← Eesti

1-24-1075/17

Obsah (10)§ 274§ 68§ 74§ 75§ 78§ 56§ 121§ 263§ 64§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1075 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R

§ 274

lg 1 järgi lühimenetluses (saabus kohtusse üldmenetluse korras) Süüdistatav Madis Kruusmaa isikukood: 38601094223 elukoht: xxx kodakondsus: xxx kodanik emakeel: xxx keel haridus: xxxharidus õppeasutus: xxx kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinnipeetud 04.11.2023. a - 05.11.2023. a tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Eve Laine Kohtuistungi aeg 8. aprill 2024. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Madis Kruusmaa

§ 274lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Madis Kruusmaale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista Madis Kruusmaale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Madis Kruusmaa eelvangistuses viibitud aeg 04.05.11.2023.

a , so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Madis Kruusmaa kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Madis Kruusmaa suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Madis Kruusmaa ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Madis Kruusmaa on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil xxx;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Madis Kruusmaal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Madis Kruusmaad käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.04.

  1. a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat abipolitseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend MK1).
  3. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Madis Kruusmaa sundrahast pool, so 615 eurot ja kaitsja tasust pool, so 248,88 eurot, kokku 863,88 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Madis Kruusmaalt menetluskulud 863,88 (kaheksasada kuuskümmend kolm eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ kaitsja tasu 248,88 eurot; sundraha 615 eurot. Võimaldada Madis Kruusmaal menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-is, nr xxx Swedbank AS-is, nr xxx Luminor Bank ASis või nr xxx LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri xxx ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. 2

(10)Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Madis Kruusmaad süüdistatakse selles, et tema 04.11.2023 kella 00:40 paiku xxx ukse peal kasutas füüsilist vägivalda ametiülesannet täitva PPA Lõuna prefektuuri abipolitseiametniku Kaimo Kuke (Kukk) suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Madis Kruusmaa lõi ühel korral jalaga ukse ees seisnud ja väljakutsele saabunud abipolitseinik Kaimo Kukele vastu kõhtu. Seejärel Madis Kruusmaa tõmbas hooga kinni korteri nr 7 ukse, millega tabas abipolitseinik Kaimo Kuke paremat jalga. Sellega tekitas Madis Kruusmaa Kaimo Kukele füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: parema reie välispinna pindmise marrastuse ning väliskülje alumises kolmandikus ja sisekülje keskmises kolmandikus ca 10 cm läbimõõduga hematoomi ehk reiekontusiooni ja kõhuseina kontusiooni. Sellega pani Madis Kruusmaa toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE JA TEO TÕENDATUSE OSAS

§ 274

lg 1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid on lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on kooskõlas politsei vormikaamera salvestisega. Politsei infosüsteemi KILP väljavõttest (tl 1-3) nähtub, et 04.11.2023. a kell 00:14 registreeriti juhtumina avaliku korra, öörahu rikkumine xxx. Naisterahvas teatas politseile, et vastasmajas esimesel korrusel rõdu peal keegi istub või on pikali maas, seal kostub kõva karjumist ja muusikat. Jõudes aadressile oli kuulda parklas rõdude all valju muusikat. Korterist nr 7 vali muusika. Madis haaras ukselingist, tõmbas ukse koomale ja lõi jalaga abipolitseinikku rinnapiirkonda. Abipolitseiniku parem jalg jäi hetkeks ukse vahele, ta tundis valu. Madis tõmbas ukse kinni ja lukustas selle. Kiire13 tuli appi ja pidas mõlemad isikud kinni sundi 3

