lg 2 p 1 ja
alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot ja 50 eurot.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 01.12.2020 arvelduskrediidilepingu krediidilimiidiga 300 eurot. Kostja pidi tasuma kuutasu ja intressi krediidi kasutamisel. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Swedbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Samuti sõlmisid Swedbank ja kostja 28.10.2020 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja 9000 eurot laenu. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma Swedbank AS-le laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Swedbank AS, kes on tegutsenud oma 4
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas Swedbank AS kostjaga sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja väikelaenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv. 12.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Swedbank AS ütles arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu üles 30.12.2022. Arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud oktoobrist 2022 – lepingu ülesütlemiseni ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Seega vastab lepingu ülesütlemine
Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv. 13. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema 5
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt hindas Swedbank AS enne lepingu 20-080568RK (22-088748-KX) sõlmimist kostja krediidivõimelisust Vaba tagasimaksega krediitkaardi (MasterCard) taotluse ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kostja 6 kuu keskmiseks töötasu suuruseks oli ca 907,67 eurot ning väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 271,31 eurot. Kaks lepingut kuumaksetega kokku 164,61 eurot olid lõppemas 2 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Swedbank AS hindas enne lepingu 20-074990-AL sõlmimist kostja krediidivõimelisust autolaenu taotluse ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kostja 6 kuu keskmiseks töötasu suuruseks oli ca 907,67 eurot ning väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 328.54 eurot. Kolm lepingut kuumaksetega kokku 221.84 eurot olid lõppemas 1-3 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kohus on seisukohal, et Swedbank AS kontrollis piisavalt kostja maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet. 14.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele oli arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu ülesütlemise aluseks asjaolu, et kostja ei olnud tasunud oktoobrist 2022 – lepingu ülesütlemiseni ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega.
Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 300 eurot ja summas 3572,02 eurot, kokku 3872,02 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 16.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Swedbank AS ja kostja on 01.12.2020 arvelduskrediidilepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 6
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab viivist arvelduskrediidilepingust tuleneva põhivõla summalt, s.o 300 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2023 seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,5% aastas, kooskõlas
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 15,45 eurot. Hageja nõuab viivist väikelaenulepingust tuleneva põhivõla summalt, s.o 3572,02 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2023 seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,5% aastas, kooskõlas
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 183,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus taotletud viivise summa kostjalt hageja kasuks välja. 18. Hagiavalduses nõuab hageja
² lg 2 p 1 ja 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 30 eurot ja 50 eurot.
lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on ta teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.02.2023 nõudekiri, 28.02.2023 pretensioon, 14.03.2023 hagihoiatus (lisa 9, 10, 11), millega seoses on hageja kandnud kulusid. 7
Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirja saatnud (esile ei ole toodud, millisel viisil kirjad saadeti, millised neist olid tasulised ja/või tasuta ja kuidas on hageja jõudnud nõudesummani 30 eurot ja 50 eurot). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue summas 30 eurot ja 50 eurot, kokku 80 eurot, on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada
Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.