).
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Menetlust võib pikendada kuni seitsme aastani
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat, seega on täitunud menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg (
lg 51), mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitasid 5 võlausaldajat ja üks võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannete kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekust ei saanud väljamakseid teha. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole ega olnud võlgniku nimele kinnisasju registreeritud, äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. 09.03.2016 kohtuistungil võlgnik selgitas, et ei saanud endale tööd leida halva tervise tõttu. Õpib Sillamäe Kutsekeskuses. Invaliidsust tal ei ole, ei ole pöördunud arsti poole. Elab 4
lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
lg 2 p 1 nimetatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Kohus leiab usutavaks, et võlgnik on menetluse kestel teinud pingutusi töö leidmiseks. Tema on läbinud töötukassa poolt pakutud koolitusi ja tööharjutuse (tõendatud pangakonto väljavõttega). Võlgnik õppis kutsehariduskeskuses. Kohus peab usutavaks, et töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund, et ta on tegelenud töö otsimisega, mis ei andnud tulemust. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud tervikuna erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgniku poolt aruannete tähtaegselt esitamise kohustuse rikkumine ei ole niivõrd oluline, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on aruanded koos sellele lisatud pangakontode väljavõtete ja muude vajalikke dokumentidega esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara. Võlgnik on kohtu hinnangul
sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (
172 lg 4).
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude 6
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.