Obsah (9)

§ 433§ 430§ 178§ 4§ 428§ 206§ 173§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-23-150315 Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Pärnu Tsiviilasi Revensen OÜ hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 437,01 e

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.L.ilt (kostja) 375,42 euro saamiseks. Avaldusest nähtuvalt on hageja nõue kostja vastu hagejale loovutatud Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust Y221203040 (krediidi kulukuse määr 48,85%, intress 24% aastas ja viivis 0.06575% päevas). Kostja esitas 13.02.2024 e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx kohtule ja avaldajale e-kirja, mille kohaselt soovis kostja nõuet tasuda maksegraafiku alusel. Kuna pooled maksegraafiku sõlmimiseks kokkulepet ei saavutanud, maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 11.03.2024 määrusega ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 15.03.2024 määrusega hagiavalduse käiguta, määras menetlusosalustele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks või kompromissi mitte saavutamisel hagejal hagiavalduse esitamiseks.
2. Pooled esitasid kohtule 22.03.2024 kinnitamiseks kompromissi, millise kohus jättis käiguta. Pooled esitasid 06.05.2024 kohtule kinnitamiseks uue kompromissi, mille kohaselt tunnistab kostja tema vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet summas 437,01 eurot. Kostja kinnitab, et tasub Revensen OÜ-le (hageja) 437,01 eurot (s.o. põhinõue summas 222,85 eurot, viivised summas 26,52 eurot, sissenõudmiskulud kokku 22,64 eurot, riigilõiv summas 65 eurot ja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, õigusabikulud 80,00 eurot) igakuiste maksetena 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt: ajavahemikul alates 12.05.2024 kuni 12.09.2024 tasub kostja summas 75 eurot ja viimane makse 12.10.2024 summas 62,01 eurot. Maksed peavad laekuma OÜ Revensen arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX LHV Pangas selgitusega „R.L. ts. asi 2-23-150315“. Punktis 1.
3. sätestatud maksekohustuse rikkumise korral tasub Kostja hagejale viivist 0,07% tasumata põhisumma jäägist päevas iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Kohtutäiturile üleandmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt maksmata võlasumma kohest tasumist. Punktides 1.
4. ja 1.
5. sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel on Revensen OÜ-l õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktidest 1.2 ja 1.
6. tuleneva kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus. Kostjal on õigus Maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Hageja kinnitab, et juhul, kui kostja täidab nõuetekohaselt punktis 1.
7. sätestatud kohustused, siis puuduvad hagejal igasugused kliendilepingust nr Y221203040 tulevad nõuded kostja vastu. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks 2 Tsiviilasi nr 2-23-150315 kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kooskõlas

§ 430

lg 1 ja 2 sätestatuga maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ülemineku staadiumis enne hagiavalduse esitamist. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes

§ 4

lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohtu hinnangul on esitatud kompromiss seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused

1. Pooled on kompromissi punktis 1.3 kokku leppinud, et maksekohustuse rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,07% tasumata põhivõlgnevuse summalt. Kohus märgib siinkohal, et kompromissi punktis 1.
2. on märgitud põhivõlgnevuse summaks 222,85 eurot, viivise summaks 26,52 eurot, sissenõudmiskuludeks 22,64 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, hageja õigusabikulud 80 eurot ja riigilõiv 65 eurot. Kuna pooled ei ole kohustuste täitmise korda määranud, kohus selgitab, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 2 loetakse ebapiisava makse tasumisel täidetuks esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulud (s.o kompromissi punktist 1.
3. nähtuvalt kokku 187,64 eurot, sh sissenõudmiskulud 22,64 eurot, riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 100 eurot), seejäral põhivõlg (s.o 222,85 eurot), kolmandaks intress ja neljandas järjekorras muud kohustused (s.o 26,52 eurot).
4. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskuluna tasutud riigilõivu 65 eurot, maksekäsu kiirmeneltuse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 80 eurot. Kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud 3 päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3