(10)kasutades ning toimetas vanglasse. Abipolitseinik käis EMO-s vigastusi fikseerimas. Kainenemisele toimetati E. N. ja Madis Kruusmaa. Kannatanu Kaimo Kuke ja tunnistaja M. P. kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 8-10, 2223) kohaselt olid nad abipolitseinikena 04.11.
  1. a tööl Tartu linnas, kui nad said kell 00:14 väljakutse xxx öörahu rikkumisele. Kohale jõudes selgus, et vali muusika kostus korterist nr
  2. Kannatanu K. Kukk ja tunnistaja M. Peetsmann liikusid korteri nr 7 ukse taha ja koputasid uksele. Mingi hetk tehti uks lahti ja ukse pealt oli näha, et korteris viibib kaks meesterahvast. Kannatanu K. Kukk kirjeldas ütlusi andes, kuidas meesterahvastel paluti korduvalt muusika vaiksemaks panna ning lõpuks seda ka tehti. Küsimuse peale, kes on korteri omanik, tuli musta talvemütsiga meesterahvas ukse juurde ja tõmbas korteri ust kinni. Kannatanu K. Kukk üritas seda takistada. Seejärel lõi meesterahvas kannatanut K. Kukke jalaga kõhtu ning üritas uuesti ust kinni tõmmata. Kuna kannatanu jalg oli ukse ees, tõmbas meesterahvas suure hooga ukse vastu K. Kuke parempoolset jalga. Mõlemal korral tundis kannatanu füüsilist valu. Tunnistaja M. Peetsmanni ütlustest selgub, et kui Kaimo küsis, kes on korteri omanik, tuli mütsiga mees ukse juurde ja üritas ust kinni panna. Tunnistaja kirjeldas, kuidas Kaimo pani jala ukse vahele, kuid seejärel lõi mütsiga mees Kaimole jalaga kõhtu. Meesterahvas üritas uuesti ust kinni panna, kuid kuna Kaimo jalg oli ukse vahel, siis sai Kaimo uksega vastu paremat jalga. Nii kannatanu K. Kukk kui ka tunnistaja M. Peetsmann andsid ütlusi selle kohta, et järgmiseks kutsusid nad appi kiirreageerijad, kes pidasid isikud kinni. Tunnistaja M. Peetsmann läks koos kannatanu K. Kukega erakorralise meditsiini osakonda K. Kuke vigastusi fikseerima. Tunnistaja M. Peetsmanni sõnul osutus üheks meheks E. N. ja mütsiga meheks, kes vägivallatses, Madis Kruusmaa. Isikud toimetati kiirreageerijate poolt kainenema. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi väljatrükk (tl 14-21) kinnitab, et Kaimo Kukk pöördus 04.11.
  3. a Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Tal tuvastati reiekontusioon ning kõhuseina kontusioon. Kannatanu K. Kuke ja tunnistaja M. Peetsmanni ütlused on kooskõlas abipolitseiniku vormikaamera videosalvestusega. 09.11.
  4. a asitõendi – abipolitseiniku vormikaamera videosalvestuse – vaatlusprotokollis vaadeldi videosalvestust DVD-plaadil pakendis MK1 (tl 4-7). Videosalvestiselt on näha, kuidas abipolitseinikud liiguvad korteri nr 7 ukse taha ja koputavad korduvalt uksele. Kella 00:37 paiku avab oranži värvi jopega meesterahvas ukse. Korterist kostub muusikat. Meesabipolitseinik palub korduvalt muusika vaiksemaks panna. Muusika jääb natuke vaiksemaks. Oranži värvi jopega meesterahvas ütleb abipolitseinikele: „Astuge sisse“. Naisabipolitseinik ütleb, et me võime siin ukse peal ka rääkida ja küsib, kes see korteri omanik või vastutav on. Samal ajal liigub korteri ukse suunas rohelist värvi kampsuni ja musta talvemütsiga meesterahvas, kes ütleb: „Tervist“. Talvemütsiga meesterahvas liigub korteri uksest välja ja võtab vasaku käega uksest kinni. Naisabipolitseinik küsib, et kus te tulete. Meesabipolitseinik ütleb: „Olge oma korteris“ ja naisabipolitseinik ütleb, et minge teie ukse juurde tagasi. Talvemütsiga meesterahvas võtab vasaku käega ukselingist kinni ja tõmbab hooga ust kinni. Meesabipolitseinik üritab ukse sulgemist takistada ja ütleb: „Lõpeta!“. Ukse juures toimub kähmlus meesabipolitseiniku ja talvemütsiga meesterahva vahel. Viimane tõmbab korteriukse kinni ja lukustab selle. Meesabipolitseinik üritab ust lahti teha ja ütleb: „Tehke uks lahti“. Naisabipolitseinik kutsub abijõudusid. Abipolitseinikud suunduvad õue ja jäävad abi ootama. Õues on kuulda, kuidas muusika valjemaks pannakse. Kell 00:43 jõuavad kohale kiirreageerijad, kes panevad isiku enda sõidukist abipolitseinike sõiduki peale, kuulavad 4
