← Eesti

2-23-10738/12

Obsah (10)§ 168§ 371§ 667§ 368§ 423§ 392§ 3401§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10738 Kohtuasi X hagi

) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt. 2.

  1. Pärimisseaduse (PärS) § 171 lg-st 1 tulenevalt märgitakse pärimistunnistusele pärija pärimisõigus ja selle ulatus. PärS § 175 lg-s 1 viidatud ebaõigsus pärimistunnistusel saab seisneda eelkõige selles, et eksitud on pärimisõiguse olemasolu osas või pärimisõiguse ulatuse osas. Esitatud hagiavaldusest ei järeldu, milles seisneb pärimistunnistuses esinev ebaõigsus, mille tõttu tuleks see kehtetuks tunnistada. Hagiavalduses toodud asjaoludest ei järeldu üheselt, kas eksitud on pärija pärimisõiguse osas (nt hageja on pärija) või on pärimistunnistusel eksitud pärimisõiguse ulatuse märkimisega. Kohus on palunud neid asjaolusid täpsustada, kuid hageja pole seda täiendava tähtaja jooksul teinud. 2.
  2. Hageja soovib ilmselt esitatud nõuetega saavutada tulemust, millega kohus tunnistaks pärimistunnistuse kehtetuks. Kohus tuvastaks seejärel nii korteri kui ühingute kuulumise ühisvara hulka või hageja omandisse. Sellele tuginevalt annaks notar välja uue pärimistunnistuse vastavalt kohtu poolt tuvastatule. Sellest lähtuvalt saab hageja enda õigusi realiseerida. Kohus on hagejale selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärimistunnistusel märgitud võimalik ühisvara koosseis ei oma õiguslikku tähendust. Isegi juhul, kui notar annaks välja uue pärimistunnistuse hageja soovitud kujul, ei saa pärimistunnistusele tuginevalt väita, et konkreetne vara ühisvarasse kuulus. Samuti jääb endiselt lahendamata ühisvara ja pärandvara jagamise küsimus. Seejuures kui hageja tugineb asjaolule, et nii korter kui ühingud kuulusid ühisvara hulka, so ühisomandisse, siis pole ka võimalik kohtuotsusega tuvastada kaasomandiosa kuulumist hagejale. Hageja eesmärk on suunatud abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamisele. Hageja soovitud eesmärki oleks võimalik saavutada ühisvara ja pärandvara jagamise hagi esitamisega (PKS § 39). Seda on 2 2-23-10738 kohus hagejale ka selgitanud, kuid vastavaid nõudeid hageja esitanud pole. Hageja eesmärgi saavutamine pole võimalik esitatud nõuete kaudu. 2.3.

§ 168lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1. Maakohus on oluliselt rikkunud õigusnorme ja ebaõigesti kohaldanud

§ 371lg 2 pi 2.

Hagist on selgelt näha kaks nõuet. Üks nõue on tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Notar keeldus tegemast parandusi ja tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Teine nõue on tuvastada omandiõigus või alternatiivselt tuvastada nii kinnistu kui ühing ühisvaraks. Maakohus peab mõlemat nõuet uurima ja andma oma õigusliku hinnangu. Maakohus peab asja sisuliselt ära lahendama ka juhul, kui tema arvates ei ole esitatud asjaolud ja tõendid nõude aluseks olevatest sündmustest ja pooltevahelistest suhtest tervikpildi saamiseks küllaldased. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal kohtu poole pöördumisel kaks eesmärki: ta soovib pärandaja pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist ja hageja omandiõiguse tunnustamist XXX ja osaühingu W ning D OÜ osa suhtes. Hageja on põhjendanud, et on pärijaks tulenevalt sellest, et kinnisasi ja osaühingute osad olid pärandaja ja hageja ühisomandis. Maakohus põhjendas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja eesmärk on suunatud abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamisele ning hageja soovitud eesmärki oleks võimalik saavutada ühisvara ja pärandvara jagamise hagi esitamisega, mida hageja pole vaatamata kohtu selgitustele esitanud. PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. PärS § 175 lg 4 sätestab, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks 3 2-23-10738 tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. Hageja on esitanud nõude tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Ringkonnakohtu hinnangul on hagist võimalik järeldada, et hageja hinnangul on pärimistunnistus ebaõige osas, milles kinnisasja ja kahe äriühingu osade osas ei ole pärijana märgitud hagejat ning notar on keeldunud pärimistunnistust kehtetuks tunnistamast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et pärimistunnistuse vaidlustamisega ei saa hageja enda õigusi realiseerida. Riigikohus on selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigusloovat tähendust (vt ka RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277 p 17). Pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta seega iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust. Seega ei ole vajalik pärimistunnistuse eraldi vaidlustamine. Hageja ei ole ka F pärija PärS § 16 lg 1 kohaselt ega märgitud õigesti pärijana F pärimistunnistusel, kuna ta pole PärS § 3 lg 1 kohaselt pärandi avamise ajal (F surmaajal) üleelanud abikaasa. Hageja ja pärandaja F abielu on lahutatud 2001. aastal. Hageja palus alternatiivselt: 1) tuvastada kinnisasja kuulumine ühisvara hulka; 2) tuvastada osaühingu W osa kuulumine hagejale ½ ulatuses või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara hulka; 3) tuvastada D OÜ osa kuulumine hagejale või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara hulka. 9.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja poolt alternatiivselt esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud. Ühe abikaasa surma korral abikaasade varaühisus lõpeb ja ühisvara enam jagada ei saa. Abikaasade ühisomandi asemele tekib pärast ühe abikaasa surma üleelanud abikaasa ja ülejäänud pärijate pärandvara ühisuse vaheline ühisomand (AÕS komm I, § 77 p 3.4.2.4). Hagejal on õigus nõuda ühisomandi lõpetamist enda ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Sellise nõude esitamise eelduseks on vaja tuvastada, et hageja nimetatud esemed kuulusid pärandaja F ja hageja ühisvara hulka.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Kui hageja on niisuguse tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle nõude

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14).

Samas on Riigikohus selgitanud, et isikul on õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-151-09, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul võib seega hagejal olla hagis esitatud asjaoludel alternatiivse nõude osas õiguslik huvi tuvastada kinnistu XXX ja osaühing W ning D OÜ kuulumine hageja ja F ühisvara hulka. Selline tuvastushuvi võib hagejal olla vaatamata sellele, et ta ei soovi koheselt esitada nõuet esitada lõpetada ühisomand hageja ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16).

Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

§ 3401lg 1 järgi tähtaeg hagi 4 2-23-10738 täpsustamiseks.

Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Maakohus jättis hagi käiguta, kuid on põhjendamatult selgitanud hagejale üksnes seda, et hagejal tuleks esitada ühisvara või pärandvara jagamise hagi. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja alternatiivset tuvastusnõuet on võimalik menetleda, kui hageja toob esile õigusliku huvi ega soovi hagis kohe nõuet esitada lõpetada ühisomand hageja ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Lähtudes eeltoodud punktist 9.1 on maakohtul võimalik seda teha ja anda hagejale võimalus hagi täpsustamiseks ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb

§ 173lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel.

Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.