KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-902

) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend 3-23-902 võimaldaks kaebajal omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha. 2. Maksu- ja Tolliamet keeldus 23.03.2023 otsusega nr 8-8/005889-1 väljastamast

§ 9lg-s 1 nimetatud tõendit.

Kaebaja on müünud kolme aasta jooksul põllumajandustooteid kokku 205 euro eest. Sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks

i eesmärki silmas pidades, kuna see ei tõenda tegelikku tegelemist põllumajandustoodete tootmisega ega taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. 3. QuickRoad OÜ esitas MTA 23.03.2023 otsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 10.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5326-2 rahuldamata.

-i eesmärk on edendada põllumajandus- või metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, et vältida sellise maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Seda seisukohta toetab ka asjakohane Euroopa Kohtu praktika. Seaduseelnõu seletuskirja (SE 1081) järgi tagab nimetatud eesmärki põllumajandustoodete tootmise kogemus. MTA on muutnud oma senist tõendite väljastamise praktikat ja viinud selle kooskõlla seaduse eesmärgiga. MTAl on õigus sisuliselt kontrollida taotleja vastavust

-is sätestatud tingimustele.

§ 4

lg-st 3 tulenevalt peab põllumajandustoodete tootmise kogemus olema taotlejal endal, mitte nt taotleja juhatuse liikmel või teistel tema juhitud äriühingutel. Taotleja on kolme aasta peale kokku deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist 205 eurot. Ta on müünud

1. a-l 2,
2. a-l 3,
3. a-l 2 ja
4. a-l 8 seenepakku austerservikutega. Nii piirdub taotleja põllumajandustoodete tootmise kogemus üksnes seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Taotleja senine tegevus ei vaja üle 10 ha suurust põllumaad. Seega ei ole MTA veendunud, et taotleja kogemus põllumajandustoodete tootmisel on piisav, et hoida üle 10 ha suurust põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses ning vältida selle põllumajanduslikust kasutusest välja minekut.
5. QuickRoad OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 10.04.2023 vaideotsus nr 6-1/5326-2; tühistada MTA 23.03.2023 otsus nr 8-8/005889-1 ning kohustada MTA-d tegema uut otsust, millega väljastatakse kaebajale 22.02.2023 taotluse alusel

§ 9

lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt kohustada vastustajat kaebaja 22.02.2023 taotlust uuesti läbi vaatamata. Puudub vaidlus, et kaebaja on tegelenud viimasel kolmel aastal seenepakkude kasvatuse ja müügiga.

§ 4lg-s 3 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamisel puudub MTA-l kaalutlusõigus.

See tuleneb ka õigusselguse põhimõttest. MTA möönab, et

§ 4lg 3 ei sätesta nõude täidetavuse hindamiseks ühtegi kvantitatiivset ühikut.

Samas hindab MTA, et tootmine peab olema piisav ning tekitama MTA-s veendumuse põllumajandustoodete tootmise kogemuse olemasolus. MTA järeldus on abstraktne ja subjektiivne. Põllumajandustoodete tootmisega kaasneb alati tootmise kogemus. MTA on väljastanud

§ 9lg-s 3 nimetatud lubasid kaebajaga sarnastele väiketootjatele.

Isegi kui MTA-l on kaalutlusõigus, on ta seda teostanud ebaõigesti.

§ 4

lg-test 3–5 järeldub, et ainukeseks tingimuseks on põllumajandustoodete tootmise ajaline kestus. 5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA-l tuleb

§ 9

lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodete tootmisega. Vastustajal tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste põllumajandustoodete tootmisega tegelemine ning sellega kaasneb taotleja tegevuse sisuline 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9ff8caa-4745-560e-2ab4-839ebdf43976. 2

§ 1

lg 1 kohaselt tulenevad kinnisasja omandamise kitsendused avalikust huvist, mis sama sätte järgi on eelkõige edendada põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist. Isikult, kes vastab

§ 4

lg 3 tingimustele formaalselt, ei saa automaatselt eeldada võimet majandada sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult sellise otstarbega kinnisasja. Kuigi MTA on väljastanud tõendeid kaebajaga sarnastele väiketootjatele, on seda praktikat muudetud. Tõendite väljastamine on toimunud liiga formaalselt ning see ei arvestanud täielikult

-i nõudeid. Tõendite väljastamise praktika on nüüdseks viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga. 6. Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et MTA pädevus

§ 9

lg-s 3 sätestatud loa väljastamisel piirdub

§ 4lg-s 3 toodud faktiliste asjaolude formaalse tuvastamisega.

