2. X esitas 19.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotleb, et kohustataks Riigikohut asendama Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsuses õigeksmõistvas osas KarSi paragrahvid. See riivab kaebaja elu kvaliteeti ja au.
näeb ette otsuse kuulutamise kohtu saalis, mitte Riigi Teatajas. Kohus peab kaaluma kaebaja õigust olla unustatud. 3. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 120 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd seadusega on ette nähtud teistsugune menetluskord. 1
Kõigi kohtute lõpplahendid avalikustatakse täiendavalt ka Riigi Teatajas, mis on
Seega lähtudes kaebaja algsest, 20.02.2024 taotlusest, leiab kohus, et kaebaja eesmärgiks on temaga seotud kohtulahenditest andmete varjamine nii Riigikohtu lehel kui ka Riigi Teatajas. KarRS § 28 reguleerib üksnes pärast isiku karistusandmete kustutamist isiku nime asendamist avalikustatud kohtulahendites. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on jätkuvalt kinnipeetav vanglas, mistõttu ei ole tema karistusandmed kustutatud (KarRS § 24 lg 1 p-d 8-10). Nimetatud osas taotluse lahendamine oleks Riigikohtu haldusülesanne, kuid taotlus ei vasta neile tunnustele. Kaebaja eesmärgiks on, et avalikkuse eest varjataks kaebaja isikuga seonduvaid andmeid, mis tulenevad jõustunud kohtulahendi tekstist.
sätestab, mis tingimustel toimub jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine. Paragrahv näeb ette nii kohtu otsustus- kui ka kaalutlusõiguse isikuandmete kaitseks (lg 3). Samuti on lõikes 5 sätestatud kohtule taotluste esitamine, määrusega lahendamine ning määruskaebeõigus. Seega on tegemist osaga õigusemõistmisest, kus otsustuse, mis ulatuses kohtulahend avalikustada, teeb kohtukoosseis. Analoogselt on Riigikohus selle normi alusel taotluse lahendamist lugenud õigusemõistmise küsimuseks kohtuasjas nr 5-21-5. Halduskohtule ei nähtu, et eraldi otsustataks kohtulahendi avalikustamise ulatus Riigikohtu veebilehel ja Riigi Teatajas. 4. Halduskohus leiab, et jõustunud kohtulahendi avalikustamise küsimus on erinev kriminaaltoimiku tutvustamise küsimusest, mida on loetud haldusülesande täitmiseks, kuivõrd
is puuduvad erinormid (Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16). Samas lahendis aga soovitas Riigikohus, et kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (
Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59) (p 10). Käesoleval juhul reguleerib jõustunud kohtulahendi avalikustamist erinorm
is. 5. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebaja taotluse lahendamist haldusmenetluses ei nõua ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 direktiiv1 nr 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist. Direktiivi art 18 sätestab, et liikmesriigid võivad ette näha, et kui isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, karistusregistris või kriminaaluurimise ja -menetluse käigus töödeldavas toimikus, teostatakse artiklites 13, 14 ja 16 osutatud õigusi vastavalt liikmesriigi õigusele. Direktiivi art 16 puudutabki isikuandmete parandamise ja kustutamise õigust. Direktiivi preambuli punkt 49 selgitab, et kui isikuandmeid töödeldakse kriminaaluurimise ja kriminaalkohtumenetluse käigus, peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et teabe saamise, isikuandmetega tutvumise ja nende parandamise, kustutamise ja nende töötlemise piiramise õigust teostatakse vastavalt kohtumenetlust käsitlevatele liikmesriigi õigusnormidele. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud isikuandmete kaitse seadusega ning IKS § 2 p 1 sätestab, et seda seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärust) kohaldatakse süüteomenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Seadusandja soov, et direktiivi nr 2016/680 ei kohaldataks isikuandmete parandamisele ega kustutamisele osas, milles isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, nähtub ka eelnõu vastuvõtmise 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016L0680-20160504 2
.
Sealjuures on kaebajal otstarbekas põhjendada, miks ta ei ole järginud lõikes 5 sätestatud tähtaega või muud mõistlikku tähtaega pärast kohtulahenditest teadasaamist. Halduskohus märgib, et Riigikohus on pidanud võimalikuks kohtuotsuse arvutivõrgus teksti asendamiseks ka pikka aega pärast kohtuotsuse tegemist (23.02.2022 määrus nr 1-08-14634). Riigikohus selgitas samas, et isikuandmete avaldamine arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendites on olemuselt vältav menetlustoiming, mille puhul tuleb lähtuda
parasjagu kehtivast redaktsioonist (kui rakendussätetes ei ole teisiti ette nähtud). Kohtulahendites märgitud isikute kui andmesubjektide õigustesse sekkumine kestab kogu aja, mil neid andmeid mh arvutivõrgus avalikustatuna hoitakse (p 10). 8. Kohus edastab kohtumääruse kohtunõudega teabe küsimise tõttu teadmiseks ka Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-41e7df3b95af, lk 22 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.