← Eesti

1-23-3113/14

Obsah (6)§ 118§ 68§ 2§ 28§ 16§ 29

1-23-3113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 22.05.202

§ 118

lg 1 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Jekaterina Kiski Elukoht XXX, isikukood 48912142219, XXX, XXX, emakeel vene keel, töökoht XXX Kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja määratud kaitsja v.adv. Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Mõista Jekaterina Kiski

§ 118lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Kustutada riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed käesolevas kriminaalasjas Jekaterina Kiskilt võetud proovide ja sõrmejälgede kohta. Seoses Jekaterina Kiski õigeksmõistmisega jäävad KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda menetluskulud kokku 753 (seitsmesaja viiskümne kolme) euro 64 sendi ulatuses, milleks on KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel määratud kaitsja v.adv. Deniss Matvejevi poolt osutatud õigusabi kulud 692, 64 eurot ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot (ekspertiisiakt nr 22EIDI0048). Asitõendid: 1

(10)1-23-3113 Nuga ja DNA-proovid, mis on antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi tn 9, Narva (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 22ATH19556) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23.05.
  1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 14.06.
  2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
  3. J. Kiskile esitatud süüdistuse sisu on järgmine (tl 184-187). Teda süüdistatakse selles, et ta 16.07.2022 kella 02.00 paiku XXX asuvas korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi oma abikaasat A K noaga selja piirkonda. Sellise teoga tekitas J. Kiski kannatanule A. K füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – paremasse rindkereõõnde tungiv umbes 2 cm pikkune torke-lõikehaav paremal pool rindkere tagapinnal parema abaluu projektsioonil, mille tüsistusena tekkis paremapoolne verirind. Seega J. Kiskit süüdistatakse tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o karistusseadustiku (edaspidi

) § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2. 04.01.2023 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja lühimenetluses süüdistusakt J. Kiski süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi. Viru Maakohtu 09.01.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-23-86

(22233000639)tagastati süüdistusakt prokuratuuri, kuna kohus ei nõustunud saabunud toimiku alusel asja lühimenetluses arutama (tl 139-142; 143-145; 146147). 3. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 12.05.2023 kriminaalasi nr 1-23-3113
(22233000639)ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Viru Maakohtu 18.05.2023 määrusega andis kohus J. Kiski kohtu alla ning määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 22.05.2023 kell 09:30 (tl 188 -189, määruse kättetoimetamist puudutavad dokumendid tl 190-193).
  1. Kohtuistungil süüdistatav J. Kiski tõi välja, et süüdistuse sisu on talle arusaadav. Ta tunnistas ennast süüdi, täpsustades, et oli hädakaitse seisundis lüües enda abikaasat noaga ning nõustus jätkuvalt kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil (tl 195-199).
  2. Kohus luges poolte kokkuleppel kohtuistungil avaldatuks KrMS § 296 lg 3 lause 2 alusel toimiku materjalid, millele tuginedes langetab otsuse.
  3. Kohtuistungil taotles prokurör J. Kiski süüditunnistamist

§ 118lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kuna J. Kiskit ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema teo toimepanemise motiivi ja ka tema süü suurust ja tema psühholoogilist seisundit tol hetkel, leidis prokuratuur, et teda on võimalik karistada minimaalse karistusega. Minimaalseks karistuseks on 4 aastat vangistust ja kuivõrd kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, siis tuleb seda karistust vähendada veel 1/3 võrra ehk jääks siis 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda 2

