1-23-7360/47

1-23-7360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7360 Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu X, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX Apellatsioon aprilli 2024 otsus RESOLUTSIOON Jätta X apellatsioon Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2024 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu 3.04.2024 otsusega mõisteti K. Kraavik kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi muu hulgas selle eest, et ta pani 25.12.2021 isikliku tüli käigus XXX X suhtes toime valu ja tervisekahjustuse põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kannatanu X andis nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (I kd, tl 187). Kokkuleppe kohaselt hüvitab K. Kraavik Xle vastavalt sõlmitud kompromissile tekitatud kahju (varalise ja mittevaralise) 5238 eurot, mis tasutakse kokku kompromissis määratud aegadel 8 maksena. Maakohus kinnitas kannatanu X ja süüdistatava vahel sõlmitud kompromissi tsiviilhagi osas ja lõpetas tsiviilhagi menetluse.
5. Maakohtu otsusele esitas 17.04.2024 apellatsiooni kannatanu X, kes märgib, et osales 3.04.2024 Pärnu Maakohtu istungil koos riigi poolt määratud esindaja Natalia Lausmaaga video kaudu. Sõlmitud kompromiss olevat tema tahte vastane, sest esindaja ei andnud talle võimalust oma arvamuse avaldamiseks ning süüdistatava esindaja esitas kompromissi ultimaatumi vormis, et kas on nõus või ei saa midagi. X kinnitab, et nõustus vähendama mittevaralist nõuet 2500 euroni, kuid tema esindaja olevat jätnud kohtule esitamata ühe hambakirurgi arve 500 eurot, mille lisas apellatsioonile. Lisaks olevat kompromissis tsiviilhagi tasumise tähtaeg hajutatud ikka liiga pikale ajale ehk kolmele aastale. Kaebusele lisas X 19.01.2024 Tallinna Hambakliinik SA arve 583,79 eurot. 25.04.2024 esitas X apellatsiooni täienduse, milles leiab, et tema nägemispuude tõttu oleks võinud esindaja N. Lausmaa Lk 1 / 3 1-23-7360 lugeda talle ette kompromissettepaneku. Ta olevat rünnaku tagajärjel kaotanud vasaku silma nägemise ja loobunud prillide kahjunõudest arvestusega, et saab osta uued prillid mittevaralise kahjutasu nõudest.
6. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I. Kalda on kirjalikus vastuses X apellatsioonile seisukohal, et see tuleb jätta läbi vaatamata, sest kannatanu Xl ei ole tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg 4 õigust maakohtu otsust vaidlustada. Praeguses asjas ei esine KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või KrMS § 33 lg 1 rikkumisi, kokkuleppe sõlmimisel järgiti seaduses sätestatut. Kannatanu kinnitas oma allkirjaga kompromissi, andis nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja osales 3.04.2024 istungil advokaadist esindajaga. X ei väljendanud prokurörile ega kohtule, et kompromissi sõlmimine ei olnud tema vaba tahe. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus on prokuröriga nõustuvalt seisukohal, et kannatanu X apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et X 25.04.2021 esitatud apellatsiooni täiendus tuleb jätta tähelepanuta, sest see on esitatud väljaspool KrMS § 319 lg 1 p-s 2 sätestatud apellatsioonitähtaega.
11. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestatu kohaselt vaidlustada, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
12. peatüki
13. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Kannatanu X eelnimetatud alustele apellatsioonis tuginenud ei ole ja selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
14. KrMS § 245 lg 1 p 8 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muu hulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ja p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi. Seega kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka kannatanu poolt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi otsustuse vaidlustamisele.
15. Kriminaalasjast ilmnevalt nõustus X kannatanuna kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Apellatsioonist ei nähtu, et X soovib taganeda kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust. Süüdistatava K. Kraaviku, tema kaitsja ja prokuröri vahel 3.04.2024 sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt esitas X K. Kraaviku suhtes tsiviilhagi 2738 euro varalise kahju ja 5000 euro suuruse nõude kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kokkuleppes kajastatu kohaselt sõlmisid X, K. Kraavik ja nende esindajad tsiviilhagi hüvitamiseks kompromissi, milles X nõustus vähendama mittevaralise kahju nõuet 2500 euroni ja tsiviilhagi 5238 eurot tuleb K. Kraavikul tasuda 8 maksena kompromissis määratud tähtaegadel (II kd, tl-d 60-63). Eelkirjeldatu nähtub ka 3.04.2024 maakohtule esitatud kompromissist, mis on sõlmitud X ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja süüdistatava K. Kraaviku vahel tsiviilhagi tasumiseks ja mille kannatanu X on omakäeliselt allkirjastanud (II kd, tl 47).
16. 3.04.2024 maakohtu istungist võttis koos oma esindaja N. Lausmaaga kannatanu X, kellele kohus selgitas õigust osaleda istungil. Protokollist nähtuvalt teavitas prokurör, et kõigi kannatanute nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on olemas ja kompromissi tingimused kokkuleppes kajastatud. Protokollist ei nähtu kannatanu X avaldusi, et ta poleks nõus kokkuleppes kajastatud kompromissi tingimustega, et tal oleks pretensioone kompromissi sõlmimise asjaolude ja selle sisu mõistmise osas või etteheiteid riigi poolt määratud esindaja tegevuse suhtes või mingite esitamata jäänud varalise kahju nõuete osas (II kd, tl-d 65-66). Ainetu on X väide, et kannatanu esindaja olevat jätnud maakohtule esitamata hambakirurgi arve. Apellatsioonile lisatud e-kirjast ja 19.01.2024 arvest nähtuvalt, on X küsinud kõnealuse arve välja peale maakohtu otsust 17.04.
17. Lk 2 / 3 1-23-7360
18. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad vähimadki viited, et maakohtus oleks riivatud kannatanu õigusi ja rikutud kokkuleppemenetluse kohaldamisel mingil viisil menetlusnorme. Olukorda, kus kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega ja tsiviilhagi hüvitamisega vastavalt sõlmitud kompromissi tingimustele, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 märgitud rikkumiseks. Seadus ei sätesta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et kannatanu on muutnud pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe osaks oleva tsiviilhagi hüvitamise osas.
19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 jätab ringkonnakohus kannatanu X apellatsiooni koos sellele esitatud lisaga läbi vaatamata ja tagastab apellandile. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 3 / 3