KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-316 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Pi

) § 206 lg 3 p 2 alusel, kuna dokumendi väljaandmine ei oleks PPA hinnangul kooskõlas

§ 205lg 2 nimetatud eesmärgiga.

Kaebajale E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise faktiline alus on PPA-le teatavaks saanud teave kaebaja tegevuse kohta, mis annab tunnistust kaebaja ebausaldusväärsusest. Kuna E-residendile võimaldatakse Eesti digitaalse dokumendiga ligipääs e-teenustele (nii avalikele kui eraõiguslikele, sh pankade e-teenustele), siis peab E-resident olema laitmatu tausta ning kõrge usaldusväärsusega. Kui ilmneb, et isikul ei ole selliseid omadusi, tuleb keelduda ligipääsu võimaldamisest e-teenustele Eesti digitaalse dokumendiga. Juhul kui Eesti riik pakuks ebausaldusväärsele isikule hüvena ligipääsu e-teenustele, siis satuks ohtu maailmas suhteliselt unikaalse e-residentsuse programmi maine ning selle kaudu Eesti riigi maine. Mainekahju põhjustab riigile tervikuna ka majanduslikku kahju, mis on oluliselt suurem ühe e-residendi potentsiaalselt toodetavast maksutulust. Kuivõrd kaebaja ei ole PPA silmis usaldusväärne ning tema staatus Eresidendina kahjustaks Eesti riigi mainet, siis kannataks selle kaudu ka riigi majandus, mistõttu tuli PPA-l kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keelduda (

§ 206lg 3 p 2 ja § 205 lg 2). 2

§ 1

lg 2).

§ 207

lg 3 p 4 kohaselt ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus.

-st tulenevalt ei avalikustata E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega E-residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, Eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (

§ 207lg 5).

Seega on seadusandja piiranud E-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini. Seega on kaebajale üksnes keeldumise fakti ja selle õigusliku aluse teatamine kooskõlas kehtiva õigusega.

1. Kaebajale kuulub kaudse osaluse kaudu osaühing Stallard ning ta on äriühingu juhatuse liige. Keelduva otsuse tegemisel arvestas PPA mh asjaoluga, et kaebaja soovis E-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil. Kaebaja esitatud registrikaardilt nähtuvalt on kaebaja kõrval osaühingu Stallard juhatuse liikmeks ka D H, kellel on äriühingu esindamiseks kaebajaga võrdne volitus. Seega ei põhjusta asjaolu, et kaebajal puudub ligipääs Eesti e-teenustele, takistusi osaühingu Stallard juhtimises ja esindamises. PPA 03.01.2024 keelduv otsus õiguspärane ning kaebaja taotluse uus läbivaatamine ei tooks kaasa teistsugust otsust. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebajale keelduti E-residendi digitaalse isikutunnistuse andisest

§ 206

lg 3 p 2 alusel ning põhjusel, et dokumendi väljaandmine ei olnud kooskõlas

§ 205

lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

§ 205

lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada eteenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. 12. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-26, p-s 12, et Eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (

§ 205

lg 2), ei ole eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega), mistõttu ei pea isikutunnistuse kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu piiramiseks esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale.

§ 205

lg 1 ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseid) on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki

§ 206

lg-d 3–5 jätavad vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega anna vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse piiridest, kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (vt

§ 1lg 2; HMS § 4 lg 2).

13. Kaebaja heidab vaidlustatud otsuse formaalse õiguspärasuse osas ette põhjenduste puudumist.

§ 1

lg-st 2 ja §-st 207 nähtuvalt on seadusandja piiranud E-residentsuse andmisega seonduvalt vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused. Haldusakti põhjendus piirdub nende normide kohaselt üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Kaebajale saadetud teavitus nr ERESID-384222 vastab

§ 207

lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud õigusliku alusena

§ 206lg 3 punktile 2 koosmõjus § 205 lg-ga 2.

Seega on E-residentsuse asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt HMS-ist ning lähtuda tuleb eriseadusest

-ist. Seega kaebajale keeldumise põhjenduste mitteavaldamine otsuses on õiguspärane. 3

-iga ei saa kohus kaebajale avaldada ega kohtuotsuses käsitleda keeldumise faktilisi põhjuseid ega PPA otsust toetavaid tõendeid (need on avaldatud vaid kohtule 26.02.2024 esitatud dokumentidega). Kaebajale materjalide avaldamise üle ei saa enam olla vaidlust, kuna halduskohtu 05.03.2024 määrus jõustus, kuna kaebaja selle peale määruskaebust ei esitanud.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole kaalunud piisavalt kaebaja huve. PPA kaalutlusotsuse, mille puhul kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Kohtule esitatud PPA 26.02.2024 otsusest ja tõenditest nähtuvad piisavad põhjendused PPA hinnangule, et kaebajale digi-ID väljaandmine poleks kooskõlas eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. PPA esitas kaalutlused ning hinnangu otsuse proportsionaalsusele, mis on avaldatud kaebajale (vt PPA 26.02.2024 haldusakti väljavõte p 8, dtl 31-33). Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).
2. Kohus ei nõustu, et PPA otsus oleks vastuolus

-ga ning põhjendamatu. Asjaolu, et krediidiasutused kontrollivad kliente rahapesu kahtluse korral ei ole piisav, et välistada kõiki kaebajast tulenevaid võimalikke ohte. Ei saa olla vaidlust, et finantsteenuste kasutamine pole ainus võimalus, mille E-residentsus välismaalasele avab. Kaebaja hinnang, et ta ei kujuta Eesti riigile mingit ohtu on subjektiivne ning tõendamata.

1. Õige on kaebaja väide, et E- residentsuse andmata jätmiseks ei ole piisav asjaolu, et kaebaja on praeguse ajani saanud ka ilma E- residentsuseta hakkama. Samas ei ole PPA keeldunud kaebajale Eresidentsuse andmisest üksnes eelneval põhjusel.
2. Kaebaja taotles E-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil. E-äriregistrist nähtuvalt (dtl 10) on osaühingu Stallard juhatuse liikmed kaebaja ja D H. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ligipääsu puudumine Eesti e-teenustele, ei ole selline asjaolu, mis põhjustab takistusi osaühingu Stallard juhtimises ja esindamises. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks kaalutlusotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle tühistamise ning puudub alus kohustada PPA-d otsustama kaebajale digi-ID väljastamise üle uuesti.
3. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4