← Eesti

1-23-5470/10

Obsah (9)§ 931§ 25§ 42§ 40§ 39§ 56§ 44§ 16§ 83

1-23-5470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5470 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekr

§ 931

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör riigiprokurör Alan Rüütel Süüdistatav Lev Pylkin Isikukood 34804020298; Venemaa Föderatsiooni kodanik; elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; XXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud ei ole Kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Lev Pylkin süüdi

§ 931

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär 11,90 eurot), s.o 1785 eurot. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 100 päevamäärani ehk 1190 euroni. Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-s, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-s, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-s. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923400002615 ning selgitus „Lev Pylkin, 1-23-5470, rahaline karistus“. Rahaline karistus tuleb 1

(10)1-23-5470 tasuda 30 päeva jooksul. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. Välja mõista Lev Pylkinilt KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel osutatud õigusabi kulud 205,20 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Lev Pylkin temalt väljamõistetud menetluskulud 1292,70 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 100 eurot ning viimase osamakse suurus on 192,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700037296 ning selgitus: „Lev Pylkin, 1-23-5470, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  3. Tagastada sularaha 2560 eurot, mis on hoiustatud Kaitsepolitseiameti deposiitkontol, kohtuotsuse jõustumisel Lev Pylkinile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Kui süüdistatav ja tema kaitsja soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on nad kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.12.
  4. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.12.
  6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Lev Pylkinile on esitatud

§ 931

lg 1 järgi süüdistus selles, et ta pani teadvalt toime rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmise. Lev Pylkini, olles teadlik, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel keelatud, püüdis tahtlikult 13.06.2022 kell 01.40 ületada Narva-1 maanteepiiripunkti, aadressil Peterburi maantee 1, Narva, Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni sõiduautoga Peugeot, registreerimismärgiga XXX. Lev Pylkin ei soovinud piiriületusel tollile sularaha deklareerida ja vastas, et tal on sularaha kaasas lubatud piires. Lev Pylkinile tehti tulenevalt Tolliseaduse (TS) §-de 64 ja 65 tollikontrolli, mille käigus leiti tema jope taskust ja rahakotist kokku sularaha 2560 eurot. Euroopa Liidu Nõukogu 1.03.2022. a määrusega nr 2022/345, millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014 (edaspidi ka Euroopa Liidu Nõukogu määrus), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas 2

(10)1-23-5470 valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja seda muutnud 1.03.2022. a määrus nr 2022/345, rahvusvaheline sanktsioon. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt heidetakse Lev Pylkinile ette

§ 931

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, mis seisneb selles, et ta püüdis 13.06.2022 ületada Narvas asuvat piiripunkti ja minna Venemaale, kandes kaasas sularaha 2560 eurot, millega ta ei täitnud ettenähtud rahvusvahelist sanktsiooni.

  1. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Euroopa Liidu Nõukogu 1.03.
  2. a määrusega nr 2022/345, millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1 kohaselt, on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Seega on rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud Euroopa Liidust eurode väljavedu Venemaale, sh Venemaal kasutamiseks. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu 1.03.
  3. a määruses nr 2022/345, millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014, sätestatud keelu rikkumine rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine

§ 931tähenduses.

3. Arutataval juhul puudub vaidlus selles, et 13.06.2022 kell 01.40 sisenes Narva-1 maantee piiripunkti aadressil Peterburi maantee 1, sõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXX, mille roolis oli Lev Pylkin, kes soovis väljuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Samuti puudub vaidlus selles, et Lev Pylkinil oli kaasas sularaha 2560 eurot ja 175 900 Venemaa Föderatsiooni rubla. Eelmärgitut kinnitab tunnistaja A A , kes töötab Maksu- ja Tolliameti Narva piiripunkti tolliinspektor-vahetusevanemana. A A ütlustest (tl 44-45) nähtuvalt, olles 13.06.2022 tööl, toimetati Lev Pylkin kontrolli, kuivõrd ta on piiriületuse tihe rikkuja ja tema suhtes on süsteemis märge, et talle tuleb teha sularaha kontrolli, kuna ta oli eelnevalt püüdnud üle piiri Venemaale viia suuremas summas sularaha. Lev Pylkin ütles kontrolli käigus, et tal on kaasas 2470 eurot ning jope taskus oli tal veel 90 eurot. Lisaks oli tal kaasas 175 000 rubla. Tunnistaja M L , kes töötab Maksuja Tolliameti Narva piiripunkti tolliinspektorina, on andnud ütlusi (tl 49-50), et ta oli 13.06.2022 tööl Maksu- ja Tolliameti Narva-1 piiripunktis, kui vahetuse vanem A A andis teada, et piirivalve annab sularaha kahtlusega üle Lev Pylkini. A A küsis Lev Pylkini käest, kas tal on kaasas 3

