← Eesti

2-14-52061/74

Obsah (4)§ 2§ 175§ 173§ 176

2-14-52061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Viru Maakohus Tamara Šabarova 23. aprill 2024, Narva kohtumaja 2-14-52061 Võlgniku T M võlg

).

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Menetlust võib pikendada kuni seitsme aastani

§ 175lg 51.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat, seega on täitunud menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg (

§ 175

lg 51), mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitasid 5 võlausaldajat ja üks võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

§ 175

lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannete kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekust ei saanud väljamakseid teha. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole ega olnud võlgniku nimele kinnisasju registreeritud, äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. 09.03.2016 kohtuistungil võlgnik selgitas, et ei saanud endale tööd leida halva tervise tõttu. Õpib Sillamäe Kutsekeskuses. Invaliidsust tal ei ole, ei ole pöördunud arsti poole. Elab 4

(7)2-14-52061 üürikorteris, on lahutatud. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja lastetoetus 70 eurot, laps on 19 aastat vana, õpib gümnaasiumis, sotsiaaltoetus 45 eurot igakuiselt, rahaline toetus kutsehariduskeskuses, õpib tekstiiltööd, õppimine on tasuta, 60 eurot saab sealt, saab eluaseme kompensatsiooni 300 eurot. Käis praktikas Sillamäe hooldekodus, püsitööd seal ei ole. 28.03.2017 kohtuistungil selgitas võlgnik, et õpib Sillamäe Kutsehariduskeskuses käsitööd, juunis peab olema lõpetamine. Eelmine töökoht oli Vaivara prügila, aga see pandi kinni. Elab üürikorteris. Laenu võttis siis, kui töötas selleks, et eluvajalikku osta, aga teda koondati. Erialalt on kinotehnik, kes aparatuuri parandab. Praegu saab 330 eurot invaliidsuspension ja 34 eurot ravimitele, summa määrati kaheks aastaks. Korteri eest maksab 100-110 eurot kuus. Tegi katseid, et tööd leida, aga linnas on raske leida. 26.02.2018, 06.02.2019 ja 29.01.2021 esitatud aruannete järgi võlgnik ei töötanud, sissetulekuks oli töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Alates 01.09.2015 kuni 23.06.2017 õppis kutsehariduskeskuses. Alates 01.12.2016 on tuvastatud puuduv töövõime, töövõimetuspension oli suuruses 366,42 eurot 2017. aastal kuni 461,59 euroni 2020. aastal. Sotsiaalkindlustusameti maksis ka sotsiaaltoetuse 34,01 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kuni töövõimetuspensioni määramist võlgniku sissetulekuks toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus, Eesti Töötukassa poolt makstud koolituse ja harjutuse stipendium ning Haridus- ja Teadisministeeriumi makstav eritoetus. Muid sissetulekuid võlgniku pangakonto väljavõttete alusel kohus ei tuvastanud. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2016 otsusega tuvastati võlgnikul keskmine puue kestusega 02.12.2016 kuni 01.12.2019 (dtl 208). Eesti Töötukassa 08.10.2020 otsusega tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kehtivusega 02.12.2020 kuni 01.12.2025.

§ 173

lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

§ 173

lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175

lg 2 p 1 nimetatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Kohus leiab usutavaks, et võlgnik on menetluse kestel teinud pingutusi töö leidmiseks. Tema on läbinud töötukassa poolt pakutud koolitusi ja tööharjutuse (tõendatud pangakonto väljavõttega). Võlgnik õppis kutsehariduskeskuses. Kohus peab usutavaks, et töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund, et ta on tegelenud töö otsimisega, mis ei andnud tulemust. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud tervikuna erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (

§ 173lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda. Kohus ei 5

(7)2-14-52061 tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgniku poolt aruannete tähtaegselt esitamise kohustuse rikkumine ei ole niivõrd oluline, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on aruanded koos sellele lisatud pangakontode väljavõtete ja muude vajalikke dokumentidega esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara. Võlgnik on kohtu hinnangul

§ 173

sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1916, p 14, ja selles viidatud
  2. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2017 määruses (p 19) tsiviilasjas nr 2-12-4870 nimetab muu hulgas terviseprobleemid (Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 määrus; Harju Maakohtu 14.02.2017 määrus asjas nr 2-10-7499) asjaoludeks, mis õigustaksid võlgniku võimatust töötada või tööd otsida. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjas tuleb võlgnikku lugeda eriti raskes olukorras olevaks isikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete ja tervisliku seisundi kohaselt teinud kõik endast tuleneva kohustuste täitmiseks. Võlgniku käitumises kohus süülisi tunnuseid ei tuvastanud Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (

172 lg 4).

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude 6

(7)2-14-52061 rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja Swedbank AS on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneks võlausaldajale menetluskulud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka teiste võlausaldajate võimalikud menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.