjaoludele ja esitab haldusasutusele valeandmeid, et näidata ennast ja ettevõtet kui seaduse nõuetega kooskõlas olevat, oleks ohus Eesti finantssektori läbipaistvus. Samuti ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest ettevõtte ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi
-st tulenevaid 6
-is on lisandunud § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB
lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Seega on seadusandja mõte ja tahe olnud üheselt hoida eemale virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnast isikud, kes esitavad valeinformatsiooni. RAB on õigesti hinnanud ettevõtte ärialast mainet ja jõudnud järeldusele, et ettevõttel, kes on kolmel korral ühe menetluse kestel määranud kolm erinevat isikut juhatuse liikmeks, kes kõik on esitanud menetluse kestel ebaõigeid andmeid, ei oma korrektset ärialast mainet. RAB-i tuvastatud asjaolud ja põhjendused ei ole otsitud ega pahatahtlikud, vaid nende tuvastatud asjaolude ja kahtlusteni ettevõtja usaldusvääruse osas on RAB jõudnud seoses ettevõtja enda poolse tegevusega tegevusloa muutmise menetluse kestel. 5) Küsimustiku küsimust nr 3 ei ole võimalik tõlgendada ajaperioodiliselt kitsendavalt, sest nii küsimuses 2 ja 4 on täpsustused toodud sulgudes, ehk ajaperioodile on eraldi juhitud tähelepanu. Küsimuse nr 3 puhul täpsustust ei ole, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et ka see küsimus käib mingi konkreetse ajaperioodi kohta. Küsimus nr 2 käsitleb lähiminevikku ning küsimus nr 4 olevikku, seega, kuidas sellisel juhul saab eeldada, et ka küsimus nr 3 käsitleb üksnes lähiminevikku. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited küsimuste tõlgendamise osas otsitud. RAB-i küsimustiku küsimus nr 3 on üheselt mõistetav. 6) Kui isikul puudub korrektne ärialane maine, siis ei ole võimalik RAB-il tegevusloa muutmistaotlust rahuldada. Seadusandja ei ole selles osas RAB-ile andnud kaalutlusõigust, kui RAB tuvastab, et isikul puudub korrektne ärialane maine. Korrektne ärialane maine on üks tegevusloa andmise kohustuslikest kontrollieseme asjaoludest. Antud juhul on valeandmete esitamine haldusmenetluses ka tõendatud ning RAB on selgitanud, et juhatuse liikme poolt valeandmete esitamise eest vastutab juriidiline isik suhtes vastustajaga. MSÜS § 37 lg 1 p 1 ei anna kaalutlusõigust RAB-ile. Eeltoodule viitab ka 15.03.2022 kehtima hakanud § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB
lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Kui vastustaja tuvastab kontrollieseme asjaoludele 7
sätestatud kohustusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kehtivad kõrgendatud nõuded tulevad avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja usaldusväärsus. Vaid seeläbi tagatakse tarbijate õigused ja ka ettevõtjate ausa konkurentsi põhimõtted. Iga isik, kes soovib asuda vastavas valdkonnas teenust pakkuma, peab arvestama talle kohalduvate nõuetega. Tegemist on oluliselt kaalukama avaliku huvi objektiga kui üksikisiku õigus teostada ettevõtlusvabadust. Kaebaja enda võimuses oli viia ennast kontrollieseme asjaoludega vastavusse ning seeläbi ka jätkata teenuse pakkumisega. Hoolimata mitmetest võimalustest, ta seda teha ei suutnud. KOHTU PÕHJENDUSED
RAB tuvastas, et kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse menetluse käigus Gi kohta valeandmeid, mistõttu ei ole täidetud korrektse ärialase ja laitmatu maine nõue. Maine puudumist süvendavad vastustaja hinnangul need juhatuse liikme teod, mille kohta kaebaja vastustajale andmeid ei esitanud. Lisaks ei pidanud RAB kaebajat usaldusväärseks seetõttu, et HeroDEV OÜ ei suutnud kolmel korral leida ettevõttesse korrektse ärialase ja laitmatu mainega isikuid. Kaebaja on seisukohal, et tema juriidilise isikuna ei vastuta juhatuse liikme poolt esitatud ebaõige teabe eest, kaebaja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ega tahtlikult valeandmeid esitanud. Lisaks leiab kaebaja, et arvestades küsimustikus formuleeritud küsimusi ei pruukinud ka juhatuse liige (G) esitada vastustajale ebaõigeid andmeid teadlikult. Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja korrektselt teostanud kaalutlusõigust, on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust ning kohaldanud ebaõigesti kehtivat õigust. 8
15.1
lg 1 p 11 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama lõike p-s 1 nimetatud isikutel (s.o ettevõte, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik) on korrektne ärialane maine. Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist (
Korrektne ärialane maine on õigusmõiste, mida tuleb vastustajal haldusakti andmisel igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse ettevõtjaga seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.