(10)1-23-3113 kahtlustatavana kinnipidamise aeg, milleks on siis 1 päev ehk siis see 16.07.2022 ja karistuseks kujuneks 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Selle karistuse võib jätta täielikult täitmisele pööramata, kui J. Kiski ei pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab olema katseaeg pikem kui karistus, aga prokurör ei pidanud ka vajalikuks ja põhjendatuks kohaldada pikemat katseaega. Prokuratuuri hinnangul on selline karistusettepanek ka proportsioonis süü suuruse ning toime pandud teo tehioludega. Mis puudutab menetluskulusid, siis prokuratuuri hinnangul võiks kaitsja tasu jätta riigi kanda, sest ikkagi lõppkokkuvõttes rahalise kohustuse näol kannatab ju perekond tervikuna, kannatab nii kannatanu, aga võib-olla mis veel kõige olulisem kannatavad ju lapsed. See ei ole kindlasti prokuratuuri eesmärk.
  1. Süüdistatava J. Kiski kaitsja tõi kaitsekõnes välja, et tema hinnangul tegemist oli enesekaitsega, hädakaitsega ja palus J. Kiski mõista õigeks. Enesekaitse ei välista, et isik tegutseb ennetuse eesmärgil. Kui J. Kiskil juba oli negatiivne kogemus ja ta ootas rünnet kannatanu poolt, siis kaitsja ei välistanud, et süüdistatav tegutses hädakaitse seisundis. A. Kiski ütluseid ei andnud, aga kohtuistungil ta kinnitas, et tegemist oli enesekaitsega ja kaitsja hinnangul kannatanu arvamust ei saa jätta arvestamata. Kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis kaitsja nõustub prokuröri arvamusega karistuse osas. Samuti süüdimõistva otsuse tegemisel palus kaitsja vähendada sundraha suurust suuremas osas või täielikult jätta riigi kanda kaitsja tasu. II Maakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära kannatanu, süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohadele. 8.
  3. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Käesoleval juhul on nii prokuratuur süüdistusaktis (tl 184187) kui ka süüdistatav J. Kiski (tl 135, 177) esitanud kohtule taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses ning enne kohtuliku uurimise lõpetamist nad sellekohasest taotlusest ei loobunud. Nii A. K (tl 36) kui ka J. Kiski (tl 169-170) andsid enda nõusoleku terviseandmete avaldamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses. 8.
  4. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 8.3.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 8.4.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 8.

  1. Kohtumenetluse poolte vahel puudus vaidlus selles, et J. Kiski lõi oma abikaasat A. K 16.07.2022 kella 2 paiku XXX asuvas korteris noaga selga, tekitades sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse. Kaitsja ja süüdistatav ei vaidlusta sündmuste toimumist süüdistusaktis kirjeldatule vastavalt, kuid leiavad, et J. Kiski oli tegutsemise ajal hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire, tegemist oli enesekaitsega. 8.
  2. Süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud nii süüdistatava J. Kiski enda ütluste (tl 37-41), alla 14-aastase tunnistaja K K ütluste (tl 148-167) kui ka tunnistajate E P (tl 20-21) ja M P (tl 22-26) ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud isikuliste 3