(10)1-23-5470 sularaha, mille peale Lev Pylkin vastas, et tal on kaasas sularaha umbes 2500 eurot, mis on reisijale lubatud piires. Süüdistuses näidatud ajal ja kohas aset leidnud piiriületuse kavatsust ja temal sularaha kaasas olemist pole vaidlustanud ka Lev Pylkin. Ta selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 53-63), et 13.06.2022 broneeris ta piiriületuseks koha ja soovis ületada piiri Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Kui piirivalvur tema dokumente kontrollis, küsis ta, mis raha Lev Pylkinil kaasas on. Lev Pylkin selgitas, et tal on kaasas muu hulgas sularaha üle 2000 euro.
  1. Süüdistuse kohaselt ei soovinud Lev Pylkin piiriületusel tollile sularaha deklareerida ja vastas, et tal on sularaha kaasas lubatud piires. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005, art 3 lg 1 sätestab, et vedaja, kellel on kaasas sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam, peab kõnealuse sularaha deklareerima selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille kaudu ta liitu siseneb või liidust lahkub, ning esitama selle pädevale asutusele kontrolliks. Seega on iseenesest on õige Lev Pylkini seisukoht, et alla 10 000 euro vääringus sularaha deklareerimise kohustust Euroopa Liidust lahkumisel ei ole. Asjaolu, et alla 10 000 euro vääringus sularaha liidust välja viimisele ei kohaldu deklareerimiskohustus, ei väära aga seda, et alates
  2. aasta märtsist on mistahes väärtuses eurodes nomineeritud pangatähtede Venemaale eksportimine keelatud.
  3. Riiklik süüdistaja kvalifitseeris Lev Pylkini teo lõpuleviidud teona. Kohus taolise käsitlusega siiski ei nõustu. Euroopa Liidu Nõukogu 1.03.
  4. a määruses nr 2022/345 art 5i lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Rahatähed on Venemaale eksporditud Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi välispiiri ületamisega. Välispiiriületus, sh tollikontroll, toimub vaid rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Välispiiri ületamiseks annab politsei või toll loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestist lahkumise nõuded (riigipiiri seaduse (RiPS) § 9 lg-d 1 ja 2). Arutataval juhul nähtub, et Lev Pylkin allutati tolliseaduse (TS) §-des 64 ja 65 nimetatud toimingutele piiriületuse käigus. See tuleneb nii Lev Pylkini kui ka tunnistajate A A ja M L ütlustest, ent nimetatu on sedastatav ka 13.06.
  5. a läbivaatuse aktist (tl 3-7). Kontrolli käigus küsiti Lev Pylkinilt, kas tal on kaasas sularaha, mille peale Lev Pylkin näitas, et tal on rahakoti vahel sularaha 2470 eurot ja ülejäänud 90 eurot oli tal jope taskus, lisaks oli Lev Pylkinil kaasas sularahas 175 000 rubla. Tolliametnikud pidasid sularaha 2560 eurot akti alusel kinni (tunnistaja ülekuulamise protokoll tl 45, läbivaatuse akt tl 4). Lev Pylkini ütlustest nähtuvalt sõitis ta pärast akti allkirjastamist Ivangorodi (tl 55). Ka 20.07.2022 koostatud vaatlusprotokoll kinnitab, et 13.06.2023 kell 01.40-01.42 on Lev Pylkin koos oma sõidukiga ületanud piiri Venemaa suunal (tl 33-36). Seega ei ole menetluse käigus tuvastamist leidnud, et Lev Pylkin oleks talle etteheidetava teo lõpuni viinud ehk toimetanud sularaha üle Euroopa Liidu välispiiri – eelkajastatud asjaoludest nähtuvalt viibis Lev Pylkin temalt eurodes nomineeritud sularaha äravõtmise ajal veel piirirežiimi mõjusfääris RiPS §-de 8 ja 9 tähenduses ning ületas välispiiri pärast seda, kui temalt oli 2560 eurot tolliametnike poolt ära võetud – seega tuleb tema tegu kvalifitseerida katse staadiumisse jäänud teona. Asjaolu, et isikut pole alust süüdi tunnistada lõpuleviidud süüteo toimepanemises, ei tähenda aga seda, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Nimelt tuleneb