lg 1 p 2 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine (
Kui RAB teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all, ei ole selle isiku maine laitmatu (vt
15.2 Puudub vaidlus, et kaebaja poolt tegevusloa muutmise taotluses uueks juhatuse liikmeks märgitud G pidi täitma korrektse ärialase maine küsimustiku, milles küsimus nr 3 oli sõnastatud järgmiselt: „Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § - des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage.“ G vastas eitavalt. Seejuures ei ole pooltel vaidlust selles, et tegelikult on Gile esitatud kahel korral kahtlustus kriminaalasjas: 1) 20.08.2008 kahtlustus grupiviisilises varguse katses (isik tunnistas end ka süüdi), kriminaalmenetlus lõpetati 24.03.2009 isiku käitumises kriminaalkuriteo koosseisu puudumisel; 2) 2015. a alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise tõttu, mis lõpetati lepitusmenetluse kohaldamisega. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et juhatuse liige ei pidanud eelviidatud küsimusele nr 3 vastates teadma, et vastustaja peab silmas informatsiooni määratlemata ajaperioodi kohta. Kohtu hinnangul on vaidlusalune küsimus ühemõtteline ja selge ning üksnes asjaolu, et nimetatud küsimusele eelnenud küsimus oli seotud kindla ajaperioodiga, ei saanud tekitada isikule arusaama, et ka konkreetsele küsimusele oodatakse vastust üksnes eelmises küsimuses välja toodud ajavahemikuga seonduvalt. Vastupidi, kohtu hinnangul pidi küsimustiku täitja mõistma, et kui konkreetsele küsimusele eelnenud ja järgnenud küsimuses on ajaperioodile eraldi tähelepanu juhitud (st see konkreetselt küsimuses välja toodud), kuid küsimuses nr 3 mitte, siis järelikult soovib vastustaja selles osas andmeid justnimelt määratlemata ajaperioodi kohta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 01.09.2022 määruses märkinud, et RAB küsimustikus ei peetud silmas vaid seotust kriminaalmenetlustega viimase kolme aasta vältel ning seda ei võimalda järeldada küsimustiku kolmanda küsimuse sõnastus ega küsimuse eesmärk. Laitmatut mainet ei saa olla isikul, kes on enam kui kolm aastat tagasi olnud seotud tegevusega, mille eetilisus ja seaduslikkus on kaheldavad (vt p 19.4). Asjakohatu on seetõttu ka kaebaja väide, et kaebaja ei pidanud eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon. Kui küsimustiku täitmisel jäi ebaselgeks, kas RAB soovib küsimusele nr 3 vastuses andmeid kindla ajaperioodi või määratlemata aja osas, saanuks kaebaja pöörduda selle väljaselgitamiseks haldusorgani poole. Kaebaja valis käitumisviisi, mis võimaldas anda eeldatavalt oodatava vastuse. 9
järgi tuleb äriühingul esitada teade oma esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta ning andmeid juhatuse liikme maine kohta ei esita mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing (vt
Tegevusloa taotluse esitas äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse raames ja äriühingu huvides (vrdl Riigikohtu 15.05.2006 otsus nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11). Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja. Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid äriühingu nimel ja huvides ning järelikult TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka haldusmenetluse seaduse § 13). Kaebaja poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ei lükka eeltoodud seisukohta ümber. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebaja kui äriühingu huvides on see, et juhatuse liikmeks määratud isik vastaks
-is sätestatud nõuetele (sh omaks korrektset ärialast mainet), kuna vastasel juhul puuduks kaebajal õigus tegevusloa saamiseks ja soovitud valdkonnas tegutsemiseks. RAB otsustab tegevusloa andmise või selle muutmise talle taotluse esitanud äriühingu, mitte juhatuse liikme suhtes. Juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegevusloa (muutmise) taotluses märgitud juhatuse liikme poolt RAB-le valeandmete esitamine (ja seeläbi kaebaja mittevastavus seaduse nõuetele) ei puuduta tegevusloa taotlejat ennast, vaid tegemist on juhatuse liikme ja RAB vahelise individuaalse õigussuhtega. Kaebaja kohustuseks on tagada
