← Eesti

2-23-112133/33

Obsah (5)§ 4034§ 416§ 94§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (

§ 4034lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (

  1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (
  2. b)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud 2

(5)kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (
  1. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (
  2. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (
  3. e)krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt krediidiandja veebilehe kaudu esitatud taotluses sisestatud andmeid ja avalikest andmebaasidest omandatud teavet. Hageja esitas tõenditega kohtule kostja laenutaotluse ja maksehäirete registri väljavõtte. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et krediidiandja küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtte ning hindas kontolt nähtuvat teavet. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja lähtunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja enda esitatud andmetest. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Maksehäireregistrist kogutud andmed sisaldavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet üksnes siis, kui tarbijal on kehtivad maksehäired. Maksehäirete puudumine ei anna krediidiandjale teavet selle kohta, kas ja millised finantskohustused on tarbijal, sh milline on nende igakuiselt sissenõutavaks muutuv suurus ja koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), lõpptähtaeg ja põhiosa jäägi suurus. Maksehäirete registri andmed ei anna teavet tarbija vältimatute igakuiste püsikulutuste kohta. Seega jätab krediidiandja tarbija esitatud andmed sisuliselt kontrollimata, kui ta kogub andmeid üksnes tarbijalt ning maksehäireid kajastavast registrist. Krediidiandja ei saa jätta tarbija esitatud andmeid sisuliselt kontrollimata. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, millised sissetulekud laekuvad regulaarselt kostja pangakontole, sh sissetulekute iseloom. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjalt pangakonto väljavõtte, millele laekub tarbija regulaarne sissetulek, nõudmata ja hindamata jätmisega on krediidiandja rikkunud

§ 4034

lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning

§ 4034lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu.

Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldus ei ole seega asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et kostja on tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse

§ 4034lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

Kostja ei võlgne

§ 4034lg 7 ls 2 järgi krediidiandjale 3

(5)muid tasusid, see tähendab haldustasu. Kohus jätab hagiavalduse haldustasu 5,80 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 8. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli krediidisumma suuruseks 6404 eurot, mis tuli tagastada osamaksetega ajavahemikus 10.08.2022 kuni 10.01.2025, millest esimene tasumata osamakse on 10.10.2022 osamakse. Osamaksete koosseisu kuuluvad ka intress, lepingutasu ja haldustasu. Kostja on krediidisumma kätte saanud. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja tasunud tarbijakrediidilepingu järgsed 10.08.2022 ja 10.09.2022 osamaksed, mille suurus kokku on 572,56 eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostja on täitnud osaliselt tarbijakrediidilepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi. Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kostjale üleandmise.

§ 4034

lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt laenusumma 6404 eurot tagastamist ning

§-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 04.07.2022 oli

§-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Muud kulud on lepingutasu 128,08 eurot ja igakuine haldustasu 2,90 eurot, mille tasumist ei olnud krediidiandjal tulenevalt

§ 4034lg-st 7 õigus kostjalt nõuda.

9.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostja jättis tasumata krediidilepingust tulenevad krediidi, intressi ja haldustasu osamaksed alates 10.10.2022. Kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest

§-s 94 nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seega ei olnud kostjal krediidiandja ees intressivõlgnevust. Seetõttu kontrollib kohus, kas kostja oli viivituses laenusumma tagastamisega. Laenusumma jääk pärast 10.10.2022 osamakse tegemist oleks pidanud olema 6042,72 eurot. Kostja oli tasunud enne 10.10.2022 kokku 572,56 eurot, mis tuleb arvestada maha krediidisummast 6404 eurot. Seega oli 10.10.2022 seisuga tagastamata laenusumma jääk 5831,44 eurot (6404572,56=4407,77). Seega ei saanud kostja olla 08.11.2022 ülesütlemise hoiatuse ja 29.11.2022 ülesütlemise teatise tegemise aja seisuga krediidisumma tagastamisega viivituses. Kuivõrd kostja ei olnud makseviivituses, puudus krediidiandjal

§ 416

lg 1 järgi õigus tarbijakrediidileping erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda. Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub krediidiandja õigus öelda nõude aluseks olev tarbijakrediidileping üles seetõttu, et kostja on rikkunud muud krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik hinnata muu krediidilepingu kehtivust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu sõlmimisel), sellest tulenevate nõuete suurust, kostja võlgnevuse olemasolu jne. Hagi ei ole märgitud osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei omanud krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemine õiguslikke tagajärgi. 10. Kohus on tuvastanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kostjale üleantuks lugemise.

§ 4034

lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt on krediidiandjal võimalik nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning

§s 94 sätestatud ulatuses intressi maksmist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Kuivõrd lepingupooled leppisid kokku krediidi tagastamises ja intressi tasumises osamaksega, peab krediidiandja Y tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (

§ 4034lg 7 ls 3). Tagasimaksete uuesti 4

(5)määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja Y on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed

§ 4034lg 7 ls 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad.

Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid millest nähtuvalt on kostja krediidiandja poolt uuesti määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Kohus tuvastas eelnevalt hagis märgitud asjaolude põhjal, et

§ 94

sätestatud ulatuses intress oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, mis tähendab, et krediidiandjal puudus õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei ole tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunud, ühtlasi ei ole võimalik hagis märgitud asjaoludel kindlaks määrata tarbijakrediidilepingust tuleneva krediidi tagastamise nõude suurust, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse krediidisumma 6217,81 eurot ja intressi 217,04 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. 11. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise tasumise nõude eelduseks

§ 113

lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks

§ 1132

lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine.

§ 1132lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine.

Hageja ei ole tõendanud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist. Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 751,23 eurot ning alates 29.06.2023 põhinõudelt 6217,81 eurot viivise ulatusega 20,9% aastas tasumist ja sissenõudmiskulude 50 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes rahuldamata.

  1. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  2. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.