Obsah (8)

§ 113§ 4034§ 404§ 4062§ 76§ 100§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-24-315 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 15. aprill 2024, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Omega Invest OÜ hag

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) investoritega 19.10.2022 laenulepingu nr S225675802, mille alusel väljastati investorite poolt kostjale laen 390 eurot, intressiga 32% aastas ja tagasimakse tähtajaga 3 aastat. Viivise määraks 0,087% päevas (so lepingujärgne intressimäär). Krediidi kulukuse määraks 43,8% aastas. 19.01.2023 sõlmis kostja laenulepingu nr S235844228, mille alusel väljastati investorite poolt kostjale laen 4630 eurot, intressiga 33% aastas ja tagasimakse tähtajaga 5 aastat. Viivise määr 0,09% päevas (so lepingujärgne intressimäär). Krediidi kulukuse määraks 43% aastas. Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid kohaselt, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Omaraha OÜ ütles investorite nimel laenulepingud üles alates 27.10.
3. Ülesütlemisavalduste edastamisega loovutas Omaraha OÜ investorite nimel laenulepingutest tulenevad investorite nõuded kostja vastu hagejale.

§ 4034

lg 3 näeb ette kohustuse kasutada asjakohaseid andmekogusid Enne kostjale laenude väljastamist hindas OÜ Omaraha kostja krediidivõimelisust. Päringud tehti kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse, sh. AS Creditinfo Eesti ja OÜ, Krediidiregister, Maksu- ja Tolliametisse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4760,96 eurot, intressid 521,56 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 317,19 eurot ja viivis 0,087% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (4760,96 eurot) alates 09.01.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja tunnistab, et on sattunud võlgadesse ja on nõus sõlmima lepingu võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjal on võlad veel mitmele teisele finantsasutusele. Rahaline sissetulek käesoleval ajal on tunduvalt üle keskmise vanaduspension. On väga huvitatud oma laenude tagasimaksmisest osade kaupa, et saada jälle järjele. Maja ülalpidamise kulud (elekter, TV ja muud kommunaalkulud) aitab kanda pensionärist töötav abikaasa. Koos meiega elab ka üks täiskasvanud poegadest (X), kes on 100% töövõimetu ja saab töövõimetust töötukassa poolt. Ka temal on varem võetud laenusid mida ta siiani vähehaaval maksab kohtutäituritele. Olen abielus abikaasa Yga alates xx.xx.xxxx. Seega on minu nimel olev kinnistu meie ühisvara, kuna see on soetatud abielu ajal. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on tegemist sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutega

§-de 52 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Pooled ei vaidle laenulepingute sõlmimise, ülesütlemise, nõude suuruse ja loovutamise üle. Seega saab lugeda nõue loovutatuks hagejale, lepingu kehtivalt üles öelduks, mille tulemusel on kogu lepingutest tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt digitaalselt allkirjastatud tahteavaldustes (laenusaaja laenutingimused) on märgitud

§ 404lg 2 sätestatud andmed, sh.

laenu summa, tagasimakse tähtaeg, krediidi kogukulukuse ja intressi määr. 5. Laenusaaja laenutingimustest tuleneb, et 19.10.2022 laenu krediidi kulukuse määraks on 43,8% aastas ja 19.01.2023 laenu krediidi kulukuse määraks on 43% aastas. Laenude andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud maksimaalseks krediidi kulukuse määraks 16,3% ja 15,31%, millest tulenevalt ei ületa kostjale antud tarbimislaenu kulukuse määr aastas tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (48,9% ja 45,93%) ning järelikult ei ole tarbijakrediidilepingud tühised

§ 4062lg 1 alusel.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas laenuandja on rikkunud kostjale laene andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034lg 1).

Hageja esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid AS Creditinfo Eesti ja OÜ, Krediidiregister ja Maksu- ja Tolliametist. 6. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (

§ 76lg 1 ja 82 lg 1).

Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust

§ 100

mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4760, 96 eurot, intressid 521,56 eurot ja

§ 1132lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulu 45 eurot.

7.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras (0,087% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, kuni hagi esitamiseni 317, 19 eurot (sisse nõutavaks muutunud viivis) ja edaspidi 0,087% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivise arvestuse on hageja esitanud. Kostja vastuväiteid viivisele esitanud ei ole. Seega tuleb viivise nõue rahuldada hagis taotletud ulatuses.

1. Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel Viru Maakohtu 9.01.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) jätta kehtima kuni kostja poolt käesolevast kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseni. IV MENETLUSKULUD
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 735 eurot ja õigusabikulud 1360 eurot, kokku 2095 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 170 eurot käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on hageja esindaja tunnitasu 170 eurot vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabiteenusele osutatud ajakulu 8 h on põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1360 eurot vajalik ja põhjendatud ning selle vähendamiseks ei ole alust. Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4