Tulenevalt seadusega pandud kohustusest on maksuhalduri menetluses X(registrikood, endise nimega X OÜ) maksuvõla sissenõudmine. X OÜ maksuvõlg seisuga 20.09.2023 on kokku 241 218,43 eurot,1 sh põhivõlg 195 735,43 eurot ja äriühingule koostatud intressinõudes on intressi suuruseks 45 483,00 eurot.2 Lisaks arvestuslik intress 8 338,31 eurot (27.09.2023 seisuga). Maksuvõlg on kujunenud 17.01.2023 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/058291-73 alusel ning 17.01.2023 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/060121-34 alusel. Maksustamisperioodid on vastavalt 1 3-23-2131 01.2021-03.2022 ning 04.
alusel, mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus X OÜga maksuotsustega määratud ja deklareeritud ja tasumata jäetud maksukohustuste eest
3. Menetluse tõenäoliseks tulemiks on rahalise nõude määramine
lg 1 eesmärk on kohustada juhatuse liikmeid maksuhaldurile esitama õiget ja täielikku teavet esindatava maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta ning täitma nõuetekohaselt äriühingu maksukohustusi. X OÜ juhatuse liikmeks asudes võttis X endale kohustuse korraldada äriühingu
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulenevad seadusest ning juhatuse liikmel on kohustus neid täita õigeaegselt ja täielikult. Seega pidi X korraldama X OÜ majandustegevust selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. 4. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus
lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava
-st, maksuseadustest ja
lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud TSD 10.2022 4 3-23-2131 maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Nimetatud normid on õiguslikuks aluseks X OÜ endise juhatuse liikme X solidaarseks vastutuseks X OÜ maksuvõla eest.
lg 4 kohaselt tuleb maksuõigussuhetes seadusliku esindaja vastutuse raames
lgs 1 nimetatud tahtluse või raske hooletuse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 regulatsioonist. Järelikult peab vastutuse tekkimiseks
lg 1 alusel X OÜ juhatuse liige rikkuma
lg-s 1 nimetatud kohustusi VÕS § 104 lg 4 tähenduses raskelt hooletult või § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult. Kokkuvõtlikult on seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. 5. X OÜ maksuvõlg tekkis X juhatuse liikmeks olemise ajal Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ juhatuse liige X . Seega on X OÜ-le maksuotsustega määratud ja äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. X OÜ endise seadusliku esindajana on X vastutav äriühingu
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse läbiviimist alustasime 24.07.2023 edastades X OÜ endisele juhatuse liikmele X korralduse nr 13-7/01315-1 koos kirjalike seletuste protokolliga,14 milles olevatele küsimustele palusime tal vastata ning vastused tagastada. 18.08.2023 tagastas X kirjalike seletuste protokolli koos vastustega.15 X tekkis korralduse ja kirjalike seletuste protokollis oleva pinnalt täiendavaid küsimusi ning ta soovis tutvuda tema valduses mitteolevate dokumentidega (muu hulgas maksuotsused, kontrollaktid), et nende kaudu kujundada oma seisukoht, milleks soovis X lisaaega, mis me ka võimaldasime. 15.09.2023 edastas ta täiendava vastuse korraldusele. Muu hulgas teatas X käimasoleva vastutusmenetluse raames 15.09.2023 saadetud kirjas, et X OÜ probleemide peamiseks põhjuseks on asjaolu, et äriühingu töötaja X tekitas ettevõttele kahju. Märgime, et meie andmete kohaselt lõpetas X OÜ töösuhte temaga 17.09.2021. Samas aga tekkis maksuotsustega määratud võlg hoopis valesti deklareerimisest ning hetkel võlasolevat käibemaksu deklareeris äriühing 08.2022 ja 10.2022 KMD-l ja seega esmalt puutumust X ja maksuvõla tekkimise vahel justkui ei nähtu. Maksuotsustega määratud maksukohutused tekkisid TSD-del valesti kajastatud maksusummade tõttu. Deklareeritud maksukohustusest suurem osa tekkis äriühingu masinate müügitehingust. Osutus, et X OÜ (juhatuse liige F) soetas X OÜ-lt (tehingu ajal oli juhatuse liige X ) masinaid (deklareeritud 10.2022 KMD-l), mille müügist sai X OÜ raha (pangakontodel nähtuvad ülekanded).17 Arved olid koostatud käibemaksuga. X OÜ kasutas X OÜ-le tasutud käibemaksu summat oma sisendkäibemaksu arvestuses ja sellest tulenevalt tekkis tal käibemaksu enammakse, mille ta ka riigilt tagasi sai. X OÜl tekkis omakorda kohustus tasuda riigile käibemaks, kuid jättis viidatud KMD alusel tekkinud maksukohustuse täielikult