← Eesti

2-23-9569/6

Obsah (10)§ 433§ 430§ 178§ 4§ 428§ 206§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-23-9569 Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2024, Pärnu Tsiviilasi Revensen OÜ hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 14 709,60

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

  1. Revensen OÜ (hageja) esitas 05.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi N.T. (kostja) vastu 14.03.2022 lepingust nr L399261 tuleneva põhivõlgnevuse 9793,48 eurot, intressi 1566,67 eurot, haldustasu 12,35 eurot, sissenõudmiskulude 10,00 eurot ja seisuga 05.07.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 888,52 eurot ning alates 06.07.2023 viiviste väljamõistmiseks lepingujärgses määras 24,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt 1010 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 järgne viivis. 1.
  2. Asjaoludest nähtuvalt sõlmis kostja 14.03.2022 väikelaenulepingu L399261 Coop Finants AS-ga (laenuandja) 10 000 euro saamiseks. Pooled leppisid kokku, et laenuintress on 24,9% aastas ning tagasimakse periood 72 kuud, kokku pidi kostja tasuma laenuandjale laenulepingu alusel 19 750,68 eurot. Krediidikulukuse määr 29,35%. Kostja jäi laenulepingu täitmisega viivitusse ning laenuandja ütles 27.02.2023 laenulepingu ülesse. Koos laenulepingu ülesütlemisega teavitas laenuandja kostjat, et loovutas võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Seisuga 27.02.2023 oli kostja tagastamata laen 9588,84 eurot, tasumata intress 1753,03 eurot, maksmata lepingu haldamisega seotud kulu 13,50 eurot ja viivise ning meeldetuletuskirjade eest 38,61 eurot, kokku 11 393,98 eurot. 1.
  3. Esialgne laenuandja on kohaselt rakendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja kogus teavet rahvastikuregistrist, Krediidiinfost, Taust.ee-st ja Maksu- ja Tolliametist. Lisaks esitas kostja enda pangakonto väljavõtte, mille alusel kostja keskmised sissetulekud olid 1244,00 eurot ja kohustused 330,89 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 271,53 eurot ning veel jäi reserv summas 641,58 eurot (1244,00-330,89-271,53).
  4. Kohus võttis 04.04.2024 määrusega hagi menetlusse.
  5. Pooled esitasid kohtule 08.05.2024 kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt tunnistab kostja tema vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet summas 14881,43 eurot, millest põhivõlg on summas 9793,48 eurot, intress on summas 1566,67 eurot, viivis seisuga 08.05.2024 on summas 2943,93 eurot, haldustasu 12,35 eurot, sissenõudmiskulud on summas 10,00 eurot, ½ riigilõivust on summas 315,00 eurot ja menetluskulud on summas 240,00 eurot. Kostja kinnitab, et tasub Revensen OÜ-le (hageja) 14881,43 eurot igakuiste maksetena 52 kuu jooksul alates 20.05.2024 iga kuu kahekümnendal

(20)kuupäeval järgmiselt: • 20.05.2024 kuni 20.04.2025 makse summas 100,00 eurot, • 20.05.2025 kuni 20.07.2028 makse summas 350,00 eurot, • 20.08.2028 makse summas 31,43 eurot. Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr 2 Tsiviilasi nr 2-23-9569 XXXXXXXXXXX LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-23-9569 “. Punktides 1.
  1. sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel on hagejal õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktidest 1.
  2. tuleneva kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus. Punktis 1.
  3. toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase nõuded (laenulepingu nr L399261) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Hageja esitas ka taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes

§ 4

lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohtu hinnangul on esitatud kompromiss seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused 5. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskuluna tasutud riigilõivust 315 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 05.07.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot, millest pool on 455 eurot (hageja on ekslikult märkinud 315 eurot). Kohus hageja taotluse rahuldab. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud 3 päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.