nõuetele vastavus tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamise hetkel, st kaebajal on ka kohustus määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik. RAB-l ei ole mingisugust ajendit kontrollida kaebaja poolt määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa taotluse menetlusest ehk RAB kontrollib juhatuse liikme mainet vaid selleks, et veenduda, kas kaebaja vastab kõigile seaduses ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Seetõttu ei ole alust ka väita, justkui tekiks RAB-i ja juhatuse liikme vahel eraldiseisev, s.o kaebaja tegevusloa taotluse menetlusest sõltumatu suhe. Asjakohatu on siinkohal kaebaja viide haldusasjale nr 3-21-
-s on virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (
lg 2 p 5 ja § 75 lg 1 p 7), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel seadusega oluline, kas äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla teadlikud või olid teadlikud Gi varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik ülevaade, mille saamiseks võib olla ettevõtjal põhjendatud usaldusväärsete isikute soovituskirjade küsimine. Ettevõtja ülesanne on koguda piisavat teavet, mis võimaldavad teha järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme käitumise kohta väga pika aja vältel (vt p 19.3). Seega ainuüksi asjaolu, et karistusregistrist ei nähtu isikule esitatud kahtlustused, ei tähenda, et kaebaja jaoks oli võimatu isiku tausta täiendavalt mõnel muul viisil kontrollida. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi juhatuse liikmete tausta kontrollimiseks (nt küsitlenud ise isikut, nõudnud usaldusväärsete isikute soovituskirju vms). Kaebaja hooletust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja määras mitmel korral endale uue juhatuse liikme juba samal päeval, mil vastustaja teavitas kaebajat seni määratud juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisest. RAB-le selgituste andmise asemel võttis kaebaja oma taotluse tagasi ja esitas koheselt uue taotluse muudetud juhatuse liikmega. Selliselt toimides jääb paratamatult mulje, et kaebaja üritas lihtsalt järjest erinevate isikute määramisega võimalikult kiiresti tegevusloa muutmise saavutada, ise eelnevalt vastavate isikute tausta kontrollimata. Põhimõtteliselt vale on kaebaja seisukoht, justkui peaks tegevusloa muutmise taotluses märgitud juhatuse liikmega seotud andmete kontrollimine olema tulenevalt
lg 3 p-st 3 vastustaja kohustus – viidatud säte puudutab üksnes RAB-i ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks läbi viidavat taustakontrolli. RAB-il ei ole kohustust tegevusloa taotlejate eest leida neile korrektse ärialase mainega juhatuse liikmed ja laitmatu mainega kontaktisikud. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud järjest kolmel korral leida endale korrektse mainega juhatuse liiget ja kontaktisikut, annab alust eeldada, et kaebaja ei suhtu
nõuete täitmisse piisava tõsidusega. 17. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul RAB põhjendatult leidnud, et korrektse ärialase maine küsimustikus valeandmete esitamine (tegelike andmete varjamine) annab alust asuda seisukohale, et ettevõtte juhatuse liikmel puudub korrektne ärialane maine ning kaebaja puhul ei ole täidetud tegevusloa saamiseks nõutav kontrollieseme asjaolu (