(10)ära, mis juhtus ja liiguvad trepikotta. Kell 00:46 suunduvad abipolitseinikud korteri nr 7 juurde. Korteri uks on avatud ning ukse ees on kõhuli maas oranži värvi jopega meesterahvas, kelle käsi panevad kiirreageerijad raudu. Üks kiirreageerijatest küsib meesabipolitseiniku käest, et kumb see jalaga lõi. Meesabipolitseinik vastab, et see teine. Kiirreageeria osutab käega korteri koridoris maas olevale meesterahvale ja küsib, et see või. Meesabipolitseinik vastab, et jah. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et videosalvestisel nähtuvad väljakustele reageerinud abipolitseinikud olid K. Kukk ja M. Peetsmann ning xxx viibinud meesterahvad olid E. N. ja M. Kruusmaa. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 26-28) nähtuvalt peeti M. Kruusmaa kahtlustatavana kinni 04.11.
  1. a kell 00:45 xxx. M. Kruusmaa toimetati 04.11.
  2. a kell 00:45 kainenema. Seda kinnitab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia (tl 24-25). M. Kruusmaa andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (tl 29-31), et tema mäletamist mööda tuli tema korterisse terve hulk politseinikke. Ju neil oli põhjust tulla, kuna ta oli sõbraga E. N. heas tujus, kuulasid valju muusikat. Süüdistatav enda sõnul ei kuulnud uksekella ega uksele koputamist, aga ühel hetkel läks E. ja tegi ukse lahti. Algul tuli kaks politseinikku ning mõne minuti pärast tuli juba rohkem politseinikke, kes käsutasid teda ja E. põrandale. Jalaga löömise või ukse kinni tõmbamise kohta ei tea M. Kruusmaa ega mäleta midagi. Tal ei ole sellist kommet selliseid tegusid teha. M. Kruusmaa ei mäleta, et sel õhtul oleks ta ust tõmmanud või midagi oleks sinna vahele jäänud. Süüdistatav ei mäleta täpselt sündmuse asjaolusid, kuna ta oli tühja kõhu peale alkoholi tarvitanud. Kui ta midagi valesti tegi või kedagi lõi, siis ta tõesti kahetseb seda tegu ja ta ei tahtnud üldse abipolitseinikule liiga teha. M. Kruusmaa soovib kannatanuga kohtuda ja vabandust paluda. Kuigi süüdistatav M. Kruusmaa ei mäletanud K. Kuke löömist ja jala ukse vahele jätmist, on need teod siiski tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustega, samuti abipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ning K. Kuke meditsiini dokumentidega. M. Kruusmaa väitis kohtueelses menetluses ülekuulamisel, et tal ei ole sellist kommet selliseid tegusid teha. Kohus sellise väitega ei nõustu, kuivõrd teda on varem Tartu Maakohtu 08.10.
  3. a otsusega nr 120-4923 kriminaalkorras karistatud mh kehalise väärkohtlemise eest. Otsusest nähtub, et M. Kruusmaad on varem karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest Tartu Maakohtu 17.10.
  4. a otsusega ning ta tunnistati viimase otsusega süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et ta lõi parema rusikas käega kannatanule vasakule poole näopiirkonda, seejärel jätkas ta kannatanu löömist kehapiirkonda kätega rohkem kui ühe korra. Rüselemise käigus sikutas M. Kruusmaa kannatanut juustest ja küünistas teda. Seega ei ole vägivalla kasutamine M. Kruusmaa jaoks võõras ega tavatu käitumine, nagu ta soovis ise väita. Ülalrefereeritud tõenditest nähtub, et abipolitseinikud kannatanu K. Kukk ja tunnistaja M. Peetsmann said 04.11.
  5. a öösel kell 00:14 väljakutse xxx öörahu rikkumisele. Kohale jõudes selgus, et vali muusika kostus korterist nr
  6. Kannatanu K. Kukk ja tunnistaja M. Peetsmann koputasid korteri nr 7 uksele. Kui korteri uks kella 00:37 paiku avati, palus kannatanu korduvalt ukse avanud E. N. muusika vaiksemaks keerata. Korteris viibis ka süüdistatav M. Kruusmaa. Küsimuse peale, kes on korteri omanik, tuli M. Kruusmaa ukse juurde ja tõmbas korteri ust kinni. Kannatanu K. Kukk üritas seda takistada. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut K. Kukke jalaga kõhtu ning uuesti ust kinni tõmmates jäi viimase jalg ukse vahele. Kiirreageerijad toimetasid korteris viibinud E. N. ja M. Kruusmaa kainenemisele 5
(10)ning kannatanu pöördus koos tunnistajaga erakorralise meditsiini osakonda vigastusi fikseerima. Seega on kannatanu K. Kuke ja tunnistaja M. Peetsmanni ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolli ja abipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega tõendatud, et M. Kruusmaa kasutas 04.11.2023. a kella 00:40 paiku xxx ukse peal füüsilist vägivalda PPA Lõuna prefektuuri abipolitseiametniku K. Kuke suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et M. Kruusmaa lõi ühel korral jalaga ukse ees seisnud ja väljakutsele saabunud abipolitseinik K. Kukele vastu kõhtu. Seejärel tõmbas M. Kruusmaa hooga kinni korteri nr 7 ukse, millega tabas abipolitseinik K. Kuke paremat jalga.

