← Eesti

3-24-1132/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1132 Määruse kuupäev

  1. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) kaebus menetleja tegevuse kriminaalmenetlusega nr 24913000006 RESOLUTSIOON
  2. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-
  3. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. peale seonduvalt ASJAOLUD
  4. XX esitas
  5. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla peaspetsialisti R. Vaheri vastuse nr 6-10/24/4323-
  6. Kaebaja osutab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri kirja kohaselt on tema kuriteokaebuse põhjal alustatud kriminaalmenetlus nr
  7. Asi puudutab vanglaametnikke M-L. Tammerikku ja K. Õunapud, kes esitasid kaebajaga seoses halduskohtule valeandmeid. Kaebaja on esitanud vangla sisekontrollile taotlusi, et teda kaasataks menetlusse kannatanuna. R. Vaher vastas, et teda ei ole kaasatud menetlusse, ning selgitas, et see, keda, millisel kujul ja millal tuleks menetlusse kaasata, on menetleja otsustuspädevuses ning seda ei ole menetlusvälisel isikul õigus nõuda. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluses vastuses sisalduv vaidlustamisviide kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 228 on eksitav, sest KrMS ei kehtesta suvalisele isikule õigust kaevata uurimisasutuse toimingu peale prokuratuuri.
  8. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
  9. aprillil 2024 kohtule kaebusega seonduvad materjalid. KOHTU SEISUKOHT
  10. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktist 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
  11. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Viru Vangla peaspetsialisti R. Vaheri
  12. aprilli
  13. a vastusega nr 6-10/24/4323-
  14. Selles vastuses on vastatud kaebaja 3-24-1132 pöördumistele, mis seonduvad kriminaalmenetluse nr 24913000006 läbiviimisega. Kaebaja leiab, et ta on selles kriminaalasjas kannatanu ning ta tuleks sellesse menetlusse kannatanuna ka kaasata ja tagada talle kannatanu õigused. Viru Vangla peaspetsialist selgitas kõnealuses vastuses, et kaebajat ei ole kriminaalmenetlusse nr 24913000006 menetlusosalisena kaasatud ning kaebaja ei saa ka enda kaasamist nõuda, sest see, keda, millisel kujul ja millal tuleks menetlusse kaasata, on ainult menetleja otsustuspädevuses. Vastuses selgitati lisaks, et kaebaja kui menetlusväline isik ei saa ka nõuda konkreetsetele isikutele kahtlustuse esitamist või soovitud viisil kriminaalmenetluse lõpetamist, sest selliseid menetluslikke otsustusi saab teha üksnes menetleja. Seega vaidlustab kaebaja praegusel juhul kriminaalmenetluse nr 24913000006 raames tehtud menetlustoimingut.
  15. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub KrMS-is sätestatud korras. Viru Vangla on põhjendatult viidanud
  16. aprilli
  17. a vastuses nr 6-10/24/4323-2 KrMS § 228 lõikele
  18. KrMS § 228 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
  19. Kuna halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende õiguspärasust, siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal kui menetlusvälisel isikul on õigus esitada kaebus prokuratuurile.
  20. Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.