Obsah (17)

§ 113§ 4034§ 14§ 170§ 167§ 1132§ 115§ 164§ 8§ 76§ 82§ 402§ 1§ 4062§ 406§ 100§ 101

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 27.03.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103604 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi T V

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
3. OK Incure OÜ esitas 24.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 23.05.2023 hagiavalduse T V vastu võlgnevuse nõudes ning 05.10.2023 hagiavalduse täpsustuse.
4. Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmis kostja T V 03.10.2021 ESTO AS-ga (edaspidi krediidiandja) tähtajatu krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 4000 eurot. Kostja tutvus ESTO veebilehel www.esto.ee lepingu tingimustega sh. lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 37,5% aastas (0,10% päevas), krediidi kulukuse määraga 53,83% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummaga 9032,96 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest (teine leht) tulenevalt arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,5% aastas, väljavõtu tasu on 127,50 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. See tähendab, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on. Intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 (krediidiga seotud kulud). Krediidiandaja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

§ 4034

lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Oluline on, et krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Kostjal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (

§ 14lg 1 ja 2).

Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 2 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Tegemist on täisealise teovõimelise isikuga, kes peab teadma võetud kohustuse eesmärki ning oma finantsolukorda. Seega ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on saanud perioodil 03.10.2021 – 18.04.2022 krediiti kokku summas 3846 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, see tähendab kokku 166,91 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku summas 1138,15 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 298,44 eurot, intressi katteks 503,40 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 300 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot, kaarditasu katteks 6,31 eurot. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata alates 15.05.2022 minimaalsed tagasimaksed, oli krediidiandajal lepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda, millega seoses edastas krediidiandja kostjale iseteeninduse kaudu e-posti aadressile xxxx lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt leping loeti lõpetatuks 21.09.2022 seisuga. Antud teatises teavitas krediidiandaja kostjat ka õigusest nõue loovutada inkassofirmale. Laenulepingu teenustingimuste punkti VIII alapunkti 1 kohaselt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile. Kuna kostja pole oma kontaktandmete muutumisest krediidiandjat teavitanud (kohustus teenustingimuste punkti VIII alapunkti 3 tulenevalt), võis krediidiandaja mõistlikult eeldada kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressi õigusust. Tulenevalt eeltoodust saab lepingu ülesütlemise ja lõpetamise teated kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes. 29.11.2022 edastas krediidiandja kostjale teatise, milles teavitas kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude loovutamist OK Incure OÜ-le. Käesoleva teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks

§ 170mõttes.

Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3547,56 eurot (saadud krediit summas 3846 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 298,44 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 37,5% aastas tasumata intress kokku summas 517,85 eurot (lepingu perioodil kogunenud intress 1021,25 eurot – tasutud intress kokku 503,40 eurot = 517,85 eurot). Periood 03.10.2021 - 07.10.2021 08.10.2021 - 15.10.2021 16.10.2021 - 16.10.2021 17.10.2021 - 19.10.2021 20.10.2021 - 20.10.2021 21.10.2021 - 26.10.2021 27.10.2021 - 30.10.2021 Põhiosa 120,30 100,30 130,30 580,30 730,30 780,30 790,30 Intressi % 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% Kogunenud intress 0,63 0,84 0,14 1,81 0,76 4,88 3,29 3 31.10.2021 - 31.10.2021 01.11.2021 - 03.11.2021 04.11.2021 - 04.11.2021 05.11.2021 - 05.11.2021 06.11.2021 - 07.11.2021 08.11.2021 - 28.02.2022 01.03.2022 - 07.03.2022 08.03.2022 - 08.03.2022 09.03.2022 - 11.03.2022 12.03.2022 - 07.04.2022 08.04.2022 - 17.04.2022 18.04.2022 - 05.05.2022 06.05.2022 - 21.09.2022 890,30 874,57 890,30 990,30 1440,30 2036,30 3606,30 3545,84 3605,84 3625,84 3564,63 3624,63 3563,29 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 37,5% 0,93 2,75 0,93 1,03 3,00 239,70 26,30 3,69 11,27 101,98 37,13 67,96 512,23 Hageja lisab kostjale edastatud arved, millest nähtub igakuine periood ja väljamõistetava intressi summa. Intressi summades võivad esineda minimaalsed erinevused võrreldes intressikalkulaatoriga arvestatult, kuna intress on arvestatud krediidiandaja arvutiprogrammi metoodika järgi. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Hageja palub kostjal välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras so. 37,5% aastas, (päevamääraga 0,10%) kokku summas 889,32 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.05.2023 s.o. 244 päeva eest põhinõudelt 3547,56 eurolt. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (

§ 167lg 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132

lg 2 p 3 ja

§ 115alusel võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades nii e-posti- kui ka posti teel pretensiooni 13.12.2022 (5 eurot), hagihoiatuse 16.01.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited

1. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 25.11.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.11.
2. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 4 Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.11.2023 ja loeti kättetoimetatuks 25.11.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.12.
4. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja T V on ESTO ASga sõlminud 03.10.2021 tähtajatu krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 4000 eurot. Lisatud krediidilepingu ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on krediidi fikseeritud intressimäär aastas 37,5% ning krediidi kulukuse määr 53,83% aastas. Leping on sõlmitud tähtajatult ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.
7. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on esitanud kohtule 29.11.2022 ESTO AS teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on ESTO AS 29.11.2022 loovutanud lepingust nr. xxxx tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (dtl 99-101). 8.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 10.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase 5 kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 32-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

11. 03.10.2021, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04 % aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 53,83% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole

§ 4062lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

12. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija 6 võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 15. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. 16.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

1. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. ESTO AS teenusetingimuste punkti 1.6 kohaselt klient kinnitab, et ta esitab ESTO (või kliendilepingu mõne muu poole) nõudmisel oma 612 kuu sissetulekuid tõendava tõendi (panga poolt kinnitatud kontoväljavõtte). Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud või teinud päringu Pensionikeskusesse. Kostja enda krediiditaotlust samuti kohtule esitatud ei ole. Olukorras, kus võlausaldaja laenutaotleja sissetulekuid andmebaasidest (nt. Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema 7 konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust või andmeid ülalpeetavate kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, millist krediidi andmise seisukohast tähtsust omavat teavet laenuandja kostja kohta avalikest andmebaasidest teada sai (krediidivõimelisuse hindamise tõendamiseks esitatud dokument sisaldab üksnes arusaamatut väljavõtet krediidiandja infosüsteemist – dtl 55). Kui eeldada, et ka tegelikkuses teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring, siis on kohtu hinnangul hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
4. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined

§ 4034lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

1. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

§ 4034

lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud tähtajatu leping on seoses krediidi mittetagastamisega üles öeldud, mistõttu on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. 23.

§ 4034

lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Arvestades eelmärgitut võis hageja

§ 4034

lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks. Seega ei ole hageja intressinõue perioodil 03.10.2021 kuni 21.09.2022 eest summas 517,85 eurot samuti põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 8 24. Hagiavalduse kohaselt sai kostja krediidilepingu alusel väljamakseid summas 3846 eurot ning kostja tagastas krediiti selliselt, et põhiosa katteks arvestati 240,96 eurot ja intressi katteks 503,40 eurot. Lisaks nähtub hagile lisatud krediidi väljamaksete ja tagasimaksete failist (dtl 126 - 131), et kostja tasus kiire väljamakse tasu, krediidiskooringu tasu ja kliendilepingu muutmise tasuna veel 330 eurot. Kohus arvestab kostja poolt tasutud intressid (503,40 eurot) samuti tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale ka muid krediidiga seotud tasusid (330 eurot), mis kuuluvad samuti arvestamisele põhinõude katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2771,64 eurot (3846 – 240,96 – 503,40 - 330). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 775,92 eurot (3547,56 – 2771,64). 25. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 26.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja arvestab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 37,5%. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (dtl 52 - 54) punkti 3 kohaselt kaasnevad maksetega hilinemisega viivised. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.09.2022 kuni hagi esitamiseni 23.05.
4. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud

§ 4034lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne.

Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele

§ 113

lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 22.09.2022 – 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas.

1. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 2771,64 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 22.09.2022 kuni 23.05.2023 (s.o kuni hagi esitamiseni) 244 päeva eest on 175,37 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 713,95 eurot (889,32 – 175,37).
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega

§ 1132lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis summas 10 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada 9 hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 13.12.2022 pretensiooni (5 eurot) ja 16.01.2023 hagihoiatuse (5 eurot).

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4964,73 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 2007,72 eurot ehk 40% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 60% ulatuses kostja ja 40% ulatuses hageja kanda.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 560 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 60% ulatuses ehk summas 336 eurot.
5. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 36. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 10