§ 274

lg 1 objektiivsed koosseisutunnused seisnevad võimuesindaja vastu vägivalla kasutamises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivallana tuleb seejuures mõista mõne

  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotises nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120–121) vastava teo toimepanemist (vt RKKKo nr 3-1-1-10-08, p 12) (RKKKo 06.02.
  4. a otsus nr 1-19-1849/43, p 21). Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et abipolitseinikust kannatanu K. Kukk on võimuesindaja, kes täitis süüdistuses märgitud ajal ning kohas enda ametikohustusi. Õiend (tl 54-55) tõendab abipolitseinike K. Kuke ja M. Peetsmanni kaasatust politseitöösse. Õiendis on kajastatud, et abipolitseinikud Kaimo Kukk ja Meelika Peetsmann olid kaasatud politseitöösse 03.11.
  5. a kell 20:00 kuni 04.11.
  6. a kell 05:
  7. K. Kukk ja M. Peetsmann olid planeeritud selles ajavahemikus tööle patrullina kutsungiga 6480, kelle põhiülesandeks on avaliku korra kaitse. Avaliku korra kaitse sisaldas endas mh ülesannetena väljakutsete teenindamist, avaliku korra tagamist ja Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamist. 04.11.
  8. a kell 00:15 andis juhtimiskeskuse korrapidaja väljasõidukorralduse patrullile 6480 aadressile xxx öörahu rikkumise väljakutsele. Teatis (tl 56-57) tõendab, et abipolitseinikud K. Kukk ja M. Peetsmann on läbinud abipolitseiniku
  9. astme koolituse ning nad sooritasid iseseisva pädevusega abipolitseiniku eksami. Kuivõrd kannatanu K. Kukk oli abipolitseinikuna kaasatud politseitöösse ja ta teostas 04.11.
  10. a öösel oma tööülesandeid, milleks oli mh avaliku korra kaitse, on kannatanu K. Kukk abipolitseinikuna käsitletav kui võimuesindaja

§ 274lg 1 mõistes.

Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatav M. Kruusmaa pani toime

§-s 121 nimetatud süüteokoosseisule vastava teo. Kannatanu K. Kuke ütluste kohaselt üritas ta süüdistatava poolt ukse sulgemist takistada. Seejärel lõi M. Kruusmaa kannatanut K. Kukke jalaga kõhtu ning üritas uuesti ust kinni tõmmata. Kuna kannatanu jalg oli ukse ees, tõmbas M. Kruusmaa suure hooga ukse vastu K. Kuke parempoolset jalga. Mõlemal korral tundis kannatanu füüsilist valu. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisidest (tl 14-21) nähtub, et K. Kukk pöördus 04.11.

  1. a Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Tema põhidiagnoosina on märgitud reiekontusioon ning kaasuva haigusena kõhuseina kontusioon. K. Kukk pöördus 07.11.
  2. a Tartu Ülikooli Kliinikumi vigastuste täiendavaks fikseerimiseks. Haiguse kulus on kirjeldatud, et K. Kuke parema reie väliskülje alumisele kolmandikule kujunenud hematoom ca 10 cm läbimõõduga. Sisekülje keskmises kolmandikus piklik ca 10 cm pikkune hematoom. 6

(10)Seega tekitas süüdistatav M. Kruusmaa kannatanule K. Kukele nii füüsilist valu kui ka järgmised tervisekahjustused: parema reie välispinna pindmise marrastuse ning väliskülje alumises kolmandikus ja sisekülje keskmises kolmandikus ca 10 cm läbimõõduga hematoomi ehk reiekontusiooni ja kõhuseina kontusiooni. Sellega pani M. Kruusmaa toime

§-s 121 nimetatud süüteokoosseisule vastava teo. K. Kukk täitis 04.11.2023. a öösel ametikohustusi. Ta reageeris abipolitseinikuna öörahu rikkumise väljakutsele ning palus korterist kostuva valju muusika vaiksemaks panna. Küsimuse peale, kes on korteri omanik või valdaja, saabus korteri ukse juurde M. Kruusmaa, kes lõi ühel korral jalaga ukse ees seisnud abipolitseinikku K. Kukke jalaga vastu kõhtu. Seejärel tõmbas M. Kruusmaa hooga kinni korteri ukse, mistõttu jäi kannatanu jalg ukse vahele. Tuvastatud ja tõendatud on ka põhjuslik seos vägivalla kasutamise ja võimuesindaja poolt ametikohustuste täitmise vahel. M. Kruusmaa rünnaku ajendiks oli see, et K. Kukk ametisikuna just töökohustuste täitmisel tema korteri ukse taha saabus ja korduvalt muusikat vaiksemaks panna palus. Korteri omaniku andmete küsimise järgselt süüdistatav ründas kannatanut. Seega oli vägivalla kasutamine seotud võimuesindaja ametkohustuste täitmisega. Eelnevast tulenevalt pani M. Kruusmaa toime

§ 274

lg 1 objektiivse koosseisu tunnused, so vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtul tuleb tuvastada ka M. Kruusmaa tahtlus. Kannatanu K. Kuke vormiriietust nähes sai M. Kruusmaa teadlikuks sellest, et K. Kukk oli võimuesindaja ning täitis 04.11.2023. a öösel ametikohustusi. Muud põhjust kui ametikohustuste täitmine, K. Kukel süüdistatava ukse taha ilmumiseks ei olnud. Palvele muusika vaiksemaks keerata ja korteriomaniku tuvastamise küsimusele otsustas süüdistatav teadlikult reageerida vägivallaga, seejuures ei andnud kannatanu vägivalla esilekutsumiseks mitte ühtegi põhjust. Kannatanut jalaga kõhtu lüües ja kannatanu jalga ukse vahele jättes teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning et tema tegevus põhjustab kannatanule valuaistingu ja tervisekahjustuse. Seetõttu leiab kohus, et M. Kruusmaa pani süüteo toime otsese tahtlusega. Seega täitis M. Kruusmaa

§ 274lg 1 subjektiivse koosseisu tunnused.

