Obsah (8)

§ 37§ 38§ 121§ 45§ 2§ 44§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2860 Määruse kuupäev 2. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi kaebus Tartu Vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemusena saadavat

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seoses vangla tegevusega tema uue kuriteo toimepanemise riskide hindamisel (s.o hüvitamiskaebus vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 4).

Lisaks on kaebaja

1. jaanuari
2. a kaebuse täienduses esitanud nõude Tartu Vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemusena saadavat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti tema avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel (s.o keelamiskaebus vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 3).

Lisaks on kaebaja

1. ja
2. detsembri
3. a avaldustes palunud tuvastada õigusvastasuse. Kohus mõistab seda nii, et kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse tema uue kuriteo toimepanemise riskide hindamisel (

§ 37lõike 2 punkt 6).

Kaebaja ei ole ära näidanud, et tal esineks põhjendatud huvi sellise eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks (

§ 38lõige 4).

Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamis- ja keelamisnõudega, sest nende nõuete lahendamisel tuleb hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust. 7.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub keelamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. 2 3-23-2860 7.1. Kohus märgib, et isiku võimalused kaitsta oma subjektiivseid õigusi enne haldusorgani tegevust, mis võib tema õigusi rikkuda, on piiratud. Haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata jätmiseks võib esitada keelamiskaebuse üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (

§ 45lõige 1; sarnaselt on sõnastatud ka riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 5 lõige 1). Kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes oleks praegu käimas avavanglasse paigutamise menetlus. Samuti ei ole hetkel käimas kaebaja suhtes enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust, kuivõrd Tartu Vangla sõnul avaneb kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus

1. septembril 2025 ning enne tähtaega vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avaneb
2. mail
3. 7.
4. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustab maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lõige 1). Vangla esitab selle menetluse tarbeks maakohtule küll kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta (vangistusseaduse § 76 lõike 1 punkt 2 ja lõige 2), kuid see omab tähtsust üksnes tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (

§ 2lõige 1 ja § 4 lõige 1).

Kinnipeetaval on võimalus esitada vastuväiteid iseloomustusele (sh seal antud uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse protsendile) tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning kui kaebaja ei nõustu tema suhtes tehtud kohtumäärusega, on tal õigus maakohtu määrust määruskaebusega vaidlustada (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-14-51003 (punkt 13) ja
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-19-599 (punkt 7), samuti Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a määrus asjas nr 3-22-1204 (punktid 6.1.-6.4.)). 7.
7. Seoses avavanglasse paigutamisega selgitab kohus, et kinnipeetav saab halduskohtus vaidlustada tema avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsust. Seda otsust vaidlustades saab kinnipeetav tugineda muu hulgas ka väitele, et tema hinnangul ei ole riskihindamise tulemusena saadud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent usaldusväärne. Kui kinnipeetav on esitanud vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotluse, tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt, sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-18-111/29 (punkt 15)). 7.
10. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lõike 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda, et kohus keelaks vanglal kasutada riskihindamise tulemusena saadavat protsenti tema avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel. Seetõttu tagastab kohus keelamiskaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

8. Kaebaja on esitanud seoses vangla tegevusega tema uue kuriteo toimepanemise riskide hindamisel ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.

1. RVastS § 7 lõikest 1 ja § 9 lõikest 1 tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb 3 3-23-2860 põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Need eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebaja peamine etteheide vanglale on see, et vangla hinnang tema uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas takistab tema avavanglasse saamist ja tingimisi enne tähtaega vabanemist. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis ei ole vaidlusalune riskihinnang iseseisvalt kohtus vaidlustatav, kuna sellel ei ole väljaspool tingimisi ennetähtaegse vabastamise või avavanglasse paigutamise menetlust iseseisvat tähendust. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja suhtes ei ole praegu käimas enne tähtaega vangistusest vabastamise või avavanglasse paigutamise menetlust, mille raames oleks antud hinnang kaebaja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas, siis ei saa vanglale ette heidetav tegevus kaebaja õigusi riivata. Tartu Vangla
2. jaanuari
3. a vastusest kohtunõudele võib järeldada, et vanglal on alles plaanis asuda kaebajale uut iseloomustust koostama ja selle raames ka tema uue kuriteo toimepanemise riski hindama. Seega ei ole üldsegi välistatud, et kaebaja uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent väheneb. Eelnevat arvestades leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt riivatud, ning hüvitamisnõude rahuldamine on kohtu hinnangul ebatõenäoline. 8.
4. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

9. Kaebaja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, et tema ennetähtaegse vabanemise menetluses ei iseloomustataks teda valede ja kaheldavate riskiprotsentidega.

§ 249

lõikest 1 tuleneb, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada ainult tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud seoses keelamiskaebuse tagamisega. Kuna aga kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul võimalik. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile
3. Kaebaja sõnul on tal erinevaid kaebusi ja kahjunõudeid väga suurel hulgal ja ta peab neid menetlema üksi. Samuti on kaebaja vaimne tervis takistuseks, sest tal esineb osaline töövõime ja psüühikaprobleemidest mäluprobleemid ning keskendumisraskused. 11.
4. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 11.
5. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja läbinud kahjunõudes iseseisvalt 4 3-23-2860 kohustusliku kohtueelse menetluse. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, siis ei ole ta halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ka kaebaja terviseprobleemid ei ole tal seni takistanud oma kaebeõigust realiseerida. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. 11.
6. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et keelamiskaebuse osas puudub kaebajal kaebeõigus ja ka hüvitamiskaebuse eduväljavaadet on kohus hinnanud väga väheseks ning tagastanud kaebuse käesoleva määrusega

§ 121lõike 2 punktide 1 ja 21 alusel.

Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed. 11.

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga seoses viidetega kaebaja terviseandmetele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5