PlusBaltic OÜ ainuke võlausaldaja pankrotimenetluses. Lisaks viitab võlausaldaja, et valeandmete esitamine menetluses viitab kindlale süülisele tegevusele ning seega ei vabasta võlgniku kohustute täitmisest. Võlgnik ei ole täitnud kohustust tegelda tulutoova tegevusega, ei ole näidanud üles tahet võlgnevuse mistahes ulatuses tasumiseks ning ei ole tähtajaliselt täitnud aruandluskohustust. Kohus kuulas võlgniku 27.03.2024 kohtuistungil ära. Võlgnik selgitas, et alates jaanuarist 2023 on töötu ja töötukassa arvel. Töölt läks ära tervislikel põhjustel. Töövõime puudus on tuvastatud otsusega. Selgitab, et ei saanud õigesti aru toimunust. Maksis tasapisi graafiku järgi maksed 300 euro suuruses ja arvas, et maksab võlausaldajale. Aruanded aga läksid meelest ära. Kohtu küsimusele, et miks ei teinud makset võlausaldajale peale kohtu
) redaktsiooni.
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 27.03.2024 ära võlgniku ja võlgnik andis kohtule vande. Võlausaldaja ei soovinud olla ärakuulatud.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M P ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei esitanud kohtule aruandeid. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et võlgnik töötas 02.05.2017 kuni 20.12.2022 töölepingu alusel S OÜ-s. Töötasu (bruto) perioodil november 2018 kuni detsember 2022 oli vahemikus 292 – 327 eurot kuus. Võlgnikule tegi väljamaksed (töövõimetushüvitis) Eesti Haigekassa (neto):
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule koos usaldusisiku aruandega tõendeid. Võlgnik esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte ühe aasta eest 03.12.2021 kuni 27.12.2022 ning Maksu- ja Tolliameti tõendid oma sissetuleku kohta. Seega puudub kohtul kindel ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku esitatud tõenditest. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 61 ja 10 kohaselt sissenõuete ei saa pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses, töövõimetoetusele ega riiklikule penisonile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Samas TMS § 131 lg 2 lubab erandlike asjaolude esinemisel (milleks on, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane) pöörata sissenõuet võlgniku saadavale töövõimetustoetusele. 4
lõikes 2 toodud kohustusi olles raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitab, et kohustusest vabastamise menetluse raames pidi võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles raskelt hooletu oma
Kohus peab põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.