← Eesti

2-22-19492/14

Obsah (4)§ 101§ 2172§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19492 Tsi

§ 101

lg 3-6 järgi arvestatud summas (arvestades sj aastas keskmiselt kohustatud vanema juures viibitavaks ajaks 9 ööpäeva kuus). 3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 otsusega tsiviilasjas 2-20-5463 alaealise lapse C. R. kasuks välja mõistetud elatise suurust selliselt, et R. R.l tuleb tasuda C. R.le alates 30.12.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) igakuiselt elatist 154,37 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101

lg 3-7 järgi arvestatud summas (arvestades sj aastas keskmiselt kohustatud vanema juures viibitavaks ajaks 9 ööpäeva kuus).

  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
  2. Hageja on kostjate isa. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 otsusega tsiviilasjas 2-20-5463 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis alates 01.09.2020 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 262 eurot kuus, mis suureneb koos elatise miinimummäära suurenemisega ning ei või olla väiksem kui igakordne perekonnaseaduse (

) § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest ühe lapse kohta. Harju Maakohtu 18.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-7682 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissi, millega määrati kindlaks isa ja laste suhtlemise kord, kompromissi kohaselt viibisid lapsed isa juures

  1. aastal 110 ööpäeva ehk keskmiselt ühes kuus 9 ööpäeva. Alates 01.01.2022 on õiguslik olukord muutunud. Hageja hinnangul on temalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis põhjendamatult suur ega arvesta laste tegelikke vajadusi ega aega, mille hageja veedab koos kostjatega. Lisaks on hageja sissetulek väike, tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja tal pole võimalik seaduses sätestatud miinimumist suuremat elatist maksta. Hageja palub: 1.
  2. vähendada kostja I kasuks välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest (so 30.12.2022) kuni kostja I täisealiseks saamiseni 90,26 euroni kuus, mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 1.
  5. vähendada kostja II kasuks välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest (s.o 30.12.2022) kuni kostja II täisealiseks saamiseni 76,72 euroni kuus, mis muutub iga aasta
  6. aprillil (esimest korda
  7. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostjate seisukohad
  8. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid võrreldes varasema kohtulahendiga oluliselt muutunud. Hageja ei ole tõendanud kostjate väiksemaid vajadusi ega enda halvenenud majanduslikku olukorda. Hageja väide, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 9 ööpäeva kuus, ei vasta tõele, lapsed viibivad hageja juures keskmiselt 6 ööpäeva kuus. Kohus on tsiviilasjas nr 2-20-5463 lahendi tegemisel arvestanud tsiviilasjas nr 2-20-7682 kinnitatud suhtluskorraga. Elatise vähendamine raskendaks oluliselt kostjate ülalpidamist. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus tuvastab, et Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 otsusega tsiviilasjas 2-20-5463 (dtl 7-17) on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 01.09.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni 262 eurot kuus, sj elatis suureneb koos elatise miinimummäära suurenemisega; elatis ei või olla väiksem kui igakordne perekonnaseaduse 2 (

) § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lapsetoetusest ühe lapse kohta (pere esimesele ja teisele lapsele kohaldatav määr). 4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Tulenevalt

§ 2172

lg 2 kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6. Kohus leiab, et kuigi varasema lahendiga ei ole välja mõistetud elatist kostjate kasuks lahendi tegemise ajal kehtinud miinimummääras, siis kuivõrd väljamõistetud elatis on kehtinud

§ 101

lg-ga 1 otsuses siiski seotud, siis on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. 7. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 8.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 10. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 18.09.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-7682 on kinnitatud suhtluskord, mille kohaselt viibivad kostjad hageja juures paaritute nädalate nädalavahetustel alates reedel koolipäeva lõppemisest kuni esmaspäeval koolipäeva alguseni; paarisaastal alanud kooliaastal viibivad kostjad I ja IV vaheaja hagejaga ning III vaheaja emaga ning paaritul aastal alanud kooliaastal vastupidi; suvevaheaja veedavad lapsed kummagi vanema juures vaheldumisi võrdselt kahenädalaste perioodide kaupa; paaritul aastal alanud kooliaastal viibivad lapsed II vaheajast isaga alates 25.12 hommikul kella 11.00st kuni 03.01 õhtul kella 18.00ni ja ülejäänud aja emaga ning paarisaastatel vastupidi; isadepäeva ja sellele eelneva nädalavahetuse veedavad lapsed isaga ning emadepäeva ja sellele eelneva nädalavahetuse veedavad lapsed emaga (dtl 19-22). Hageja on esitanud tabeli (dtl 23-25), laste viibimise kohta hageja juures 2023.a.-l kokku 110 päeval, milles kajastatule kostjad vastu 3 vaielnud ei ole. Kohus leiab, et tulnevalt