(10)1-23-3113 tõendiallikate ütluste tegelikkusele vastavuses, sh alaealise tunnistaja poolt antud ütlustes, võttes arvesse seda, et alla neljateistaastane tunnistaja oli 30.01.2023 üle kuulanud menetleja poolt, kellel on olemas asjakohane väljaõpe (tl 168). Kuigi kannatanu A. K keeldus ütluste andmisest (tl 30-35), avaldas ta, et 16.07.2022 oli talle tekitatud vigastus, käesoleval ajal viibib haiglaravil. 8.
  1. J. Kiski oli 16.07.2022 kahtlustatavana kinni peetud (tl 136-138). Tema 16.07.2022 ülekuulamise protokollis kajastuvatest ütlustest nähtub, et tema suhted abikaasaga on tavaliselt head, kuid esineb nagu igas peres ka tülisid. J. Kiski andis järgmised ütlused: „ Varem on olnud situatsioone, kus abikaasa on kasutanud minu suhtes füüsilist vägivalda, kuid politseisse pole ma kunagi pöördunud. Ühe tüli tagajärjel ta murdis mu õndraluu. Pöördusin arstiabi järele, kuid põhjuseks ütlesin, et kukkusin. Eile 15.07.2022 käisime külas sünnipäeval. … Koju läksime peale keskööd. Me mõlemad olime alkohoolses joobes. Kodus algas meie vahel sõnaline tüli. …Tüli käigus A solvas mind, mina vastasin jämedalt. See jätkus umbes 15 minutit. Pärast, ma ei mäleta kuidas läks, võib olla mina lõin teda lahtise käega vastu nägu, või tema tõukas mind ja mina lõin ennast kuklaga vastu köögi uksepiita. Ma ehmusin ja solvusin sellepärast. Peale selle ma istusin tooli peale köögis. A oli umbes 1 meetri kaugusel minust ja pööras selja. Mina võtsin sel ajal noa, mis oli kraanikausi kõrval. See oli tavaline kööginuga helerohelise käepidemega ja ornamendiga. Noa tera on umbes 10 cm pikk ja umbes 1,5 cm lai. Võtsin noa paremasse kätte ja lõin A vasaku abaluu kohta. Tegin seda solvangute pärast ja sellepärast, et olin hirmul. Mõtet teda tappa mul ei olnud. … Ma ehmatasin ja tõmbasin noa kohe välja. A ohkas ühe korra justkui valus selle peale, aga ei karjunud. Teadvust samuti ei kaotanud. Kogu konflikti käigus K oli köögis meiega ja proovis sekkuda ja lõpetada meie konflikti. Kohe peale seda hakkasime helistama hädanumbrile 112 ja kutsusime välja kiirabi ja politsei. Kiirabi viis A haiglasse, aga mind pidas politsei kinni ja toimetas Narva politseijaoskonda. (tl 40) 8.
  2. Kahtlustatava ütlustega haakuvad ka alaealise tunnistaja K. K ütlused. Nimelt selgitas ta 30.01.2023 ülekuulamisel (tl 148-167), et
  3. aasta suvel, öösel kutsus välja politsei, kuna vanemad hakkasid tülitsema, isa tõukas ema, ta lõi pea ära. Tunnistaja oli koos vennaga kodus kui vanemad öösel tulid koju. Kui ta ärkas, vist müra pärast (sest ema kukkus), ema istus juba põrandal WC ukse ees, hoidis peast kinni ja rääkis, noh isa rääkis, et emal tuleb muhk. See tähendab, et ta lõi pea ära, kõrval oli veel lõhutud pudel. Kui nad tõusid, jälle solvasid üksteist, liikusid kööki. Ema vist ehmus, isa tõukas ema toolile (tunnistaja ei tea, kas ema midagi seal lõi, kui toolile istus). Isa pööras selja ja ema lõi talle noaga selga. Tunnistaja hakkas helistama (hädanumbrile), ema algul katkestas, öeldes, et kõik on normaalne, kuid kui nägi verd, siis tunnistaja hakkas uuesti helistama ja ema üritas ka midagi rääkida, rääkis kui kohutava asjaga ta hakkama sai. Vanemad tülitsesid ka varem. Tülide ajal juhtus, et isa tõukas ema, ema käis kunagi EMO-s, sest oli sabaluu murd ja see oli pärast tüli isaga. Vanemad ise rääkisid tunnistajale selle juhtumi kohta. Oli ka varem ise näinud, kuidas isa kägistas kätega ema, et ema lõpetaks isa peale karjumist. Nägi vist kaks korda, kuidas isa haaras ema kaelast kinni. Ema võis kõrvakiilu anda isale selle eest, et ta solvas või tõukas ema. Nägi ema kätel sinikaid, võib olla kukkumistest. 8.
  4. Tunnistaja M P ütlustest nähtub see, et tütar J. Kiski helistas talle 16.07.2022 kell 2:56 ning mh ütles, et A. K oli hakkanud teda peksma ja siis oli ta meest noaga löönud. Tunnistaja läks enda tütre elukohta et lapsed ära viia (tl 25). Seda, et sündmused kulgesid just nii, nagu avaldas eeltoodud tunnistaja, kinnitab toimikus olev allkirjaleht, millest nähtub, et M. P on 16.07.2022 võtnud enda järelevalve alla korteri asukohaga XXX ning tütre lapsed K. K ja M. K (tl 27-29). 8.
  5. Eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustega haakub 16.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (46-66) kajastuv tõendusteave, kust nähtub see, et süüdistuses toodud ajal ja kohas lõi süüdistatav kannatanut noaga selga. Nimelt nähtub eelnimetatud asitõendi vaatlusprotokollist, et telefoninumbrilt XXX helistati 16.07.2022 kell 02:05 häirekeskusele, kõne kestis 6 minutit ja 08 sekundit. Helistaja teatab, et tema vanemad tülitsevad, kõvasti 4
(10)1-23-3113 kaklevad, teataja on 11 aastat vana (protokollis „Teataja“). Protokolli kohaselt sekkus kõnesse teine naishäälega isik (Protokollis „Teataja 2“), kes palus kiirabi, kuna läks oma mehega tülli ja lõi teda noaga. Aadressiks on XXX. Teataja 2 selgitas, et ehmus, lõi, on süüdi. Andis üle toru Teatajale, kes kinnitas aadressi. Seejärel suhtles ametnikuga Teataja 2, kes täpsustas, et mees on teadvusel, kõik on hästi. Ta justkui kaitses ennast, sellepärast, et mees on Teatajal 2 juba enne seda sabaluu murdnud, mees on teda peksnud. Seejärel suhtles ametnikuga uuesti Teataja, kes täpsustas, et isal on haav seljal, ta on teadvusel. Teataja lubas teha trepikoja ukse lahti. 8.