M. Kruusmaa poolt

§ 274lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Kohus ei tuvastanud M. Kruusmaa õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on M.

Kruusmaad võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Karistusregistri väljatrüki (tl 32-33) kohaselt on M. Kruusmaal üks kehtiv kriminaalkaristus ja kaks väärteokaristust. M. Kruusmaa tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.10.2020. a otsusega nr 1-20-4923

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Kohus arvestab süü suuruse hindamisel sellega, et kohtu hinnangul ei olnud tegemist raske teoga kannatanu suhtes ning jalaga kõhtu löömise ja kannatanu jala ukse vahele jätmise 7

(10)tulemusena ei tekkinud kannatanul raskeid tervislikke kahjustusi. Seega on kohtu arvates M. Kruusmaa süü keskmisest väiksem. Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka sellega, et M. Kruusmaal on probleeme alkoholi tarvitamisega ning alkoholi tarvitanuna muutub ta vägivaldseks, mis omakorda ajendab teda kuritegusid toime panema. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli M. Kruusmaa enne teo toimepanemist tarvitanud alkoholi. Süüdistatava sõnul ei mäleta ta sündmuse asjaolusid, kuna ta oli tühja kõhu peale alkoholi tarvitanud. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis (tl 24-25) on kirjeldatud M. Kruusmaal tuvastatud joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Nimelt ei olnud M. Kruusmaa suuteline indikaatorvahendisse puhuma. M. Kruusmaal tuvastati alkoholi lõhn suust, silmade punetus, tema reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esines häireid, ta ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon oli väga häiritud ning käitumine oli rahutu, omamehelik ja ründav. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest. Nimelt Tartu Maakohtu 08.10.2020. a otsusega nr 1-20-4923 tunnistati M. Kruusmaa süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 263

lg 1 p 2 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Kruusmaale mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. M. Kruusmaal tuli mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 5 kuud vangistust. Kohus jättis ülejäänud osa karistusest, so 7 kuud vangistust

§ 74alusel M.

Kruusmaa suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui M. Kruusmaa ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. M. Kruusmaale määrati mh lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, mida süüdistatav aga rikkus katseaja kestel korduvalt. M. Kruusmaa alkoholi tarvitamise probleemi kinnitavad kohtumäärused, millega lahendati kohtule esitatud erakorralised ettekanded M. Kruusmaa käitumiskontrolli ajal määratud lisakohustuse rikkumiste kohta. Tartu Maakohtu 27.04.

  1. a määrusest (tl 41-44) nähtub, et M. Kruusmaa rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. M. Kruusmaa toimetati kainenemisele, kuna ta oli ohtlik iseendale. Tal esinesid tugevad koordinatsioonihäired, ta oli end juba vigastanud ja võib uuesti viga saada, esines külmumisoht. Tartu Maakohtu 12.05.
  2. a määruse (tl 45-48) kohaselt rikkus M. Kruusmaa taas kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine fikseeriti indikaatorvahendi kasutamise protokollis, tema joove oli 2,62 mg/l kohta. M. Kruusmaa väitel nuusutas ta dietüüleetrit, et köhast lahti saada. Tartu Maakohtu 09.08.
  3. a määruses (tl 4953) tuvastati, et M. Kruusmaa rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati tal joove 0,173 mg/l kohta. M. Kruusmaa tunnistas alkoholi tarvitamise probleemi seoses vaimse tervise probleemidega, ta avaldas nõusolekut pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Praeguses kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et M. Kruusmaa viis end alkoholi tarvitamisega seisundisse, kus ta ei suutnud adekvaatselt olukorda hinnata ja ründas ilma igasuguse põhjuseta abipolitseinikku. Selline käitumine väärib kindlasti hukkamõistu ja avalikkusele tuleb anda selge signaal, et vägivald ametikohustusi täitva võimuesindaja vastu ei ole aktsepteeritav. Süüdistatava tegevuses