§ 25

lg-test 1 ja 2, et karistusseadustiku järgi ei ole karistatav mitte üksnes süüteo lõpuleviimine, vaid ka selle vahetu alustamine, s.o süüteokatse. 6. Eespool kirjeldatud sündmuste käik võimaldab kohtu hinnangul järeldada, et Lev Pylkin oli teinud enda arvates kõik, mida ta pidas vajalikuks oma eesmärgi saavutamiseks, s.o eurodes nomineeritud sularaha Venemaale toimetamiseks. Ta oli broneerinud endale piiriületuseks koha ja võtnud kaasa muu hulgas 2560 eurot ning püüdis ületada Narva-1 maanteepiiripunkti. Seega oli 4

(10)1-23-5470 tegemist lõpetatud süüteokatsega, kuna Lev Pylkin vastavalt oma ettekujutusele teost, oli teinud kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks (

§ 42lg 2).

Süütegu jäi lõpule viimata seetõttu, et Lev Pylkin toimetati TS §-des 64 ja 65 nimetatud toimingutele, mille käigus võeti talt ära kaasas olnud 2560 eurot sularaha. 7. Tunnistajate ja Lev Pylkini enda antud ütlustest nähtub, et ta ei varjanud temal sularaha olemasolu, kui temalt selle kohta küsiti. Ta avaldas ametnikele, et tal on sularaha kaasas rohkem kui 2000 eurot. Seega tõusetub küsimus, kas Lev Pylkini poolt tolliametnikele sularaha olemasolu avaldamine tollitoimingute käigus on käsitatav süüteokatsest loobumisena. Nimelt

§ 40

lg-test 1 ja 2 nähtub, et kui isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, vabaneb ta süüst ning tema tegu kvalifitseeritakse tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu järgi. Sellise regulatsiooniga on loodud õigushüvedele täiendav kaitse, s.o teo toimepanijale antakse lisamotiiv loobuda tagajärje põhjustamisest ning tema käitumine kvalifitseeritakse (eeskätt eripreventiivsetel kaalutlustel) leebemat karistust ette nägeva süüteokoosseisu järgi.

§ 40

lg 3 sätestab, et loobumisest saab rääkida vaid juhul, kui vastavalt isiku ettekujutusele enda teost võib teo tagajärg küll saabuda, kuid ta otsustab süüteo lõpuleviimisest loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita, s.t loobumistegu peab olema vabatahtlik. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus täideviija peab enda teoplaani realiseerimist jätkuvalt võimalikuks, kuid enda vaba otsuse ajel ei soovi ta seda enam saavutada. Lõpetatud süüteokatsest loobumine nõuab