täitmata. Olgugi, et eelnevalt mainitud tehingust laekus X OÜ kontole raha, siis sellest maksuvõlgasid likvideerima ei asutud. X põhjendas maksuvõla tasumata jätmist sellega, et eesmärk oli X OÜ päästa ning selleks tuli katta omad kohustused, mis võimaldaksid äritegevuse jätkumist ning arvestades, et maksuhaldurit ei tohi teistele võlausaldajatele eelistada. X OÜ tegi 10.2022 X OÜ-lt laekunud summadest väljamakseid eelkõige liisingufirmadele (ostis vara välja), aga tagastas ka ärilaenu, soetas kütust, ehitusmaterjale jne. Arvestades, et X l on pikaajaline ettevõtluskogemus, oli talle teada, et deklareeritud maksukohustused tuleb tasuda, kuid selle asemel, et korraldada maksuvõlgade tasumine äriühingu majandustegevusest tulnud vahendite arvelt (nt masinate müük) tema hoopis võõrandas X OÜ variisikule X. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et võõrandamine variisikule ei ole juhuslik, vaid nii soovitakse vabaneda vastutusest muu hulgas maksuvõla tasumisega seoses. Enamasti äriühingu majandustegevusega ei jätkata, seega ei ole tingimusi äriühingul oleva maksuvõla tasumiseks. Nii ka praegusel juhul, majandustegevus on 5 3-23-2131 täielikult lõppenud (maksudeklaratsioone ei ole peale võõrandamist esitatud). Võõrandamine sattus ka aega, mil äriühingule oli väljastatud kontrollakt seoses valesti kajastatud tööjõumaksudega. X küll avaldas soovi teha TSD-des parandusi, kuid jättis selle tegemata, ka uus juhatuse liige seda ei teinud ja nii väljastasime maksuotsuse, millega määrasime äriühingule täiendavalt maksukohustusi. Ka toimus kontrollimenetlus äriühingu tagastustaotluse osas, mille õigsust X ei tõendanud ja mille osas tegime ka täiendava maksude juurdemääramise. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk praegusel juhul X juhatuse liikmelt X lt. Käimasoleva vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Arvestades X osas kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on meil põhjendatud kahtlus, et X juhatuse liige X rikkus juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg, mida äriühing maksta ei suuda. Viimase aja kohtupraktika küll sedastab, et olukorras, kus äriühingul on raha vähem, kui on vaja kõikide kohustuste täitmiseks, ei saa juhatuse liikmele ette heita ettevõtte majandustegevusega seotud kulude eest tasumise eelistamist maksude tasumisele, kui ta lähtub mõistlikust arusaamast, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ja saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Praegusel juhul seda ei juhtunud, äriühing majandustegevust ei jätka ega ole jätkamas. X on vastutav äriühingu
-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Meie hinnangul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on teadlikult ja tahtlikult rikkunud
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks
Eeltoodust tulenevalt on käesoleva menetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsus. Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev X solidaarne vastutus X -ga äriühingule koostatud maksuostuste alusel määratud maksukohustuste ja deklareeritud maksukohustuste eest summas 195 735,43 eurot. 6. Põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks
kohaldamise eeldus on muu hulgas ka see, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Meie põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgnevalt kirjeldatul. Maksuvõla tekkimise aegse juhatuse liikme X tegutsemisviis näitab, et tema suhtumine riiklike maksude tasumisse on ebakorrektne. Nagu eelnevalt märgitud viisime X suhtes läbi kontrollimenetlused. X oli teadlik asjaoludest, mis tingisid maksude juurdemääramise. Ta avaldas ka soovi teha kontrollakti18 pinnalt, mis eelneb maksuotsuse väljastamisele, deklaratsioonide parandused, kuid need jäid tegemata. Ka ei esitanud ta täiendavaid tõendeid, mis võinuks maksukohustuse suurust muuta. Menetluse lõpufaasis peale kontrollakti väljastamist X hoopis võõrandas X variisikule X. Selline tegutsemisviis näitab, et selle asemel, et leida tekkinud olukorrale lahendusi, soovis X hoopis vabaneda vastutusest maksuvõla tasumise eest. X sõnul ta küll võõrandas X kuna ühingul oli tekkinud mitmeid probleeme. Muu hulgas viitas X oma käimasoleva vastutusmenetluse raames 15.09.2023 saadetud kirjas,19 et X probleemide peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et töötaja X tekitas ettevõttele kahju. Märgime, et meie andmete kohaselt lõpetas X töösuhte temaga 17.09.