  1. Eelnimetatud 16.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi ka sündmuskohale tulnud patrullpolitseinike vormikaameratega tehtud salvestisi. Protokollist nähtub, et esimene video on tehtud 16.07.2022 algusega kell 2:20:14 ning kestab 40 minutit. Videosalvestus algab vähemalt 5 patrullpolitseiniku jõudmisega aadressile XXX. Koha peale on jõudnud kiirabibrigaad. Trepikoja uks on lahti. Korterisse jõudes tuleb patrullpolitseinikele ukse peale vastu tumedate juustega nutuse näoga naisterahvas (kahtlustatav). Tutvustas ennast K, ütles, et kannatanu tõukas teda, ta lõi pea ära, kaitses ennanst nagu suutis. Tal on juba sabaluumurd olnud, kardab kannatanut. Kannatanu hakkas talle „sisse sõitma“. Kaitses ennast sellega, mis tal oli. Kannatanu tõukas teda, ja tema lõi ennast vastu seinapiita. Kahtlustatav tõusis, jätkasid mehega suhete klaarimist ja kahtlustatav võttis noa ja lõi meest noaga. Lõi kuidagi inertsist, on lihtsalt väsinud, et mees teda peksab. Kõnealusest salvestisest nähtub mh see, et teisest toast tuleb kiirabitöötajate saatel tumedate juustega meesterahvas oranži värvi maikaga seljas (kohus tuvastas videosalvestisega tutvumisel, et see oli kannatanu A. K), kes ütleb kahtlustatavale „K, kõik on hästi“. Kell 02:30:36 tuleb kõrval olevast toast välja heledapäine tüdruk, kes nimetas ennast K. K ning selgitas, et magas ning ärkas selle peale, et vanemad omavahel kaklesid. Nägi kuidas ema oli põrandal pikali maas, isa oli püsti. Ta oli ema pikali tõuganud. Nägi, kuidas ema viskas kruusiga, ta loopis igasuguseid asju. Akna peal on katkilöödud kruus. Pärast viskas veel midagi, aga see oli väiksem asi. Pärast K. K nägi, kuidas ema isa noaga torkas. Teine video on tehtud 16.07.2022 kell 03:00:14 ning kestab 14 minutit 28 sekundit. Videosalvestis on tehtud patrullpolitseisõidukis, kus kahtlustatavat toimetatakse politseijaoskonda. Sõidu ajal toimub vestlus patrullpolitseiniku ja kahtlustatava vahel. Kahtlustatav selgitab, et see oli kaitsereaktsioon, talle tuli meelde, kuidas mees teda eelmisel korral kägistas. Nägi, et mees tuleb temale peale, ise vot sellise hullunud olemisega, siis kahtlustatav haaras noa. 8.
  2. Kohus märgib seda, et osa kohtu käsutuses olevatest tõenditest on küll lubatavad, kuid ei oma tõenduslikku tähtsust käesolevas kriminaalasjas. Samas saab neid kasutada J. Kiskit iseloomustavate tõenditena. Sellisteks tõenditeks on MTA andmed J. Kiski sissetulekute kohta (tl 80) ja karistusregistri andmed (tl 81, 182-183). Muud kriminaalasjas kogutud tõendid aga kinnitavad süüdistusaktis tehtud etteheite asjakohasust ning põhjendatust. 8.
  3. Süüdistatava ning tunnistaja K. K ütlustega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 1-19) nähtuv sündmuskoha olustik vahetult peale kuriteo toimepanemist. Protokollist nähtuvalt oli vaatlus läbiviidud XXX korteris nr XXX, vaatluse algus 03:
  4. Verekahtlased jäljed olid avastatud: 1) koridoris kapi peal kahes kohas üleval kõrgusel ca 90 cm põrandalt (tl 5-6, fotod nr 4-6); 2) kööki sissepääsu juures põrandal (tl 8, foto nr 10); seinal kõrgusel ca 100 cm ja põrandal (sissepääs eluruumi kööginurgaga) (tl 8-9, fotod nr 11 ja 12); köögilaual valamu ja induktsioonpliidi vahel avastatud kööginoa teraval osal (tl 13-14, fotod nr 20-23). 8.
  5. Kannatanul A. K esinenud vigastused, nende raskusaste ning tekkeviis nähtuvad 21.09.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0048, mis oli koostatud 09.08.2022 ekspertiisimääruse alusel (tl 72-73). Ekspertiisiaktist nähtuvalt esines A. K paremasse rindkereõõnde tungiv, u 2 cm pikkune torke-lõikehaav paremal pool rindkere tagapinnal parema abaluu projektsioonil, mille tüsistusena tekkis paremapoolne verirind. Vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga), määruses näidatud ajal – 16.07.
  6. 5
(10)1-23-3113 Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (§ 7 lg 2 p 9) lähtuvalt rindkereõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. SA Ida-Viru Keskhaigla haigusloo nr 22-085748 1617.07.2022 andmete kohaselt leiti kannatanu verest 16.07.2022 SA Ida-Viru Keskhaiglasse saabumisel 2,85 g/l etanooli, mis vastab raskele alkohoolsele joobeastmele (tl 74-77). Tuginedes käesoleva otsuse p-s 8.10 kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokollile ning eelnimetatud ekspertiisijäreldusele leiab kohus, et väljaspool vaidlust on ka see, et kannatanu noahaav oli tekitatud just sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt nr 20-23 nähtuva noaga ning rindkereõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu verest etanooli leidmine kinnitab veelgi rohkem kohtu veendumust, et süüdistatava poolt antud ütlused täies mahus vastavad tegelikkusele. 8.
  1. Kohtule esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla vastusest teabenõudele koos lisadega nähtub kannatanu A. K kuriteojärgne tervislik seisund. A. K haigusloost nr 22-085748 nähtub, et 16.07.2022 oli kell 03:01 haiglasse kiirabiga toodud patsient A. K, kelle sõnul 16.07 kella 2 paiku kodus abikaasa lõi noaga selga. Parema abaluu projektsioonis lõikehaav ca 2 cm, põhjas verehüüve, aktiivset verejooksu momendil pole, patsient on saabumisel teadvusel, adekvaatselt kontaktne. 16.07 oli patsient lubatud rahuldavas üldseisundis perearsti jälgimisele (tl 87-127). 8.
  2. On väljaspool vaidlust see, et J. Kiski ja A. K on omavahel ametlikult abielus, mida kinnitab rahvastikuregistri väljatrükk seisuga 08.11.2022 (tl 83). Abielusuhetele viitavad ka tunnistaja M. P ütlused, mille kohaselt kiirabi viis tema (ehk J. Kiski) mehe A. K haiglasse (tl 25). Siinkohal märgib kohus, et tunnistaja andis ütlusi enda emakeeles ehk vene keeles ning ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas ta, et kiirabi oli tema мужа (ehk eesti keeles just abikaasa) haiglasse viinud (tl 24). 8.
  3. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis täidetud.

Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetus 8.18. Eluohtlikkust saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Kohtu hinnangul lüües kannatanut noaga vastu selga tegutses süüdistatav tahtlikult, s.o otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

J. Kiski teadis, et ta võttis kööginoa helerohelise käepidemega ja ornamendiga, mille tera on umbes 10 cm pikk ja umbes 1, 5 cm lai. On üldteada, et noatera on terav. Samuti on üldteada, et noatera võib inimese suunas löögi tegemisel riidekihid läbida ja tungida inimkehasse. Järelikult teadis süüdistatav, et noaga löömise tagajärjel saab kannatanu tõsiselt viga. Süüdistatav oli teo toimepanemise ajal üle 30-aastane keskeriharidusega naine, täpsemalt on tema ametiks hooldustöötaja tervishoius (tl 82). Seega pidi ta omandatud keskerihariduse, aga ka üldise elukogemuse pinnalt teadma, et inimese kehatüves asuvad elutähtsad organid. Süüdistatav oli kannatanu selja taga ca 1 meetri kaugusel temast. Kohtu hinnangul sai süüdistatav seega aru, et lähedal olevat kannatanut noaga abaluu piirkonda lüües võib noatera tungida kehas elutähtsate organiteni, põhjustades seega eluohtliku tervisekahjustuse. J. Kiski sai aru enda ja kannatanu kehaasendist tulenevalt, et tema käsi jääb kannatanu kehatüve kõrgusele ja järelikult noaga abaluu piirkonda löömisel võib noalöök kannatanut kehatüve piirkonda tabada ja ulatuda kannatanu kehas kuni noatera sügavuseni. Süüdistatav sooritas noalöögi ja järelikult ta möönis kannatanule raske tervisekahjustuse tekkimise võimalikkust. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud 6

(10)1-23-3113 8.
  1. Käesolevas kriminaalasjas kujunes põhiküsimuseks see, kas J. Kiski tegevus toimus teostades hädakaitset ja kui sellele küsimusele on jaatav vastus, siis kas tema tegevus jäi hädakaitse piiridesse ning kas on olemas seega tema tegevuse õigusvastasust välistav asjaolu. 8.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüvede vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (

§ 28

) hädaseisundist (

§ 29). (Vt Riigikohtu lahendit kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p.p 9-10).

Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. 8.

  1. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et J. Kiski tegutses hädakaitses. Prokurör leidis, et sel hetkel, kui süüdistatav oma meest noaga lõi ei esinenud enam hädakaitseseisundit ja ründetegevus oli juba lõppenud ning tegemist oli kättemaksuga. Kohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kannatanu poolne rünne süüdistatava vastu ei olnud veel kindlalt lõppenud. Seega J. Kiskil oli põhjust vahetult enne noalöögi tegemist tunda oma elu ja tervist endiselt ohus olevana. Eeltoodud seisukohale jõudmisel arvestas kohus ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-34-08 sedastatut. 8.
  2. Kohus on seisukohal, et rünne ja sellele vastav kaitsetegevus võivad kesta pikemat aega, arvestades ka kaitsja õigust tegutseda ründe täieliku lõpetamiseni ja seepärast tuleb hinnata tervet seda situatsiooni tervikuna ja hinnata ka eelnenud sündmuste käiku. A. K tegevust, kes on antud asjas kannatanu, tuleb vaadelda ühtse tervikuna kui rünnet J. Kiski õigushüvedele. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. 8.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lugeda vahetuks ründeks

§ 28

lg 1 tähenduses ka nn jätkuva ründe olukorrad, s.t rünne on kõnealuse sätte tähenduses vahetu seni, kuni juba alustatud ründest pole üheselt mõistetavalt lõplikult loobutud (sh olukorrad, kus rünne on arusaadavalt lõplikult ebaõnnestunud), misjärel oleks võimaliku kahju ärahoidmine hädakaitsetegevusega tõepoolest võimatu (vt kohtuasi nr 3-1-1-17-04, p 10.1). Isiku kehalise puutumatuse vastu suunatud rünnet tuleb lugeda jätkuvaks (ja seega vahetuks

§ 28

lg 1 mõttes) seni, kuni on tõsikindel alus karta varem juba toime pandud vägivallateo kohest kordumist (RKKKo nr 1-19-8038 p 27). See, et ründaja muutub ajutiselt passiivseks, ei tähenda automaatselt ründe lõppu, kui on arvata, et ründaja võib oma tegevust siiski jätkata. 8.24. Kohus on seisukohal, et arvestades A. K eelnevat tegevust, kus ta oli äsja lükanud kannatanu toolile (kinnitavad K. K ütlused, kellel ei ole mingit põhjust moonutada tõde, sest tegemist on tema vanematega), siis ei olnud kuidagi välistatud see, et hetkelisel väärkohtlemisest hoidumisel kannatanu ikkagi jätkab rünnet J. Kiski elu ja tervise vastu ja seetõttu oli õigustatud kaitsetegevuse jätkamine. Nii on põhjendatud süüdistatava toolile lükkamisest järeldada seda, et J. Kiski oli n-ö kannatanu kontrolli all, sest ta ei olnud ise vabatahtlikult istunud toolile, vaid ta oli sinna lükatud. Seega ei ole põhjendatud jaatada ka seda, et tal oli võimalik kodust ära minna või politsei kutsuda. Siinkohal on põhjendatud viidata ka

§ 28

lg-le 3, mille kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolusid ei tohi vaadelda isoleeritult, vaid neile tuleb anda karistusõiguslik hinnang tervikuna nende kogumis (vt nt RKKK 24.04.2009, 3-1-1-10-09, p 26.5). Kannatanu J. Kiski, tunnistaja K. K ütlustega ja patsiendikaartidega (tl 171-176) on tõendatud see, et juba enne 16.07.2022 on kannatanu A. K kehaliselt tõsiselt väärkohelnud (kägistamised, õndraluu murd) J. Kiskit, kes on jätnud paraku politsei poole pöördumata. Kohus leiab, et tunnistaja K. K ütlused varem esinenud kehalise väärkohtlemise juhtumitest koduseinte vahel on usaldusväärsed. Ta ei halvustanud kuidagi ema suhtes vägivalla toimepanijat ehk isa, 7