§ 42

lg-st 1 nähtuvalt seda, et täideviija hoiaks ära süüteo tagajärje (s.o temalt eeldatakse aktiivset käitumist). Rääkimaks selles situatsioonis loobumisest peab isik langetama vabatahtliku otsuse: „Ma pean midagi tegema, et katkestada enda vallandatud kausaalahel ja hoida ära tagajärje saabumine“ (vt RKKKo nr 1-17-11182, p-d 24-25 ja seal viidatud praktika). Nii tunnistajate kui Lev Pylkini enda antud ütlustest nähtub, et Lev Pylkin ei pöördunud tolliametnike poole omal initsiatiivil, et teatada temal sularaha olemasolust, vaid tema poole pöördusid tolliametnikud täiendavate tollitoimingute käigus. Tolliametnikud küsisid, mis raha Lev Pylkinil kaasas on ajendatuna sellest, et juba varem oli Lev Pylkin püüdnud Venemaale sularaha viia ning seetõttu oli tehtud temaga seoses piirivalvesüsteemis märge, et tema suhtes tuleb teha sularaha kontroll (tl 45). Ametnike küsimise peale teatas Lev Pylkin tõepoolest ise, et tal on kaasas sularaha üle 2000 euro. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et Lev Pylkini poolne sularaha olemasolust teavitamine oli ajendatud isiku ja sõiduki läbivaatust teostava ametniku täiendavast kontrollist ja selle käigus otsese küsimuse esitamisest. Selline teavitamine ei ole kohtu hinnangul vaadeldav vabatahtliku teavitamisena, kuivõrd vabatahtlikkus ei saa sõltuda sellest, kas inimesele konkreetne küsimus esitatakse või mitte. Vabatahtlikkus on tuvastatav vaid siis, kui isik ise ilma kõrvalise sekkumiseta annab piiriületusel teada, et tal on kaasas ka eurodes nomineeritud sularaha ja kuidas sellisel juhul toimida tuleb. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et Lev Pylkin loobus vabatahtlikult süüteokatsest. Kui Lev Pylkinit poleks täiendavatele tollitoimingutele suunatud ning temale küsimust sularaha kohta esitatud, ei oleks Lev Pylkin endal sularaha olemasolust ka ametnikke teavitanud ning täiendava kontrolli puudumisel oleks olnud võimalik süütegu lõpule viia. 8. Lev Pylkin enda arvates ühtegi õigusnormi ei rikkunud, kuna tal polnud kavatsust kuritegu toime panna, ta ütles ametnikele kontrolli käigus, et tal on kaasas sularaha rohkem kui 2000 eurot ning tal oli kaasas ka väljavõte EL Nõukogu määrusest, mille osas ta teatas, et see tema suhtes ei kehti, kuna tema elab nii Eestis kui Venemaal. Samuti hiljem meenus talle, et piiripuntki infotahvlil oli kirjas, et deklareerimata võib üle viia 10 000 eurot. Kõnealuse EL Nõukogu 1.03.2022. a määruse art 5i lg 2 p a kohaselt on tõepoolest lubatud muu hulgas eurode väljavedu Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks või Venemaal tegutseva ja rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikuks tegevuseks. Samas on Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil 5

