) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Tartu Vangla 19.02.2024.a otsusega nr 1-13/24/252-2 lahendati kaebaja kahju hüvitamise taotlus kahel alusel: seoses trimmeri kätte andmata jätmisega ja plätude äravõtmisega. Praeguse kohtuasjaga on kahju hüvitamise taotlus seotud vaid osaliselt. Kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta tugineb vastustaja otsusele nr 1-13/24/252-2 tervikuna. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-24-
lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.
lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja eesmärgiks on kätte saada talle pakiga saabunud trimmer. Tartu Vangla 19.02.2024.a otsusest nr 1-13/24/252-2 nähtub, et tegemist on Esperanza nose&ear hair trimmeriga. Internetist kättesaadava info põhjal on niisuguse trimmeri hind vahemikus 3-11 eurot. Seda, kui kaebajal ei õnnestu saavutada eseme kätteandmist, ei saa pidada intensiivseks riiveks. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal alates 05.10.2017 kambris analoogne ese, ninakarvatrimmer Philips 1,5W. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja peab saama kasutada olemas olevat trimmerit või uut trimmerit, mida kaebaja hindab mugavamaks või paremaks. 8. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 3 Kohtupraktikas tunnustatakse üldiselt seisukohta, et kinnipeetaval ei ole reeglina õigust saada pakke. Vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas on võimalik saavutada talle erandi tegemist ja eseme pakiga saamist, kuid kaebaja ei ole neid nõuandeid järginud. Kui kaebajal paki saamiseks vastustaja luba puudub, ei ole vastustajal ka kohustust pakiga saabunud ese kaebajale kätte anda. 9. Määruse punktis 7 ja 8 toodud põhjendustel on
lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ka nõudes tühistada otsused, mille vastustaja tegi seoses trimmeri kätteandmisega, s.o 17.10.2023.a vastus nr 6-43/925-2 ja 23.11.2023.a vaideotsus nr 1-11/224-2 10. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 11.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotlus 12.
lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ka olukorras, kus kohus kaebuse tagastab. 13. Kohus vabastab kaebaja
lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel põhjendusi esitamata riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 14.
lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.
Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab 4 nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.