Obsah (10)

§ 30§ 23§ 1§ 29§ 2§ 28§ 108§ 22§ 65§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16271 Tsiviilasi Visioncraft osa

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Arvestades eeltoodut võiks halduri hinnangul deposiidi suurus olla 3000 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu 7 2-23-16271 Ajutine pankrotihaldur kulutas

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: - koostas ja esitas teabenõude võlgnikule; - koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; - töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; - tutvus võlgniku registriandmetega, töötles pangakontode andmeid; - tutvus võlgniku esitatud teabenõude vastustega ja koostas täiendavad päringud; - analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Arvestades ajutise halduri tasu suuruseks 110 eurot tund, palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1870 eurot (110 x 17), mille palub välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks 411.40 eurot. Kokku teeb see 2281.40 eurot.

§ 23

lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 1122 eurot (17x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja

§ 23

lg 4 ülemmäära palub haldur riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku 1000.40 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

1. Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Visioncraft OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kõnealuse summa maksmise soovi ei ole käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.
2. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Visioncraft OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 26.03.2024 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Visioncraft OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. II Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8 2-23-16271

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3. Maksejõuetuse tuvastamine Ajutine pankrotihaldur on 12.01.2024 esitanud kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul tarnijatele tasumata nõudeid kogusummas 19 534 eurot, võlad töötajatele 391 305.15 eurot (bruto) ja 283 991.69 eurot (neto), maksuvõlad 261 961.44 eurot ja muud võlad 154 049.40 eurot (sh võlgnevus osanikule). Võlgnik märgib vastuses halduri teabenõudele, et kõik ettevõtte töötajad (22 töötajat) on koondatud seisuga 24.08.
4. Vastavalt Töötukassa juhatuse otsusele on TLS § 103 lg 2 alusel kollektiivse ülesütlemise jõustumise päev 07.09.
5. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 981 328 eurot. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile varade nimekirja (nõuded), mille kohaselt on nõuded ostjate vastu (Nord Media Group) 486 eurot; ettemaks tarnijatele (Forus Haldus OÜ) 795.96 eurot; muud nõuded 55 163.07 eurot (võlgnik on tunnistanud antud nõuded ebatõenäoliselt laekuvateks); põhivara 0 eurot (teabenõude vastuse kohaselt võlgnikul põhivara enam ei ole). Võlgniku 05.12.2023 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub (varaks olnud nõuded on maha kantud, kui ebatõenäoliselt laekuvad). Võlgniku juhatuse liikme antud selgituste kohaselt on võlgnikul nõuded enda koostööpartnerite Dag Corporation Ltd vastu võlgnevuse ca 400 000 eurot nõudes ja Hollandi koostööpartneri vastu võlgnevus. 05.07.2023 lõpetas Hollandi partner koostöölepingu ja likvideeris ettevõtte. Antud nõuded ei kajastu võlgniku bilansis seetõttu, et võlgnik on need nõuded maha kandnud kui ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. Võlgniku nimele ei ole liiklusregistrisse kantud liiklusvahendeid. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ja pole kunagi kuulunud. Aruande kohaselt olid võlgniku majanduslikud näitajad head kuni aastani
6. Aastal 2023 muutus omakapital negatiivseks ehk omakapital ei vasta seaduse nõuetele. 31.12.2021 seisuga oli võlgnikul vara kokku 597 543 eurot, kohustused kokku 317 366 eurot, kasum 107 488 eurot ja omakapital (netovara) 280 177 eurot. 31.12.2022 seisuga oli vara 430 291 eurot, kohustused 9 2-23-16271 345 218 eurot, omakapital (netovara) 85 073 eurot ja kahjum 195 104 eurot. 05.12.2023 seisuga oli vara 93 840 eurot, kohustusi 981 328 eurot, kasum -1 065 756 eurot ja omakapital (netovara) -1 075 168 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 981 328 eurot ja võlgniku vara ei ole piisav võlausaldajate kogu nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine 10.1.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. 10.

1. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus pöördumatult lõppenud ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust. Võlgniku omanik on läbi emaettevõtte Y, kellele kriminaalasjas esitatud kahtlustuse tõttu on võlgniku edasine äritegevus muutunud võimatuks, kuna koostööpartneritel puudub äriühingu vastu usaldus. Senised koostööpartnerid on koostöö lõpetanud, uute koostööpartnerite leidmine on ebaõnnestunud. Lisaks on võlgnikul nõuded enda emaettevõtte vastu, millel on samadel põhjustel majanduslikud raskused ning võlgnik hindab endale kuuluvaid nõudeid perspektiivituteks. Võlgnik on seisukohal, et tema varade (ehk võlgnikult kuuluvate nõuete) reaalne väärtus on 0 eurot või sellele lähedane summa. Võlgnikul on võlgnevused tarnijatele 19 534 eurot, töövõtjatele 391 305.15 eurot ja maksuvõlg 261 961.44 eurot. 10.
2. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks suvel
3. a, kui võlgnik koondas kõik töötajad ja võlgniku majandustegevus lõppes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku tegeliku kasusaaja ja omaniku Yga seotud ebaseduslikud tehingud. Y arendas „Dagcoini“ nimelist krüptovaluutat, kuid võeti oktoobris
4. a vahi alla, sest teda kahtlustati investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud „dagcoini“ ning teenisid seeläbi ligi 8 miljonit eurot. Võlgnik on üks seitsmest Eestis registreeritud äriühingust, milles Yle kuuluv OÜ Levercode omab osalust ning mis tegelesid omanikule teenuste osutamise ning tarkvara arendamisega. Kuna omanik sai kahtlustuse investeerimiskelmuses, siis lõpetasid partnerid koostöö võlgnikuga ning majandustegevuse lõppemine tõi kaasa kõikide töötajate koondamise ja võimatuse tasuda võetud kohustusi. Seega on otseseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (äritegevuse lõppemine seoses äriplaani nurjumisega), kuid kaudselt on maksejõuetuse põhjusteks omaniku tegevus, millel on õiguskaitseorganite hinnangul kuriteo tunnused. 10 2-23-16271 10.
5. Kohus nõustub ajutise halduriga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on Seega on otseseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu ehk hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine (äritegevuse lõppemine seoses äriplaani nurjumisega), kuid kaudselt on maksejõuetuse põhjusteks omaniku lojaalsuskohustuse rikkumine (ebaseaduslik tegevus, millel on õiguskaitseorganite hinnangul kuriteo tunnused). Kuna omanikku kahtlustatakse investeerimiskelmuses, siis lõpetasid partnerid koostöö võlgnikuga ja seetõttu tõi võlgniku majandustegevuse lõppemine kaasa kõikide töötajate koondamise ja võimetuse tasuda võetud kohustusi. 10.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 5¹ sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks suvel
7. a, kui võlgnik koondas kõik töötajad ja võlgniku majandustegevus lõppes. Vastavalt Töötukassa juhatuse otsusele oli TLS § 103 lg 2 alusel kollektiivse ülesütlemise jõustumise päev 07.09.
8. Võlgniku juhatuse liige on toonud välja, et omanik andis lootust, et suudab maksimaalselt paari kuuga töötajatele Hollandist palgaraha saada. Nimetatud aja möödudes oli ilmne, et omanik ei leidnud võimalusi makseraskuste ületamiseks, mistõttu otsustati esitada pankrotiavaldus. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 17.11.
9. Kohus leiab, et eeldusel, et võlgniku väide makseraskuste ületamiseks võimaluste otsimise kohta vastab tõele, ei ole võlgnik TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavalduse esitamisega hilinenud.
10. Vara tagasivõitmise võimalused

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 11 2-23-16271 Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et vara tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Tööarvutite müügil ja tasaarvestusel töötajate nõuetega võivad esineda tagasivõitmise koosseisu tunnused, kuid menetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas seoses kasutatud arvutustehnika väikese turuväärtusega. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvad ettevõtlusega seotud kulude tegemised, arvete tasumised, maksed Maksu-ja Tolliametile, töötasu tasumised töötajatele jne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei nähtu pangakontolt võlgniku majandustegevusega mitteseotud väljamaksete tegemine. 12. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Visioncraft OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kõnealuse summa maksmise soovi ei ole käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Visioncraft OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 26.03.2024 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Visioncraft OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Visioncraft OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise finantseerimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Visioncraft OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes palunud juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks X. Äriseadustiku § 58 lg 1 p 4 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Arvestades asjaolu, et ajutine pankrotihaldur on palunud registris märkida dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme X (isikukood xxxxxxxxxxx), tuleb nimetatud isik kanda registrisse dokumentide hoidjaks. 12 2-23-16271 13. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 193

lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. 04.12.2023 määrusega võttis Harju Maakohus Visioncraft osaühingu pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Visioncraft OÜ pankrotimenetluse. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotluse tasu määramiseks. Esitatud aruandes on ajutine haldur palunud määrata ajutise halduri tasuks 17 töötunni eest kokku 1870 eurot, millele lisandub käibemaks 411.40 eurot, kokku 2281.40 eurot ja määrata tasu väljamaksmisele mille palub välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: koostas ja esitas teabenõude võlgnikule; koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvus võlgniku registriandmetega, töötles pangakontode andmeid; tutvus võlgniku esitatud teabenõude vastustega ja koostas täiendavad päringud; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Arvestades ajutise halduri tasu suuruseks 110 eurot tund, palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1870 eurot (110 x 17), mille palub välja maksta 13 2-23-16271 Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks 411.40 eurot. Kokku teeb see 2281.40 eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal (alates 01.01.2024) on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot.

§ 23

lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 1122 eurot (17x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja

§ 23

lg 4 ülemmäära palub haldur riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku 1000.40 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Harju Maakohtu käesolev kohtumäärusega on kohus lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1000.40 eurot välja mõista riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 01.01.2024 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 820 eurot. Arvestades, et ajutine pankrotihaldur esitas aruande koos taotlusega tasu hüvitamiseks riigi vahenditest, lähtub kohus Vabariigi Valitsuse 01.01.2024 määrusest „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt on alates 01.01.2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine 14 2-23-16271 riigi vahenditest summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 231 eurot, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 15