Obsah (6)

§ 1§ 10§ 45§ 50§ 18§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024.a. Tsiviilasja number 2-24-2854 Tsiviilasi Võlgniku R M’i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Võlgnik: R M

§ 1

lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 10

kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 53 701,86 eurot ja vara puudub. Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud vale elustiil ja alkoholisõltuvus. Usaldusisik märgib siinjuures, et juhul, kui võlgnikul esineb tõepoolest alkoholisõltuvus, vähendab see veelgi võimalusi, et võlgnik suudaks tulevikus rahuldada kasvõi mingis ulatuses oma võlausaldajate nõudeid. Võlgniku suhtes siiani käivad täitemenetlused on algatatud väga ammu, vanimad neist aastast
3. Seega on võlgnik praktiliselt kogu oma täiskasvanuna elatud elust olnud sisuliselt maksejõuetu. 4 Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja ka käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel xxxx. Samuti on võlgnikul väga suur elatisraha võlgnevus oma tütre ees. Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja oma lapsele elatisraha mittemaksmisega ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja lapsele elatise maksmise kohustus (

§ 50lg 2).

Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on vähem kui 5% sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda, samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude 5 kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Seega on halduril õigus taotleda tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiva alampalga määra järgi 2 460 eurot (3x820), millele lisandub käibemaks. Seega kuna pankrotimenetluse kulud on eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneb, siis pankrotimenetluse tõttu tema kohustused kokkuvõttes pigem suurenevad kui vähenevad.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisikule nähtuvalt on enamik võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Et võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma ja selle kohta ei ole ta ka ise oma maksejõuetusavalduses midagi välja toonud. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul ei näe usaldusisik, et vangistuses viibides oleks võlgnikul võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Usaldusisiku hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule selgitada, et võlgnikul oleks selge ettekujutus, tema pankrotimenetluse läbiviimise otstarbekusest, kuna ta ei vabane enamusest oma kohustustest.

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 6 Usaldusisiku hinnangul tuleks kohtul jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maksejõuetusmenetlus lõpetada. Kuna võlgnikul puudub vara nii võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on olemas usaldusisiku taotluse alusel võimalus, et kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb usaldusisiku arvates tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtudeposiiti 2000 eurot. Lähtudes eeltoodust,

§-dest 18,45ja 50 ning pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30 ja 31 palub usaldusisik:

1. määrata kohtudeposiiti makstavaks summaks 2000 eurot.
2. juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu deposiiti nõutud summa palun: 2.1 välja kuulutada R M`i (isikukood xxxx) pankrot; 2.2 nimetada R M`i pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Saneerimismenetluse OÜ, elektronpost martin@cavere.ee, telefon 6844400); 2.3 määrata usaldusisiku tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele; 2.4 määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks; 2.5 määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
3. juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti nõutud summat palun: 3.1 lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu; 3.2 määrata usaldusisiku tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele; 3.3 määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks; 3.4 vabastada usaldusisik tema kohustustest. 18.04.2024.a. teatab usaldusisik täiendavalt, et ta jääb oma esialgse, 05.04.2024.a. usaldusisiku aruandes väljatoodud seisukoha juurde, mille kohaselt palus määrata pankrotimenetluse läbiviimiseks 2000 eurot kohtudeposiiti. 7 Võlgniku pankrotimenetlus ei vabasta võlgnikku enamuses tema kohustustest ja ei anna sellega seonduvalt võimalust saavutada eesmärki, milleks on võlgnikule nn uus algus. Usaldusisiku arvates tuleb deposiiti nõutav summa tasuda võlgnikul, võlausaldajal või mõnel huvitatud kolmandal isikul. Seadus ei näe ette võimalust tasuda deposiiti riigi vahenditest. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti nõutud summat, siis tuleks lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Keegi deposiiti tasunud ei ole. Deposiidi tasumiseks riigi menetlusabi ei anta. Seadus sellist võimalust ette ei näe. MAAKOHTU SEISUKOHT: Maakohus tutvunud kõigi kogutud materjalidega leiab, et tuleb lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-24-2854 võlgniku R M’i maksejõuetusavaldus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 10

kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Kuna võlgnik temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see on põhjustanud suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja ka käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel xxxx. Võlgnikul on väga suur elatisraha võlgnevus oma tütre ees.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. 8 Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu. Kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja oma lapsele elatisraha mittemaksmisega. Seega kokkuvõtteks antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on vähem kui 5% sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda, samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud.

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maksejõuetusmenetlus lõpetada. MENETLUSKULU: Menetluskuluks on usaldusisiku tasu. Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Tunnid 0,5 0,5 Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid 3 Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade tuvastamiseks, suhtles võlgnikuga telefoni teel 1 Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku 5 3 13

§ 54

kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele 9 kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. Arvestades PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ülejäänud menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 10