← Eesti

4-23-3560/15

Obsah (5)§ 190§ 17§ 2§ 196§ 192

4-23-3560 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-3560 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulah

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PPA Põhja prefektuuri 02.09.
  2. a otsusega nr 2302,20,013723 karistati Jarmo Lindsaart LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 720 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati J. Lindsaart selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st viimane kaebuse esitamise tähtaeg on 29.09.
  3. a.
  4. 02.10.
  5. a PPA Põhja prefektuuri määrusega lükati rahatrahvi täitmisele pööramine edasi 29.09.2020 – 29.09.
  6. Määrati, et rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 29.09.
  7. Rahatrahvist tasuti 20 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Risto Sepp 27.10.2021 tema suhtes täitemenetlust. 19.06.2023 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1

(3)4-23-3560
  1. 27.10.
  2. a edastas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule avalduse kohaldada J. Lindsaare suhtes asenduskaristust.
  3. 06.11.
  4. a määrusega asendas Harju Maakohus KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel J. Lindsaarele Põhja prefektuuri 02.09.2020 otsusega määratud rahatrahvist tasumata osa, s.o 700 eurot arestiga 17 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 17 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus kaks kuud kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 22.11.
  6. 06.02.
  7. a esitas Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles Harju Maakohtu 06.11.2023 määrusega määratud karistuse täitmisele pööramist.
  8. 08.02.
  9. a määrusega jättis maakohus taotluse rahuldamata ning pikendas J. Lindsaarele asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tundide sooritamise tähtaega ühe kuu võrra kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 24.02.
  11. 01.04.
  12. a esitas Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles J. Lindsaarele määratud aresti täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt lõppes J. Lindsaarele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 24.03.2024 ja isikul on sooritamata 13 töötundi.
  13. 02.04.
  14. a määrusega rahuldas Harju Maakohus Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna taotluse ning pööras täitmisele J. Lindsaarele Harju Maakohtu 06.11.
  15. a määrusega määratud aresti kandmata osa 13 päeva. Maakohus arvestas erakorralises ettekandes märgitud asjaolusid ja isiku 08.02.
  16. a toimunud kohtuistungil antud selgitusi. Toodust selgub, et isik on ükskõikselt suhtunud talle asenduskaristustena määratud ülkasuliku töö sooritamisse. Ta on kriminaalhooldajaga mitmel korral üldkasuliku töö sooritamise ajakavas kokku leppinud, kuid jätnud sellegipoolest tööle ilmumata. Kohtuistungil selgitas J. Lindsaar kohtule, et välitöö talle ei sobi, ent sisetöödega saab hakkama ning palus kohtult võimalust kuu aja jooksul töötunnid ära teha. Hoolimata näilisest valmisolekust tegi ta aga töötunde vahelduva eduga vaid ühel päeval, pärast seda töö tegemise kohta ei ilmunud ega esitanud ka asjakohaseid põhjusi või tõendeid tööle ilmumata jätmise osas. Maakohtu hinnangul pidanuks huvi töö sooritamise suhtes olema eelkõige süüdlasel, sest isik oli kohtumäärustest nähtuvalt teadlik, et kui ta hoidub kõrvale töö tegemisest, siis võidakse pöörata arest täitmisele. Käesoleval juhul on kriminaalhooldaja ise otsinud süüdlasega kontakti ja pakkunud töö tegemiseks erinevaid võimalusi. Süüdlane seevastu on oma passiivse käitumisega ja kohustuse täitmata jätmisega näidanud, et ta ei ole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest. Seega tuleb isikule määratud karistus pöörata täitmisele. Kuna pikendatud tähtaja jooksul on J. Lindsaar teinud ära neli töötundi, tuleb tal ära kanda 13 päeva aresti
  17. Harju Maakohus edastas Tallinna Ringkonnakohtule J. Lindsaare poolt saadetud e-kirja, milles ta märgib, et esitab menetlusotsustuse osas vastuväite. Kaebaja selgitab, et tema ja tema advokaat ei ole otsustusega nõus ning et see peaks olema juba aegunud. Sellise pisirikkumise osas ei ole arest kindlasti kohaldatav. J. Lindsaar märgib, et eeldab võimalust tasuda trahvisumma ilma aresti kandmise kohustuseta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196lg 2 järgi lahendab 2

(3)4-23-3560 maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.
  1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
  2. Määruskaebus ei sisalda etteheideid maakohtule ega argumente, millised ei oleks maakohtule olnud teada ning millega maakohus ei oleks J. Lindsaarele asenduskaristuse määramisel arvestanud. Maakohus on selgitanud põhjalikult ja jälgitavalt, miks käesolevalt tuleb isikule määratud arest täitmisele pöörata ning kaebuses ei ole maakohtu järeldustele esitatud ühtegi sisulist vastuväidet. Kaebaja üksnes taotleb võimalust tasuda rahatrahvi, kuid selles osas on maakohus juba 08.02.
  3. a toimunud kohtuistungil J. Lindsaarele selgitanud, et rahatrahvi tasumine ei ole enam võimalik, kuivõrd see on 06.11.
  4. a määrusega asendatud ning et tal tuleb ära teha talle määratud üldkasuliku töö tunnid, mida ta ka teha lubas. Ühtegi takistust nende tegemiseks kaebusest nähtuvalt isikul polnud. Seejuures üldkasuliku töö määramiseks on vajalik isiku enda nõusolek, st J. Lindsaar on olnud valmis aresti kandmise asemel tegema üldkasuliku töö tunde ning sellest lähtuvalt maakohus sellise kohustuse talle ka määras.
  5. Ringkonnakohus märgib vastuseks kaebuses esitatule trahvinõude aegumise kohta, et vastavalt KarS § 82 lg-le 4 aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Seega ei ole nõue käesolevalt aegunud.
  6. Eeltoodust tulenevalt pole kohtul võimalik kaebaja taotlust rahuldada ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
  7. Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi J. Lindsaare poolt esitatud kaebus ei vasta

§ 192

lg-s 3 sätestatud nõuetele, st see on allkirjastamata, ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks kaebuse käiguta jätmist. Kuivõrd esitatud kaebusest on arusaadav isiku taotluse sisu ning kohus leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu, ei määra ringkonnakohus isikule kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.