(10)1-23-5470 https://finance.ec.europa.eu/system/files/2022-08/faqs-sanctions-russia-euro-banknotes_en.pdf korduma kippuvate küsimuste all selgitatud, et sättes sisalduvat erandit, mis võimaldab tarnida nomineeritud pangatähti mistahes liikmesriigi ametlikus vääringus Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutamiseks, tuleks tõlgendada kitsalt. Seejuures ei saa erandit kasutada sularaha toomiseks tuttavatele, sõpradele või vanematele, sest erand on piiratud reisijatega. See peaks katma füüsiliste isikute või nende pereliikmete vajadused reisi ajal. Eeltoodud tõlgendusega on kooskõlas ka Maksu- ja Tolliameti veebilehel kajastatud teave, et isiklikuks kasutuseks loetakse summa, mis katab reisija (k.a veokijuhid) ja temaga koos reisiva perekonna vajaduse reisi ajal sihtpunkti jõudmiseni. Isiklikuks kasutuseks loetava summa osas ei ole kehtestatud miinimumlävendit. Seetõttu võib iga summa, mis ei vasta erandis toodud tingimustele, kuuluda sanktsioonide rakendamise alla hoolimata sellest, kas sularahadeklaratsiooni esitamine on nõutav või mitte. Piirang hõlmab ka piirielanikke, kellel samuti on lubatud eurosid kaasa võtta vaid reisi sihtpunkti jõudmiseni. Isiklikuks tarbimiseks ei loeta pangatähtede väljavedu teistele saajatele, näiteks sõbrad, tuttavad, vanemad. (https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/reisimine/sularahadeklareerimine#piirang). Kuivõrd isiklikuks kasutuseks loetakse summa, mis katab reisija ja temaga koos reisiva perekonna vajaduse reisi ajal sihtpunkti jõudmiseni ning Lev Pylkin mingeid reisikulusid tõendanud ei ole, ei saa väita, et Lev Pylkinil kaasas olnud rahasumma oli mõeldud isiklikuks kasutuseks EL Nõukogu määruse mõistes. Veelgi enam, kohus soostub prokuröriga, et kuivõrd Lev Pylkin elab nii Eestis kui Venemaal, ei saanudki tal tekkida mistahes majutuskulusid, sest ta omab P korterit. Tunnistajad A A ja M L on mõlemad kinnitanud, et Lev Pylkin väitis neile, et sularaha 2560 eurot on tal Venemaale minekuks kaasas, kuivõrd tal on plaanis sellega hambaravi eest tasuda. Seega on ka Lev Pylkin ise tegelikult kinnitanud, et vastav rahasumma ei olnud tal kaasas mitte reisikulude eest tasumiseks nagu see võiks olla EL Nõukogu määruse alusel lubatud, vaid see oli tal kaasas Venemaal kasutamiseks. Hambaraviga seotud kulusid ei saa aga pidada erandi alla kuuluvateks reisikuludeks. Eurode Vene Föderatsiooni eksportimise keelu eesmärgiks on takistada Vene valitsusel, keskpangal ja teistel juriidilistel või füüsilistel isikutel ligipääsu liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtedele. Seetõttu tulebki sättes sisalduvat erandit tõlgendada kitsalt ehk selliselt, et Venemaale on lubatud toimetada vaid sellises vääringus sularaha, mis on vajalik füüsilistele isikutele või nende pereliikmetele reisisihtkohta saabumiseks (transpordikulud, majutuskulud jms). Seega ei saa erandiga hõlmatuks lugeda ka rahalisi vahendeid meditsiiniliste protseduuride läbiviimiseks. Seejuures ei ole Lev Pylkin tõendanud sedagi, et ta ka tegelikult soovis Venemaal hambaarsti vastuvõtule minna (nt esitanud hambakliiniku ja/või arsti nime, vastuvõtuaega ega selle broneerimist kinnitavaid andmeid nagu e-kiri, kliinikust saadetud kinnitus aja broneerimise kohta vms). Samuti oli Lev Pylkinil kaasas sularaha 175 000 rubla, s.o ligi 1500 eurot, kuid ta ei ole andnud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta oleks pidanud Venemaal hambaravi eest tasuma just eurodes. 9. Lev Pylkin on menetluse kestel läbivalt viidanud EL Nõukogu määruse art 5i lg 2 p-le, mille kohaselt temale teadaolevalt on lubatud Venemale viia eurodes nomineeritud sularaha Venemaale suunduvate füüsiliste isikute isikluks tarbeks. Selle ta võttiski aluseks, vastav väljavõte oli tal kaasas ja ta esitas selle eestikeelsena ka teda kontrollinud ametnikele. Seega tuleb analüüsida ka seda, kas Lev Pylkin võis olla keelueksimuses ehk kas ta teadis

§ 931

lg 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu toime pannes, et ta ei tohtinud sularaha 2560 eurot Venemaale viia ja et see oleks olnud õigustatud üksnes juhul, kui oleks tõendatud, et tegemist oli reisi lõpuleviimiseks vajaliku kuluga, ning kas sellist mitteteadmist saab talle ette heita. Arvestades, et EL Nõukogu 1.03.2022. a määruse nr 2022/345 art 5i lg 2 p a sõnastuse kohaselt on lubatud muu hulgas eurode väljavedu Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks, möönab kohus, et tegemist võib olla eksitava sõnastusega, mis võib põhjustada arusaamatusi eelkõige õigusteadmisi 6