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

§ 57

lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsusust. M. Kruusmaa väitis kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta ei mäleta, et sel õhtul oleks ta ust tõmmanud või midagi oleks sinna vahele jäänud. Kui ta midagi valesti 8

(10)tegi või kedagi lõi, siis ta tõesti kahetseb seda tegu ja ta ei tahtnud üldse abipolitseinikule liiga teha. M. Kruusmaa avaldas ka seda, et ta soovib kannatanuga kohtuda ja vabandust paluda. Kõike eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista M. Kruusmaale karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata, andes M. Kruusmaale viimase võimaluse tõestada, et ta on võimeline muutuma, loobuma alkoholi tarvitamisest ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest. M. Kruusmaa õpib xxx. Kohtu arvamuse kohaselt on oluline, et M. Kruusmaa jätkaks õpinguid ja leiaks tulevikus endale sobiliku töö. Käitumiskontrollile allutamine võiks anda süüdistatavale motivatsiooni, mis aitaks tal vähemalt katseajal takistada alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ka kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusel olles säilib süüdistatava üle regulaarne kontroll. Seega tuleb M. Kruusmaa süüdi tunnistada

§ 274lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 9 kuud vangistust.

Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M. Kruusmaale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 3 kuu vangistuse võrra ning mõista M. Kruusmaale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb M.

Kruusmaa eelvangistuses viibitud aeg 04.11.

  1. a - 05.11.
  2. a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda M. Kruusmaa kandmata karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel jätab kohus 5 viis kuud ja 28 päeva vangistust M.

Kruusmaa suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M. Kruusmaa ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 08.10.2020. a kohtuotsusega karistati M. Kruusmaaad

§ 74

alusel selliselt, et osa vangistusest (4 kuud 29 päeva) kuulus kohesele ärakandmisele. Vaadates erakorralisi ettekandeid, on kohus veendumusel, et Madis Kruusmaa puhul osalise reaalse vangistuse ärakandmine karistuse eesmärki ei täitnud. Sel korral peab kohus võimalikuks jätta kogu vangistus tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, lootes et isik on vanemaks saades suuteline oma tegevusi ja käitumist paremini kontrollima ning juhtima. Juhul kui see siiski nii pole, tuleb M. Kruusmaal kogu vangistus reaalselt ära kanda. M. Kruusmaa on kohustatud katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus peab vajalikuks M. Kruusmaa käitumiskontrollile allutamisel lisakohustuste määramist, et ei toimuks tagasilangust ning süüdistatav ei hakkaks taas alkoholi tarvitama, mis omakorda soodustab uute süütegude toimepanemist. Seega

§ 75lg 2 p 2 alusel keelab kohus M.

Kruusmaal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab teda

§ 75lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 9

(10)IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Madis Kruusmaa menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 497,76 (146,40 + 351,36) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 1 230 eurot (kuutasu alammääraks alates
  1. jaanuarist
  2. a on 820 eurot). Maksukohuslaste registri väljavõttes (tl 34) on märgitud M. Kruusmaa
  3. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist, milleks oli xxx eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 35) nähtub, et M. Kruusmaa aastanetosissetuleku suurus
  4. a oli xxx eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist xxx eurot. Arvestades M. Kruusmaa majanduslikku olukorda (ta on õpilane ja ei tööta) ning resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel M. Kruusmaa sundrahast pool, so 615 eurot ja kaitsja tasust pool, so 248,88 eurot, kokku 863,88 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb M. Kruusmaalt välja mõista menetluskulud 863,88 eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 248,88 eurot ning sundraha 615 eurot. V SALVESTIS Kriminaalasja juures on DVD-R plaat abipolitseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend MK1). Kohus jätab eelnimetatud salvestise DVD-R plaadil KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.