Obsah (5)

§ 124§ 46§ 71§ 152§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1216 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.03

§ 124

lg 1).

§ 46

lg 6 järgi võib seadus sätestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust erinevad kaebetähtajad. VSS § 13 lg 3 järgi võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada ettekirjutuse tegemise peale halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt kinnitas kaebaja ettekirjutuse kättesaamist oma allkirjaga 28.03.2024. Seega viimane päev kaebuse esitamiseks oli 08.04.2024. Kaebus saabus kohtusse 24.04.2024, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 8.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja esitas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et talle jäi kogenematuse tõttu arusaamatuks kaebuse esitamise vajadus või oskus arvestada kaebetähtaega, kuivõrd kaebaja oli vaidlustanud vaidemenetluses PPA 21.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/183-1, millega jäeti rahuldamata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud mh asjaolu, et talle on ettekirjutuse sisu ja tagajärgi kaebajale arusaadavas keeles selgitatud. Juhul, kui vaatamata eelnevale jäi kaebajale midagi arusaamatuks, oleks ta saanud astuda samme, et selgitada oma õiguslikku olukorda. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 2 oleks oma õiguslikku olukorda soovinud täiendavalt selgitada. Ka välismaalasele peab olema selge, et oma õigusi ei saa kaitsta määramata aja jooksul, eriti juhul, kui kaebajale on õiguslikku olukorda selgitatud. Kaebaja kinnitab ise kaebuses, et ta on teadlik asjaolust, et tal puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks. Kohtu hinnangul ei saa kaebajat lugeda ka õiguslikult kogenematuks seonduvalt elamisloa menetlusega, kuivõrd kaebaja on Eestis viibinud u 10 aastat. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 9.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus menetluse. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10.

§ 249

lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

1. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal puudub praegusel ajal õiguslik alus Eestis viibimiseks. Kaebajal ei saanud tekkida usaldust sellest, et ta saab Eestis viibimist seaduslikul alusel jätkata ka pärast elamisloa kehtivuse lõppemist. Tegemist on riigis ajutise viibimise alusega ja isikud peavad oma elukorraldamisel nimetatud asjaolu arvesse võtma.
2. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu, puudub kaebusel perspektiivikus. Kaebajal on ka kodakondsusjärgses riigis võimalus oma õigusi jätkuvalt kaitsta, kuivõrd Eesti kohtusüsteem toimib e-toimiku vahendusel.
3. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja Eestis olla, kuna tal on Eestis äriühing ning eraisiku laen. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja X OÜ juhatuse liige. Äriühingul on maksuvõlg ning kaebaja kui osaniku osale on seatud osa käsutamise keelumärge. Seega ei ole tegemist kasumliku äriühinguga. Kohus ei näe takistusi kaebaja väidetava laenu teenindamiseks ka koduriigis.
4. PPA kohaldas vaidlustatud otsusega kaebajale Schengeni alale sissesõidukeelu 3 kuud, milline tähtaeg hakkab kulgema alates kaebaja lahkumisest. Kohtumenetlus ei lõppe 3 kuuga, seega on kaebajal võimalus oma Eestis viibimine seadustada ka viibides koduriigis.
5. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal tuleks soovi korral hiljemalt 06.05.2024 esitada kaebus kohtule PPA 21.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/183-1 tühistamiseks.
6. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 3