(10)1-23-3113 konstateerides erapooletult fakte ühe vanema poolele asumata ning ka iseloomustades neid sarnaselt (tl 166). Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et J. Kiskile oli täpselt teada, milline on A. K vägivaldne käitumismuster ning kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes, et ta oli hirmul, ta justkui kaitses ennast, sellepärast, et kannatanu on tal juba enne seda sabaluu murdnud, kannatanu on teda peksnud. Süüdistatav on andnud järgnevad ütlused: „Ma kaitsesin ennast nii, nagu suutsin, ta hakkas mulle „sisse sõitma“. Kaitsesin ennast sellega, mis mul oli. Me jätkasime temaga suhete klaarimist ja mina, loll, pagana loll – ma võtsin noa ja lihtsalt … Ja vot siis ta tõukas mind jälle ja ma kuidagi inertsist. Ma räägin: mul on väga kahju, ma ei tahtnud. Aga ma olen lihtsalt väsinud (tl 46-66). Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud süüdistava ütluste tegelikkusele vastavuses, sest kriminaalmenetluse käigus kogutud ükski tõend ei ole tema ütlustega vastuolus ning need on ka elulise usutavuse seisukohalt hinnates tõepärased. 8.
  1. Põhjust ei ole kahelda selles, et süüdistatava eesmärk oli kannatanu A. K hirmutada, et ta ei lööks teda enam ja jätaks ta rahule. Teisisõnu loeb kohus sellest välja, et noaga löömise eesmärk oli kannatanu rünnak lõpetada. Kui nüüd kohus paneks iseennast kõrvalseisjana J. Kiski olukorda, siis kohtu hinnangul ei olnud tal tol hetkel alust arvata, et A. K on oma ründe lõpetanud ja et temast enam ei lähtunud vägivallaohtu, ohtu J. Kiski tervisele ja elule. 8.
  2. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et vastavalt Riigikohtu praktikale hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks

§ 28lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).

Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus nr 1-20-9563/54, p 10.) Kohus leiab, et tuvastatud ja otsuses kajastatud faktikogum osutab kannatanu enda hukkamõistetavale ja õigusvastasele käitumisele määral, mida saab pidada ründeks

§ 28lg 1 mõttes.

Privaatsuse määr, mille rikkumise korral on isikul õigus end kaitsta, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Sekkumine, mida lugeda privaatsfääri intensiivseks rikkumiseks, on lähisuhtes kindlasti teistsuguse ulatusega kui nt võõraste inimeste puhul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus nr 1-20-9563/54, p 13). Erinev on sellistel puhkudel ka nn talumiskohustuse ulatus ning võimaliku lubatud hädakaitsetegevuse intensiivsus. See johtub ühiskonnas üldiselt omaksvõetud eetilistest arusaamadest ja asjaolust, et peresuhted sisaldavad endas nii tavapärasest hoolivamat suhtumist pere teistesse liikmetesse kui ka suuremat valmisolekut teatud peresiseste piirangute talumiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus nr 3-1-1-38-04, p 10). 8.
  5. Hädakaitseseisundi tuvastamisel tuleb kontrollida ka seda, et kaitsetegevus vastaks

§ 28nõuetele ja et ei oleks tegemist hädakaitse piiride ületamisega.

Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks ja vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks, ründe lõplikuks tõrjumiseks. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui tal on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel kaitsja ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski (vt nt RKKKo nr 1-198038/67, p 30). Kohtu hinnangul kokkuvõttes vastas J. Kiski tegevus objektiivselt hädakaitse nõuetele ja see oli hõlmatud ka kaitsetahtega. Löök kehapiirkonda lõpetas A. K ründe, seega oli tegemist sobiva käitumisviisiga. Valikuvõimaluse puudumisel oli J. Kiski õigustatud kasutama kaitseks nuga, mis oli sealsamas võtta, kui A. K korraks tähelepanu mujale pööras. See selgitab ka seda, miks oli tegemist löögiga selga. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et varasemalt tekkinud tüli käigus kasutas J. Kiski juba ka leebemat vahendit enda kaitsmiseks, visates kruusiga kannatanu pihta ja lisaks veel midagi, mis oli mingi väiksem asi (tl 64). Paraku see ei lõpetanud tekkinud tüli ja kannatanupoolset rünnet süüdistatava vastu. 8.28. Kaitsetegevuse hindamisel kohus arvestab ka seda, et J. Kiski on füüsiliselt nõrgem ja tal oli hirmuseisund ja see hirmuseisund takistas tal pikemalt kaalutlemast, mida järgmiseks 8