17.1 See, kas vaidlusaluste andmete esitamise (st Gile esitatud kahtlustuste mitte varjamise) korral oleks RAB lugenud juhatuse liikme maine ärialaselt korrektseks ja laitmatuks või mitte, ei oma siinkohal määravat tähtsust, kuivõrd RAB ei ole antud juhul isiku mainet lugenud laitmatuks/ärialaselt korrektseks juba sel põhjusel, et kaebaja esitas vastustajale menetluse käigus valeandmeid. Samas on RAB põhjendatult arvestanud ka sellega, et ettevõtte poolt hoiustatavad ja vahendatavad tarbijate varad võivad ohtu sattuda, kui nendele pääseb ligi varasemalt läbi viidud kriminaalmenetluses varguse katsega seotud isik. RAB on seega ärialase maine hindamisel arvestanud lisaks küsitud andmete esitamata jätmise faktile ka varjatud andmete olemust ja pidanud neid korrektse ärialase maine puudumist süvendavaks asjaoluks (vt otsuse p 4.5). Samuti ei saa meelevaldseks pidada vastustaja hinnangut, et ettevõtte võtmepersonali poolt haldusasutusele valeandmete esitamist arvestades ei pruugita ka teisi seadusest tulenevaid kohustusi täita korrektselt ja ausalt, ohustades seeläbi Eesti finantssektori läbipaistvust. 11
nõuete täitmisse näitab kohtu hinnangul ka vaidlustatud otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja määras H oma juhatuse liikmeks vaatamata sellele, et teise tegevusloa muutmise menetluse raames saadeti kaebaja ametlikule e-posti aadressile (contact@diamont.ee) teavitus Hal korrektse ärialase ja laitmatu maine puudumise kohta (vt otsuse p 3.16). Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodu valguses ei ole alust pidada kaebajat usaldusväärseks ja korrektse ärialase mainega ettevõtteks, kes suudaks endale ettevõttesse leida sobivad isikud ja täita talle seaduses ettenähtud kohustusi. Vastustaja on õigesti märkinud, et RAB-il peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma
sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Kui aga ettevõte on kolmel korral määranud juhatuse liikmeks isiku, kes on olnud seotud kriminaalmenetlusega ja on seda RABi eest varjanud, ei saa kindel olla ka ettevõttel korrektse ärialase maine olemasolus. Kui ettevõtja ei suuda korduvalt esitada kontrollieseme asjaoludele vastavat tegevusloa muutmise taotlust, tekitab see läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui majanduskeskkonnas tervikuna, ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 15). Virtuaalvääringu teenuste pakkumise valdkonnas saab lubada tegutseda üksnes isikutel, kelle usaldusväärsuse osas puuduvad kahtlused ning seda kinnitab muu hulgas alates 15.03.2022 jõustunud
lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB
lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. 18. RAB-il oli õigus keelduda otsuses viidatud alustel kaebaja tegevusloa muutmisest ja tunnistada tegevusluba kehtetuks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks andma kaebajale veel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, st uue juhatuse liikme määramiseks. Vastustajaga on põhjendatult märkinud, et seaduses pole ette nähtud võimalust katsetada läbi vastustajapoolse kontrolli erinevate isikute sobivust asuda juhtima virtuaalvääringu teenuste pakkumisega tegelevat ettevõtet. Kaebajal oli antud juhul võimalus esitada uus ja parandatud tegevusloa muutmise taotlus pärast seda, kui RAB esimesel korral tuvastas kaebaja määratud isikul korrektse maine puudumise. Sellele vaatamata ei vastanud ka uus taotlus seaduse nõuetele ning RAB jõudis menetluse tulemusel järeldusele, et kaebaja ei vasta
-s ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Sellises olukorras, kus kaebaja on RAB-i silmis oma usaldusväärsuse juba kaotanud, ei pea andma talle enam võimalust järjekordse juhatuse liikme ja kontaktisiku määramiseks. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas selgitanud, et virtuaalvääringu alase tegevusloa andmine eeldab, et ettevõtja ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust saab RAB hiljem järelevalve käigus hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorosmi ega tegeleta rahapesuga. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja. Loamenetluse eesmärgiks on kontrollida ettevõtja nõuetele vastavust enne tema tegutsema asumist selles ärivaldkonnas. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise 12
alase rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori usaldusväärsusele ennetada (vt 01.09.2022 määrus, p 20; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 17).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.