§ 101

lg 6 tuleb arvestada kohustatud vanema juures viibitavate päevade arvu kogu aasta jooksul, sh koolivaheajad. Kuuel päeval kuus viibivad lapsed kostja juures suhtluskorra järgi kooli ajal, kuid lisandub ka pool vaheaegadest. Kohus asub seisukohale, et vastavalt suhtluskorrale on aastas keskmine hageja juures viibitav aeg 9 päeva (110 : 12), so 60% poolest ajast (15-st päevas ühes kuus). 11.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 12.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: kostja I osas -alates 30.12.2022 kuni 31.12.2022.a. 90,26 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot) x 0,4 (60% osas loetud täidetuks vahetult)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 86,26 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,4); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 104,13 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,4); - alates 01.04.2024.a. 115,09 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,4); kostja II osas -alates 30.12.2022 kuni 31.12.2022.a. 76,72 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot) x 0,85 (

§ 101

lg 7) x 0,4 (60% osas loetud täidetuks vahetult)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 73,32 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 x 0,4); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 88,51 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 x 0,4); - alates 01.04.2024.a. 97,82 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 x 0,4). 13. Kostjate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks

§ 101

alusel arvestatud summadest.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

  1. Kostjad on välja toonud, et ema igakuised kulud seoses kostjatega olid 2023.a. ühes kuus keskmiselt järgmised: kulu eluase sidekulu toit hügieen ravimid, vitamiinid majapidamistarbed riided kostja I 149,84 12,63 270 35 15 10 149,42 kostja II 149,84 13,11 270 30 15 10 107,44 4 transport kool vaba aeg huviharidus kokku (eur/kuus) 5 12,36 68,81 45 773,06 5 15,69 51,9 51,67 719,65
  2. Seoses eluasemega on kostjad välja toonud, et alates 2023.a. augustist elatakse koos emaga üürikorteris, varasemalt elati emale kuuluvas kahe pangalaenuga soetatud korteris. Kohtule on esitatud üürileping (dtl 506-509), millest nähtuvalt on kostjate ema üürinud 30.08.2023 korteri, üür on 800 eurot kuus. Kohus ei nõustu hagejaga, et tähendust omaks, et esitatud tõend on allkirjastamata. Kostjad on esitanud ka üüritud korteri kommunaalkulude arved (dtl 510-516), mistõttu on veenev, et kostjad on asunud korterit kasutama vastavalt esitatud üürilepingule. Küll aga ei saa laste vajadustega seonduvalt pidada kahe korteri ülalpidamist, so emale kuuluva korteriga seonduvad kulud alates uue eluaseme üürimisest (laenumaksed, kindlustus). Kohus tuvastab, et 2023.a. ühe kuu keskmine kommunaalkuludele oli 207,20 eurot kuus (2 486,44 (arved dtl 510-523) : 12) ning kodustele telekommunikatsiooniteenustele 33,15 eurot kuus (397,85 eurot (arved dtl 160-171) : 12), so ühe kuu keskmine koos üüriga eluasemele kokku 1 040,35 eurot (800 + 207,2 + 33,15), millest ühele lapsele langev osa on 346,78 eurot (1 040,35 : 3 elanikku).
  3. Hageja on välja toonud, et kui lapsed viibivad isa juures, siis elatakse korteris, mille laenumakse on 559,70 eurot (väljavõte dtl 394-395), kindlustus 12,81 eurot kuus (arve dtl 396398), kodused telekommunikatsiooniteenused 36 eurot kuus (arve dtl 411) ning muutuvas suuruses elekter ja kommunaalkulud selliselt, et keskmine eluasemega seotud kulu kokku inimese kohta on 185,92 eurot. Hageja on esitanud ühe kommunaalkulude arve summas 134,94 eurot (dtl 399). Kohus tuvastab, et kulud seoses isa kasutuses oleva eluaseme kasutamisega on keskmiselt 185,86 eurot lapse kohta kuus ((559,7+ 12,81 + 36 + 134,94) : 4 elanikku).
  4. Kohus asub seisukohale, et kummagi lapse vajadused seoses eluasemega kokku on keskmiselt 266,32 eurot kuus ((346,78 + 185,86) : 2).
  5. Kohus tuvastab, et kostja I käib tantsutrennis maksumusega 45 eurot kuus (arved dtl 524-527), kostja II jalgpallitrennis hinnaga 55 eurot kuus (arved dtl 528-539), milliste trennide eest on tasunud ema. Hageja on välja toonud, et kostja I käib ka võrkpallitrennis maksumusega 38 eurot kuus (arve dtl 412), mille eest tasub isa. Kohus asub seisukohale, et kostja I vajadused seoses huviharidusega kuus on 83 eurot ja kostjal II 55 eurot.