-st ja teistest maksuseadustest 7 3-23-2131 tulenevaid kohustusi. Kui X X juhatuse liikmena oleks täitnud seadusest tulenevat deklareerimis-, tasumis- ja korraldamiskohustust, poleks äriühingul pruukinud maksuvõlga tekkida. Maksuvõlg on käesoleva ajani tasumata ning selle sissenõudmine äriühingult on muutunud võimatuks. 8. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud
lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna meil on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos X juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub maksuvõla osas X suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 01.2021 TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 10.02.2021. Võttes aluseks viieaastane aegumistähtaeg, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine hiljemalt 01.2026. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud. 9.
lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning X ei ole registrist kustutatud Riigikohus on oma lahendi nr 3-3-1-15-12 p-s 50 e) märkinud, et selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohutus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. X on 25.09.2023 seisuga maksuvõlg (vt lisa 1) ning sissenõutavad nõuded ei ole aegunud (vt punkt 8). Samuti ei ole maksuvõlga kustutatud. X ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. 10. Maksuvõla sissenõudmine X -lt ei ole tulemusi andnud Maksusumma tähtpäevaks mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine
11. Täitetoimingu valik Täitetoiminguks loa taotlemisel tuleb maksuhalduril valida üks või mitu
Kinnistud Kinnistusraamatu kohaselt kuuluvad X järgmised kinnistud: Elamumaa 100%, Xja reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 33, mille üldpind on 63,60 m
lg 1 p-s 2 nimetatud täitetoimingu sooritamine ehk hüpoteegi seadmine X kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbriga X (asukohaga X ja X (asukohaga X) on meie hinnangul põhjendatud, kuivõrd hüpoteegi seadmine kinnistule ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Lisaks rõhutame, et taotluses arvestatud kinnisasja turuväärtus on hinnanguline, st tegelik müügihind võimalikul sissenõude pööramisel võib sellest madalam olla, arvestades kinnisvara tegelikku seisukorda ning et enamasti müüakse täitemenetluse käigus vara turuhinnast mõnevõrra madalama hinnaga. Arvestades, et X lt sissenõutava X maksuvõla suuruseks on 195 735,43 eurot (solidaarselt X -ga), peame otstarbekaks ja põhjendatuks hüpoteekide seadmist X kuuluvatele kinnisasjale registriosa numbriga X ja X selliselt, et oleks tagatud X lt võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg kogusummas 195 735,43 eurot, lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud. Kuivõrd
ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg-st 1 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt teate elektroonilisel edastamisel 15,00 eurot, muul viisil 30,00 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas kuni 200 000,00 eurot 4 500,00 eurot. KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (kuni 30,00 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (4 500,00 eurot) 20% käibemaks (900,00 eurot), moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 5 430,00 eurot (30+4500+900). Täitetoimingu lisatasu puhul võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3 000,00 eurot. Käesolevas taotluses on X vara hinnanguliseks väärtuseks arvestatud umbes 199 724,33 eurot, millest 5% on 9 986,22 eurot. Seega on tagatise väärtuseks kokku 204 165,43 eurot (195 735,43 eurot võimalik sissenõutav maksuvõlg + 5 430,00 eurot kohtutäituri tasu + 3 000,00 eurot sundtäitmise kulud). Märgime veel, et vastutusmenetlus ülalmainitud isiku suhtes alles kestab.
lg 1 p-st 1 tulenevalt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki. Seega, kui vastutusmenetluse tulemusena selgub, et X endine juhatuse liige ei vastuta maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest, siis esitatud tagatis vabastatakse. 12. Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud Tulenevalt
lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 järgi võib maksuhaldur tagatisena nõuda käenduse või pandi andmist või tagatissumma maksmist. Tagatise ulatuse määramisel lähtume tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi 10 3-23-2131 vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui X soovib tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, siis on tagatissummaks kokku 195 735,43 eurot jj“. Kohtu seisukohad ja põhjendused 13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 14.
lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 15. Käesolevas asjas on taotlenud maksuhaldur halduskohtult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1,
lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel saada luba Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X kuuluvale ½ suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X asukohaga X summas 70 000,00 eurot; X kuuluvale ½ suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X (asukohaga X) summas 134 165,43 eurot. 16.
lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on
lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. 17.
lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha isiku suhtes vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on algatanud käesoleva taotlusega isiku suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 ja § 41 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on järgmised: 1) isiku suhtes on jõustunud lahend, millega ta on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest; 2) äriühingu maksuvõlg on tekkinud kuriteo toimepanemise tagajärjel; 3) isiku tegevuse ja maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Kohtupraktika kohaselt on maksukuriteo toimepanija vastu võimalik esitada nõue
lg 1 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.
lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus ei korda maksuhalduri taotluse põhjendusi käesoleva määruse p. 1-12, kuna nõustub nendega.
Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas, vältida tuleb ületagamist. Kohus märgib, et käesolevas asjas on maksuhaldur kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust ja kinnistu võimalikku maksumust ning täitekulud. 12 3-23-2131 24.
¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik ise on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. 25. Kohus rahuldab maksuhalduri taotluse X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada. (allkirjastatud digitaalselt) 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.