(10)1-23-5470 mitteomavate isikute seas. Seega on võimalik, et keskmine mõistlik inimene saab sellest sättest aru selliselt, et Venemaale reisides on tal igal juhul õigus eurodes nomineeritud pangatähti sinna isiklikuks kasutuseks kaasa võtta. Liiatigi oli eelnimetatud säte kehtestatud 1.03.2022, seega rikkumise toimepanemise hetkeks 13.06.2022, oli tegemist võrdlemisi uue sättega, mille tõlgendamise osas võis tekkida vääriti mõistmist. Süü välistamine

§ 39lg 1 järgi nõuab seda, et täidetud oleks kaks eeldust.

Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu ehk teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust (RKKKo nr 3-1-1-95-05, p 8). Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses (RKKKo nr 3-1-1-85-04, p 14). Kõrgeima astme kohus on asunud seisukohale, et üldjuhul on keelueksimus välditav (RKKKo nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (RKKKo nr 3-1-1-31-14, p 25; RKKKo nr 3-1-1-91-13, p 15.1 ja RKKKo nr 3-1-1-92-13, p 17.2). Lev Pylkin on tunnistajate ütluste kohaselt sage piiriületuse rikkuja – nimelt on seda asjaolu kinnitanud lisaks A A ja M L , kes tegelesid Lev Pylkiniga seoses etteheidetava süüteoga, ka V S ja A V , kes tegelesid Lev Pylkiniga, kui ta esimesel korral, s.o 11.05.2022, püüdis sularaha 4100 eurot Eestist Venemaale viia. Süüdistuses on märgitud, et Lev Pylkin tahtlikult 13.06.2022 kell 01.40, olles teadlik, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel keelatud, püüdis ületada Narva-1 maanteepiiripunkti. Tunnistajate V S ja A V ütlustest nähtuvalt selgitati Lev Pylkinile juba 11.05.2022, et ta ei tohi eurodes sularaha Vene Föderatsiooni viia. Seejuures on talle juba tol korral koostatud ja üle antud läbivaatuse akt, milles on selgelt märgitud ka see, et erand eurode ekspordile Venemaa Föderatsiooni kehtib vaid eurode ekspordile isiklikuks otstarbeks summas, mis katab isiku ja temaga kaasas reisiva perekonna vajaduses reisi jooksul. Eeltoodust nähtub seega, et sarnase probleemi ees oli Lev Pylkin samuti ligi kuu aega varem, kui talle selgitati kehtivaid sanktsioone. Ka juhul, kui Lev Pylkin oli teisel arvamusel, st ta arvas, et tal siiski on õigus mistahes muuks isiklikuks otstarbeks eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale viia, oli ta siiski teadlik EL Nõukogu määruse olemasolust ning selle sõnastusest, liiatigi sellest, et tal ei lubatud eelmisel korral 4100 eurot sularahas Vene Föderatsiooni viia. Seetõttu oleks ta pidanud aru saama, et tema tegu võib olla õigusvastane. Järelikult oleks olnud mõistlik sarnase olukorra vältimiseks pöörduda asjatundja poole, kes oleks saanud talle kehtivaid õigusnorme täiendavalt selgitada ning teda nõustada, kuidas on õige käituda: Lev Pylkin võinuks asjaolude väljaselgitamiseks kas suuliselt või kirjalikult pöörduda Maksu- ja Tolliameti klienditoe poole või saanuks ta pöörduda professionaalse juristi poole. Sellele, et Lev Pylkinil endalgi tekkis kahtlus sularaha Venemaale viimise lubatavuse osas, viitab ülekuulamisel antud selgitus, et tema Eestis elav tuttav selgitas talle, et füüsiline isik võib üle viia sularaha isiklikuks kasutuseks, aga seal summat kirjas ei ole (tl 56). Seega on Lev Pylkin pöördunud nõu saamiseks ka teiste isikute poole, seda enam oleks tal olnud võimalik eksimust vältida pädeva asjatundja poole pöördumisel. Lev Pylkini väide, et tema arvates Venemaa Föderatsiooni kodanikele eurode ekspordi keeld Venemaale ei kehti, on meelevaldne ega tugine ühelegi õiguslikule alusele. Nimetatud määrust kohaldatakse Euroopa Liidu territooriumil, mis tähendab, et vastav keeld kehtib kõigi Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil viibivate isikute suhtes, sõltumata kodakondsusest. Ka ei oma arutatavas asjas tähtsust tõik, et piiripunktis oli üleval tolleks hetkeks vananenud info, kuivõrd Lev Pylkin ei lähtunud piiripunkti ootesaalis jagatud infost. Seda infot kontrollis ta alles pärast seda, kui ta tuli hiljem Ivangorodist tagasi (tl 55). Seega kõnealune info tema käitumisele mingit eksitavat mõju avaldada ei saanud. 7