(10)1-23-3113 ette võtta. Kui süüdistatav oleks kasutanud leebemat kaitsetegevust, siis oleks säilinud võimalus, et A. K ründab teda edasi. See, et süüdistatav lõi kannatanut ainult ühe korra, näitab, et ta piirdus ainult hädavajalikuga. 8.29. Kokkuvõttes oli kohtu arvates süüdistatava tegevus õiguspärane, millist seisukohta kinnitavad ka kannatanu ütlused vahetult peale toimunut: „K, kõik on hästi“ , mis kinnitab kohtu jaoks seda, et kannata samuti oli teadlik sellest, et toimunus on tal endal märkimisväärne roll lisaks alkoholijoobele, mis esines nii süüdistataval kui ka kannatanul. Andmaks hinnangut sellele, kas J. Kisiki on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo, arvestas kohus ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt, s.o süüdistatava J. Kiski ja sündmust pealt näinud K. K ütlustele tuginevalt ei ole võimalik täpselt saada ülevaadet sellest, kuidas kõik sündmused pisidetailides toimusid 16.07.2022 kella 02 paiku XXX asuvas korteris. Samas usaldusväärselt on tõendatud see, et vahetult enne noaga löömist kannatanu A. K kehaliselt väärkohtles süüdistatavat. Seda kinnitab J. Kiski läbivaatuse protokoll, kus nähtub see, et läbivaatusega on tuvastatud, et süüdistatava peas kukla piirkonnas on punast värvi marrastus läbimõõduga 1, 5 cm ja paistetus (tl 42-45). Kuna J. Kiski tegutses kannatanut noaga lüües hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire, siis ei ole tema tegu õigusvastane. Lähtudes KrMS § 309 lg 2 ja

§ 28lg 1 tuleb J.

Kiski talle esitatud süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. III Kohtu seisukoht asitõendite suhtes 9. Kr

MS § 306 lg 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. 9.

  1. Arutatavas kriminaalasjas on asitõenditeks korterist aadressil XXX ära võetud kööginuga. Samuti on asitõendina käsitatavad DNA-proovid. Eeltoodud asitõendid on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveametis (tl 78). 9.
  2. Kohus määrab, et nuga (kui väärtusetu asi) ja DNA-proovid, mis on antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi tn 9, Narva (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22ATH19556) kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Ei ole hea kui majapidamises on nuga, millega üks abikaasa on teist löönud ja sellest tulenevalt peab kohus seda nuga väärtusetuks esemeks, mis kuulub hävitamisele. IV Sõrmejäljed ja DNA-andmed
  3. Toimikust nähtub (tl 79), et kahtlustatavalt J. Kiskilt on võetud süljeproov ja sõrmejäljeproov ning saadetud EKEI-sse riiklikusse registrisse kandmiseks. 10.
  4. Kohtuekspertiisiseaduse § 99 lg-st 2 tulenevalt kustutatakse isiku õigeksmõistmisel isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist kohtuotsuse alusel 14 päeva jooksul. Õigeksmõistmise tõttu tuleb J. Kiski daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi võtmisel saadud andmed kustutada vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist pärast kohtuotsuse jõustumist. V Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus
  5. Arutatavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel määratud kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi (tl 84-86) poolt osutatud õigusabi kulud 9

(10)1-23-3113 692, 64 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot (ekspertiisiakt nr 22EIDI0048- tl 76). 11.
  1. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt (tl 200-203) kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise lihtmenetluses ettevalmistamiseks 120 minutit. Kaitsja taotles tasu arvestust ka 22.05.2023 kohtuistungi ajakulu eest - 90 minutit, täpsustades, et palub kohtul tasu korrigeerida, lähtudes kohtuistungi lõppemise kellaajast ning kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 30 minuti ulatuses. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung lõppes kell 10:
  2. Seega peab kohus põhjundatuks kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 52 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsja nimetatud toimingud olnud põhjendatud, põhjendatud on ka neile toimingutele kulunud aeg, arvestades kohtuistungi protokollist nähtuvat. Seega loeb kohus kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 278, 40 eurot, sh km summas 46, 40 eurot. Sellele summale lisanduvad veel kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud summas 414, 24 eurot (tl 128-134, 178-181). 11.
  3. Kohtueelses menetluses tehti J. Kiski süü tõendamise vajadusest lähtudes isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille kuluõiendil (tl 76) on märgitud ekspertiisi tegemise hinnaks 61 eurot. Selline maksumus tuleneb kohtuekspertiisiseaduse § 274 p-st
  4. 11.
  5. Kuna kohus teeb J. Kiski suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jäävad menetluses tekkinud menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.