).
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitasid kolm võlausaldajat. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet teatas, et nõue on täidetud ettemaksukonto arvelt. Politseija Piirivalveamet teatas, et tasumata nõudeid ei ole. Seega võib lugeda menetluses täidetuks nõudeid suuruses 478 eurot. Täitmata on jäänud 1739,45 eurot. Võlgniku aruande kohaselt ei ole võlgnik ise väljamakseid teinud.
lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
lg 1 toodud kohustust.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Viru Maakohtu 10.07.2017 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud aruanded tähtaegadega 01.08.2018, 01.08.
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik ei teinud väljamakseid võlausaldajatele. Maksu- ja Tolliameti nõue on rahuldatud tuludeklaratsiooni 4
Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta, samas teades aruande esitamata jätmise tagajärge, mida kohus on korduvalt rõhutanud. Kohtul polnud võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Kohus on võlgnikule mitmeid kordi selgitanud tema aruande esitamise kohustust ja loovutuskohustust saates võlgnikule korduvalt kirju seoses kohustuste täitmata jätmisega, kuid midagi ei ole muutunud. Võlgnik on rikkunud ka kohustust tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Muuhulgas tegeles võlgnik hasartmängudega, mis ei ole tulutoov tegevus. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud võlausaldajate huve. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud
Kohus peab põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.