Seaduseelnõu seletuskirja (108 SE) kohaselt on avaliku huvi seisukohast seaduse eesmärgiks edendada põllumajandus- ja metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, et vältida sellise maa sattumist isiku kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Sellest järeldub, et kuna seadusandja on andnud maksuhaldurile pädevuse

§ 9

lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamiseks, peab maksuhaldur selle ülesande täitmisel lähtuma ennekõike seaduse eesmärgist, mis on avatud seaduseelnõu seletuskirjas, ja tõendit taotleva äriühingu tegevust iseloomustavatest näitajatest (sh majandusaasta aruannetest). Olemasolevate andmete ja teabe põhjal on vastustajal pädevus kujundada seisukoht, kas tõendit taotlev isik vastab

§ 4lg-te 3–5 tingimustele.

Nendest põhimõtetest lähtuvalt ei saa MTA piirduda üksnes formaalse faktiliste asjaolude kontrolliga, vaid ta peab olema sisuliselt veendunud selles, et taotleja vastab tõendi saamise tingimustele. Seega oli vastustajal õigus kontrollida kaebaja vastavust

-s sätestatud tingimustele sisuliselt, lähtudes seaduse eesmärgist. Kui nõustuda kaebaja formalistliku lähenemisega, puuduks

§ 9lg-s 3 sätestatud loal sisu.

MTA on õigesti leidnud, et kaebaja ei vasta

§ 4lg-s 3 sätestatud tingimustele.

Seaduse seletuskirja järgi tuleb vältida põllumajandus- või metsamaa sattumist isiku kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Puudub vaidlus, et MTA tuvastas kaebaja majandusaasta aruannete põhjal põllumajandusliku tegevuse. Samas on kaebaja deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist kolme aasta peale kokku 205 eurot. Loa andmise otsustamise menetluses tuvastati, et kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Kohtu hinnangul ei saa põllumajandustoodete realiseerimist 3 aastal kokku 205 euro eest lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks

§ 4lg 3 tähenduses.

See ei vasta seaduseelnõu seletuskirjas toodud eesmärgile ega ole piisav, et veenduda, et kaebaja kogemused põllumajandustoodete tootmisel on piisavad, et hoida üle 10 ha suurust põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses. 2022. a majandusaasta aruande järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2627 eurot, tegevuskulud puuduvad ja ei nähtu, kus ja kui suures mahus on ta põllumajandustoodete tootmisega tegelenud.

§ 9lg 3 ei sätesta tõendi taotlemisel arvandmetel põhinevaid parameetreid.

See tähendab, et menetlejal tuleb taotleja esitatud ja menetluses kogutud teabe põhjal tuvastada, kas taotleja eelneval kolmel aastal teostatud tegevusi saab lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks

§ 4lg 3 mõistes.

Seejuures pole määrav vaid ajaline piir, vaid ka isiku sisuline tegevus selle ajapiiri raames. Arvestada tuleb ka tegevuse spetsiifikaga, kuivõrd teatud tegevuste puhul ei saagi eeldada tulemust kolme aasta möödumisel. See aga ei tähenda, et taotleja panus ei oleks hinnatav. 3

§ 4lg 3 eelduste täitmise korral tuleb eeldada tegeliku võime olemasolu.

Vastasel juhul oleks seadusandja kehtestanud loa väljastamise eelduseks näiteks äriplaani või metsa majandamise kava olemasolu nõude ning konkretiseerinud nende realiseerimise suutlikkuse eeldusteks olevaid nõudeid. Põllumajandustoodete tootmine on faktiküsimus. Põllumajandustoodete tootmisega tegelemise tingimus näeb ette tootmistegevuse ajalise kriteeriumi, see tegevus peab olema jätkuv.

§ 4

lg 3 kehtestab jätkuvuse eelduse kriteeriumi, mille kohaselt tootmine peab olema kestnud vähemalt 3 aastat enne loataotluse esitamist. Selle normi mõte ei ole anda MTA-le abstraktset kaalutlusõigust. Äärmisel juhul saab tootmisega tegelemine viidata sellele, et

§ 4

lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole imperatiivselt alati müügitulu olemasolu, vaid faktiline tootmise protsess. Tootmise protsess on kaebaja puhul tuvastatud. Samuti on tuvastatud, et tootmine on toimunud 3 aastat enne loa taotluse esitamist. Kohtu käsitus taotleja tegevuse mastaabi, oskuste ja vahendite piisavuse ning nende seotuse kohta soetatava kinnistu suurusega on ekslik.

§ 9

lg 3 ja § 4 lg 3 ei näe ette selliste asjaolude hindamise võimalust.