(10)1-23-5470 10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Lev Pylkin pani toime rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katse, s.o

§ 931lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11. Kuivõrd Lev Pylkin oli teinud enda arvates kõik, mida ta pidas vajalikuks oma eesmärgi saavutamiseks, s.o eurodes nomineeritud sularaha Venemaale toimetamiseks, kuid välistada ei saa keelueksimust, mida oli Lev Pylkinil hoolika käitumise korral võimalik vältida, siis leiab kohus, et Lev Pylkin on süüteo katse toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Nimelt pidas ta võimalikuks ja möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. 12.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 931

lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seadusandaja on menetluse esemeks oleva süüteokoosseisu puhul sätestanud alternatiivsed karistusliigid. Prokurör taotles kohtus Lev Pylkini suhtes karistusliigina vangistuse kohaldamist. Prokuröri hinnangul tingib vangistuse kohaldamise Lev Pylkinilt ära võetud sularaha väärtus ühes tahtluse liigiga. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-24-07, p 8). Kõnealune põhimõte on üheselt sätestatud ka

§ 56lg-s 2.

Analüüsides Lev Pylkini iseloomustavaid andmeid, nähtub karistusregistri väljavõttest, et Lev Pylkin on varem kriminaalkorras karistamata. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis koostoimes Lev Pylkini isikuandmetega tingiks talle karistusliigina raskeima karistuse ehk vangistuse kohaldamise, sh ei ole sedastatav, et Lev Pylkini karistuse eesmärke ei oleks võimalik saavutada rahalise karistusega, kohaldab kohus Lev Pylkinile karistusliigina rahalist karistust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Arutataval juhul on keskmine sanktsioon 265 päevamäära. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaoludning arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Kujundades seisukohta Lev Pylkini teosüü suuruse kohta, on kohus seisukohal, et tema süüd pole põhjust hinnata kuigi suureks. Süütegu jäi lõpule viimata ning eurodes nomineeritud sularaha Venemaale ei jõudnud. Kohus võta arvesse sedagi, et rahasumma, mida Lev Pylkin soovis Venemaale toimetada, on vääringus, mis ei kuulu ka deklareerimisele. Samuti on Lev Pylkin läbivalt selgitanud, et tema lähtus EL Nõukogu määruses sätestatud erandist ning arvas, et füüsilistel isikutel on Venemaale reisides lubatud võtta kaasa sularaha isiklikuks otstarbeks. Kui tegu pandi toime välditavas keelueksimuses, on teo toimepanija süü tulenevalt

§ 39lg-st 2 väiksem.

Lev Pylkin on temale etteheidetud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise katse toime pannud kaudse tahtlusega

§ 16lg-te 1 ja 4 mõttes.