  6. Kostja I on 12-aastane ja kostja I 11-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu toidule kostjate vanusegrupis 107 eurot kuus, riietele 63 eurot kuus, hügieenitarvetele 8 eurot kuus, tervishoiule 6 eurot kuus. Kostjad ei ole välja toonud, et neil oleks seoses toidu, tervise vms seonduvaid erivajadusi, mis põhjendaksid keskmisest suuremaid vajadusi nimetatud kulugruppides. Ainuüksi kulutuste tegemine (tšekid jm kuludokumeid dtl 189 jj, dtl 442jj) ei tõenda, et kulutused vastasid ka tegelikele vajadustele. Eelviidatud uuring avaldati 2020.a. veebruaris. Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt on tarbijahinnahindeks 2024.a. I kvartaliks tõusnud võrreldes 2020.a. I kvartaliga ligi 40% (täpsemalt 38,7%2). Võttes arvesse hinnatõusu, peab kohus kostja I põhjendatud vajaduseks seoses toiduga 150 eurot kuus, riiete-jalanõudega 88 eurot kuus, hügieeniga 11 eurot kuus, tervishoiuga 8 eurot kuus. Kohus leiab, et laste esmavajadustena on hinnatavad mh mõistlikud kulud vabale ajale ja meelelahutusele, mis sisaldavad kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad), milliste vajaduste ulatuseks hindab kohus 1 https://www.just.ee/media/491/download https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2 5 kokku 50 eurot lapse kohta kuus. Kulutusi võib otsustada alati teha ka rohkem, kuid sel juhul ei ole tegemist laste esmavajadustega, mille katteks saaks nõuda elatise tasumist teiselt vanemalt. Ülejäänud kostjate väljatoodu, so vajadused seoses side, majapidamistarvete, transpordi ja koolitarvetega, kohtu hinnangul tavapärast keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Kohus asub seisukohale, et kõik kostjate igakuised vajadused kokku on järgmised: vajadus eluase sidekulu toit hügieen tervishoid majapidamistarbed riided-jalanõud transport kool vaba aeg huviharidus kokku (eur/kuus) kostja I 266,32 12,63 150 11 8 10 88 5 12,36 50 83 696,31 kostja II 266,32 13,11 150 11 8 10 88 5 15,69 50 55 672,12
  7. Seoses laste viibimisega isa juures vastavalt suhtluskorrale nädalavahetuseti, pühadel ja koolivaheaegadel annab hageja vahetult kostjatele ülalpidamist seoses vajadustega eluasemele, toidule, hügieenile, tervishoiule, majapidamistarvetele, transpordile ja vabale ajale. Vastavalt isa juures viibitava aja ulatusele aastas keskmiselt, tuleb ülalpidamiskohustus seoses nimetatud vajadustega lugeda täidetuks 60% (9p 15-st) ulatuses hagejale langevast osast, st rahas tuleb anda ülalpidamist seoses nende vajadustega 40% ulatuses. Seoses kostja I huviharidusega on vahetult antud ülalpidamise väärtus 38 eurot kuus. Arvestus kujuneb järgmiselt: vajadus eluase sidekulu toit hügieen tervishoid majapidamistarbed riided-jalanõud transport kool vaba aeg huviharidus kokku (eur/kuus) kostja I 266,32 12,63 150 11 8 10 88 5 12,36 50 83 696,31 hageja osa 133,16 6,32 75 5,5 4 5 44 2,5 6,18 25 41,5 vahetult 60% 0 60% 60% 60% 60% 0 60% 0 60% 38 eur jääk 53,26 6,32 30 3,3 2,4 3 44 1,5 6,18 15 3,5 168,46 vajadus kostja II 266,32 13,11 150 11 8 10 88 5 hageja osa vahetult jääk 133,16 6,56 75 5,5 4 5 44 2,5 60% 0 60% 60% 60% 60% 0 60% 53,26 6,56 30 3,3 2,4 3 44 1,5 eluase sidekulu toit hügieen tervishoid majapidamistarbed riided-jalanõud transport 6 kool vaba aeg huviharidus kokku (eur/kuus) 15,69 50 55 672,12 7,85 25 27,5 0 60% 0 7,85 15 27,5 194,37
  8. Arvestades hagejale langeva osa katteks seoses kummagi kostjaga tulenevalt

§ 101

lg 5 veel pool lapsetoetusest 40 eurot, asub kohus seisukohale, et hagejal on lisaks vahetule ülalpidamisele kohustus anda kostjale I ülalpidamist rahas 128,46 eurot kuus ja kostjale II 154,37 eurot kuus. 22. Kostja on taotlenud väljamõistetud elatiste vähendamist kehtiva

§ 101alusel arvestatud summadeni.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ning vähendab kostja I kasuks välja mõistetud elatist 128,46 euroni ja kostja II kasuks välja mõistetud elatist 154,37 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni, kuid mitte alla

§ 101alusel arvestatud summade. 23. Kohus jätab menetluskulud Ts

MS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.