ja teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxxx ning nõudis kostjalt lepingu nr xxxx raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Ekirja teade loetakse poole poolt kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Lepingu VIII p 1 kohaselt, kõik lepingu järgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, edastatakse vastavale lepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Krediidiandja edastas kostjale 30.11.2022 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks
Võttes arvesse eeltoodut, on kostja järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 362,02 eurot (väljastatud krediidisumma 602,98 eurot – 240,96 eurot tagasimaksed). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on lepingu fikseeritud intressimäär aastas 16,8% väljastatud krediidisummalt, mille alusel arvutatakse 2 intressi kogukulu, mis jagatakse proportsionaalselt lepinguperioodide vahel nii, et esimestel kuudel makstakse intressi rohkem. Intressi kogukulu on 413,52 eurot, mis on jagatud proportsionaalselt maksete arvuga 48 kuu peale. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.05.2022-15.08.2022 kokku summas 26,02 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Maksegraafiku osamakse kp 15.05.2022 15.06.2022 15.07.2022 15.08.2022 Kokku Intressi osamakse suurus 7,03 6,68 6,33 5,98 26,02 Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisummma 362,02 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 16,8% võlgnetavalt summalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.08.2022 kuni hagi esitamise seisu päevaga 30.08.2023 380 päeva eest kokku summas 63,32 eurot. Lepingu haldustasu katteks ei ole laekumisi toimunud. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, st. 15.05.2022, 15.06.2022, 15.07.2022, 15.08.2022 eest). Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (
Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab
lg 2, mille punktist 3 lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 30.11.2022 (15 eurot), 15.12.2022 (5 eurot), 19.01.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.
kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kostjale on edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta ja 1 tasuline (lisa 8). Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 5 eurot, mis tuleb seaduse kohaselt kostjalt välja mõista.
§-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja on omandanud teabe lähtudes
lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd
lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuleb krediidivõtjal 3 täita sellekohane standardne laenutaotlus krediidiandja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt
lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt
§-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja võttis eeltoodud andmeid kogumis arvesse kostja sissetulekutena 1000 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 30%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Hageja on esitanud kohtule 30.11.2022 ESTO AS teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on ESTO AS 30.11.2022 loovutanud lepingust nr. 62621102671 tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (dtl 58-59). 4 8.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija
9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle
§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 10.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 32-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
11. 07.12.2019, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks
Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 45,73% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole
12. Tulenevalt
lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (
See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 15. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. 16.
lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud tulu andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks 7 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud tähtajalise lepingu viimase osamakse tähtaeg oli 15.12.2023, mistõttu on kogu krediidisumma sissenõutavaks muutunud. 23.
lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.
§-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Arvestades eelmärgitut võis hageja
lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks. Seega ei ole hageja intressi osamaksete nõue perioodil mai 2022 kuni august 2022 eest summas 26,02 eurot samuti põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 24. Hagiavalduse kohaselt oli järelmaksulepingu krediidisumma 602,98 eurot ning kostja tagastas krediiti summas 762,44 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 240,96 eurot, intressi katteks 339,54 eurot, haldustasu katteks 81,20 eurot, lepingutasu katteks 29,90 eurot, sissenõudekulude katteks lepingu kestel 70 eurot ja kaardihaldustasu katteks 0,84 eurot. Kohus arvestab kostja poolt tasutud intressid (339,54 eurot) samuti tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et
lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale ka muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu, haldustasu), mis kuuluvad samuti arvestamisele põhinõude katteks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on tasunud krediidiandjale 88,62 eurot rohkem (602,98 – 240,96 – 339,54 – 81,20 – 29,90) kui krediidiandja oleks õigustatud saama ja seega on kostja tasunud kogu põhivõlgnevuse, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude summas 362,02 eurot ning
Enne lepingu lõppemist kostjale edastatud tasulise meeldetuletuskirja tasu 5 eurot saab lugeda tasutuks kostja poolt enamtasutu arvelt, mistõttu ei rahulda kohus ka hageja eelmärgitud nõuet.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.