§ 9

lg 3 alusel väljastatakse luba abstraktselt, sidumata seda konkreetse kinnistu omandamisega. Halduskohtu esile toodud eeldusi (mastaap, järjepidevus, oskused ja vahendid) saab sisustada järgmisel viisil. Mastaap tähendab tootmise ja/või tootmisega tegelemise fakti. Järjepidevus tähendab iga-aastast tegevust eelneva 3 aasta jooksul. Oskuseid tuleb järeldada asjaolust, et ettevõte on tegelenud tootmisega 3 aastat ja ei ole näiteks püsivalt maksejõuetu ja/või ta on suutnud faktiliselt tooteid toota. Vahendite olemasolu järeldub tootmise ja järjepidevuse tuvastamisest (

§ 7

lg-st 1 tulenev tegevuskava ei ole hindamise esemeks

§ 4lg 3 kohaldamisel, mis tähendab, et vahendeid tulevikuks tuleb eeldada).

Kui kohtu seisukohad oleksidki õiged, siis ei nähtu vaidlustatud otsustest, et vastustaja oleks oma uurimiskohustust reaalselt täitnud. Ühtlasi ei saa nõustuda sellega, et

§ 4

lg 3 saaks anda MTA-le kaalutlusõiguse, mis on abstraktne ja reaalselt määratlematu ega võimalda kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse kontrolli. MTA halduspraktika muutus eeldaks normi muutumist. Kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet on seega rikutud.

1. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
2. QuickRoad OÜ esitas 08.01.2024 ringkonnakohtule avalduse kaebuse muutmiseks. QuickRoad OÜ esitas 02.01.2024 MTA-le taotluse, milles palus tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. MTA jättis 08.01.2024 otsusega nr 8-8//000167-1 taotluse rahuldamata, jäädes varasematele seisukohtadele. 4

§ 9

lg-s 3 nimetatud luba, või alternatiivselt kohustada MTA-d kaebaja 02.01.2024 taotlust uuesti läbi vaatama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 4

lg 3 sätestab, et lepinguriigi (s.o Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi) juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kuidas sisustada mõistet põllumajandustoodete tootmine. Määratlemata õigusmõiste peab sisustama haldusorgan ning selle sisustamine ja rakendamine on halduskohtus täies mahus kontrollitav (RKHKm nr 3-3-1-21-99, p 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole MTA siinsel juhul eksinud

§ 4

lg-s 3 toodud piirangute tõlgendamisel, sh määratlemata õigusmõiste sisustamisel. 13. Ringkonnakohus on siinses haldusasjas 22.05.2023 tehtud määruses ning 19.05.2023 haldusasjas nr 3-23-700 tehtud määruses leidnud, et

-i mõttega on kooskõlas tõlgendus, et tõend väljastatakse juriidilisele isikule, kes on tehingu tegemise aastale eelneval kolmel aastal omandanud sisulise kogemuse põllumajandustoodete tootmisel. Tõendi väljastamisel tuleb teha hindamisotsus selle kohta, kuidas sisustada määratlemata õigusmõistet põllumajandustoodete tootmine ja selle valguses hinnata asjaolusid. Maa omandamisel on

-i eesmärk täidetud tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE seletuskirja lk 4, 12). Seega võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. 14. Õigusnorme tõlgendatakse koos õigusakti teiste sätetega, lähtudes õigusakti sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-14-52793, p 21). Põllumajandustoodete tootmise mõistet tuleb seega sisustada muu hulgas kooskõlas seletuskirjas 108 SE selgitatud seaduse eesmärkidega.

§ 1

lg 1 sätestab, et see seadus sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused; kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Kinnisasja omandamise kitsendused on seega ette nähtud selleks, et vältida maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi maad vastavalt sihtotstarbele majandada, ja maa sihtotstarbe muutmist. Euroopa Kohus on 23.09.2003 kohtuasjas nr C-452/01 Ospelt ja Schlössle Weissenberg asunud seisukohale, et maakasutuse planeerimise kaalutluste seisukohalt on jätkusuutliku ja areneva põllumajanduse eesmärgiks kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt, hoides seda eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutamises; selles kontekstis on maa ostu-müügi tehingu eelnev kontrollimine 5

-is ette nähtud piirangute eesmärk on aidata kaasa maapiirkonnas elujõulise põllumajandusega tegelevate ettevõtjate loomisele, säilitamisele ja tugevdamisele. Põllumajandusmaa omandamisel saab

-i eesmärke täita eeskätt tingimusel, et maad hakatakse kohe jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellest tulenevalt tuleb

§ 4

lgs 3 ettenähtud piirangut mõista nii, et Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete (välja arvatud kalatoodete ja puuvilla) tootmisega tegelemine peab olema toimunud kolme aasta jooksul mahus, mis võimaldab järeldada, et juriidiline isik, kes põllumajandusmaa omandab, oskab seda maad jätkusuutlikult kasutada. Säärast asjaolu hindab

§ 9lg 3 kohaselt MTA.