Hinnates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, on kohus seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud sedastatavad ei ole. Samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud – Lev Pylkin ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud. Mis puudutab karistuse mõistmisel kohalduvaid eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, nendib kohus, et varem kriminaalkorras karistamata Lev Pylkini edaspidise õiguskuulekuse tagamine ei nõua ülemäära rangete meetmete kohaldamist. Etteheidetavast teost on möödunud enam kui aasta, millise aja jooksul on Lev Pylkin 8

(10)1-23-5470 käitunud õiguskuulekalt. Samas üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades peab Lev Pylkinile mõistetav karistus andma selge signaali, et tegu, mille ta toime pani, on taunitav ja sellega kaasnevad karistusõiguslikud järelmid. Lev Pylkinil on olemas nii sissetulek kui ka muud rahalised vahendid, mis võimaldavad karistada teda rahalise karistusega. Kohus peab võimalikuks mõista rahaline karistus 150 päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mille suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 näeb ette, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmeid ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta maksustavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Lev Pylkini keskmiseks päevamäära suuruseks 2021. a on 11,90 eurot (

§ 44lg 4).

See tähendab, et Lev Pylkini rahalise karistuse suuruseks on 1785 eurot.

  1. Menetluse esemeks oleva kriminaalasja lahendas kohus lühimenetluses. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes, pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist, süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega tuleb Lev Pylkinile mõistetavat karistust vähendada 100 päevamäärani, mis võrdub rahalises vääringus 1190 euro suuruse rahalise karistusega. KrMS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskuludeks on kõnealuses kriminaalasjas sundraha 1087,50 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9) ning kohtueelses menetlusel tekkinud kaitsjatasu 205,20 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Kokku on Lev Pylkinilt väljamõistetavad menetluskulud 1292,70 eurot. Sellele, et Lev Pylkin on võimeline tasuma lisaks rahalisele karistusele ka menetluskulud, viitavad tema ülekuulamisel antud ütlused, et tal on lisaks Eestis saadavale pensionile ka Venemaal olemas arveldusarve ning kuna ta on töötanud Venemaa siseministeeriumis, siis saab ta Venemaalt töötatud aastate eest Venemaalt tasu. Lisaks tegeleb ta Venemaal ettevõtlusega. Samuti viitab temal rahaliste vahendite olemasolule asjaolu, et kahel korral on tal Venemaale suundudes olnud kaasas märkimisväärses summas sularaha. Samas arvestades nii väljamõistetavat rahalist karistust kui ka menetluskulude suurust peab kohus põhjendatuks võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel Lev Pylkinil tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud 1292,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 100 eurot ning viimase osamakse suurus on 192,70 eurot.
  2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha seoses konfiskeerimistaotlusega. Konfiskeerimine on olemuslikult vara lõplik äravõtmine, mille kohus määrab seoses kuriteoga. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et Lev Pylkin pani toime

§ 931

lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuid kohus tuvastas, et Lev Pylkini süü ei ole suur, süütegu jäi lõpule viimata ning raha Venemaale ei jõudnud. Olukorras, kus isikule heidetakse ette rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise katset, oleks kohtu hinnangul ebaproportsionaalne, kui lisaks isiku karistamisele

§ 931lg 1 – § 25 lg 2 järgi konfiskeeritaks temalt ka teo objektiks olnud sularaha.

Lev Pylkin on selgitanud, et raha näol on tegemist tema säästudega, mille ta on kokku kogunud 5 kuni 6 aasta jooksul. Samuti, et ta tegeleb aiandusega ja müüb aiasaadusi ning tegeleb ettevõtlusega ka Venemaal. Kohtul puudub alus nendes väidetes kahelda, seega puuduvad ka igasugused alused asuda seisukohale, et tegemist oleks ebaseaduslikult omandatud rahaliste vahenditega, mis võiks tingida nende vahendite 9

(10)1-23-5470 konfiskeerimise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata prokuratuuri taotluse sularaha konfiskeerimiseks

§ 83

lg 2 alusel ning määrab, et sularaha 2560 eurot tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Lev Pylkinile. Vea parandamine

  1. 4.12.
  2. a kohtuotsuse resolutiivosa resolutsiooni p-s 2 on ekslikult märgitud vale viitenumber rahalise karistuse tasumiseks. Õige viitenumber on
  3. Otsuse andmeid tuleb vastavalt parandada. Parandus ei mõjuta parandatava resolutiivosa sisu. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.