1. Tegemist ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus oleva tõlgendusega. PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht ja tuua selle alusel välja võrreldavad isikute grupid (vt Riigikohtu 30.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-86-15, punkt 47). Praegusel juhul kohalduvad eespool toodud tingimused kõigile juriidilistele isikutele, s.o neile, kes ostavad maad ärilistel eesmärkidel.
2. Samuti ei ole

§ 4lg 3 ringkonnakohtu hinnangul vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 13 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et õigusselgusetu olukorraga on tegemist üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist (Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 68 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul pole tegemist sellise olukorraga.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist „abstraktse“ asjaolu hindamisega, nagu väidab kaebaja. Vaidlus puudub, et kaebaja on müünud
2. a-l 2 seenepakku,
3. a-l 3 seenepakku,
4. a-l 2 ja
5. a-l 8 seenepakku austerservikutega. MTA palus 06.03.2023 e-kirjas esitada kaebajal lisadokumente, mis tõendavad põllumajanduslikku tootmist aastatel 2020–
6. 15.03.2023 esitas kaebaja järgmised kuludokumendid: - 15.06.2022 sularahaarve nr
7. Arvelt nähtub, et taotleja on
8. a-l müünud eraisikule 5 seenepakku koos austerservikutega 81 euro eest; - 12.08.2022 sularahaarve nr
9. Arvelt nähtub, et taotleja on
10. a-l müünud eraisikule 3 seenepakku koos austerservikutega 39 euro eest. - 12.07.2021 sularahaarve nr
11. Arvelt nähtub, et taotleja on
12. a-l müünud eraisikule 2 seenepakku koos austerservikutega 36 euro eest. - 03.06.2020 sularahaarve nr
13. Arvelt nähtub, et taotleja on
14. a-l müünud eraisikule 3 seenepakku koos austerservikutega 49 euro eest. - 07.06.2019 sularahaarve nr
15. Arvelt nähtub, et taotleja on
16. a-l müünud eraisikule 2 seenepakku koos austerservikutega 34 euro eest. - 04.04.2022 Alkeemialabori e-poe tellimuse nr
17. Tellimuselt nähtub, et taotleja on tellinud klaasampullis austerserviku Pleurotus ostreatus vedelkultuure 96,48 euro eest.
18. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on tegelenud seenekasvatusega oluliselt suuremas mahus kui lihtsalt toodete minimaalses koguses müük. MTA tuvastatud ja vaidlustatud otsustes kajastatud faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus. Kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub väikeses mahus seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude tootmise ja müügiga. Kaebaja sellisest kogemusest ei ole võimalda järeldada, et kaebajal oleks olemas 6

§ 4lg 3 mõttes.

Kaebaja senisest kogemusest ei ole mõistlikult võimalik järeldada, et kaebajal oleksid olemas oskused hoida enam kui kümne hektari suurust põllumajandusmaad sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses. Seda pole väitnud ka kaebaja. 20. Kaebaja hinnangul vastab ta

§ 4

lg-s 3 sätestatud tingimustele põhjusel, et ta on kolme aasta jooksul tootnud ja müünud kokku 15 seenepakku. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja tõlgendus, sh apellatsioonkaebuse p-s 2.4 märgitud tõlgendus, muudaks

§ 4

lg-s 3 sätestatud piirangu sisutühjaks ega aitaks saavutada

-i

1. peatükis ettenähtud kitsendustega taotletavaid eesmärke.
2. Olukorras, kus juriidiline isik ei vasta

§ 4

lg-s 3 sätestatud tingimustele, näeb sama seaduse § 4 lg 6 ette isiku võimaluse omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Sellise loa taotlemiseks tuleb isikul esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus ja kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava (

§ 6lg 1).

Piirang täidab eesmärki tagada, et enam kui kümne hektari suurust põllumajandusmaad hoitaks sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses. Kaebajal on seega võimalus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult luba kinnisasja ostmiseks, koostades ja esitades kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava ja taotluse.

1. Kaebaja etteheited, et MTA on eksinud kaalutlusõiguse teostamisel, ei ole asjakohased. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (HMS § 4 lg 1). Praegusel juhul ei ole MTA-l kaalutlusõigust. Hindamisotsustega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 12). Haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. MTA on andnud kaebajale võimaluse esitada olulise tähendusega asjaolude kohta tõendeid ja selgitusi, täites uurimiskohustuse (HMS § 6). MTA ei ole andnud faktilistele asjaoludele eespool toodud põhjendustel ebaõigeid hinnanguid.
2. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada teistele isikutele. Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt 27.11.2006 otsus asjas nr 3-3-1-59-06, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (Riigikohtu 06.05.2004 otsus asjas nr 3-3-1-19-04, p 18). PS § 3 lg-st 1 tulenevalt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
3. Apellatsioonkaebus jääb eespool märgitu tõttu rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7