Obsah (5)

§ 2§ 251§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1416 Määruse kuupäev 13. mai 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 8. mai 2024. a käskkir

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas
2. mai
3. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/169 Xi (taotleja) suhtes alates
4. maist 2024 täiendavate julgeolekuabinõudega eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Käskkirja kohaselt toimus
5. mail 2024 kella 20.00 ajal eeluuritavate eluhoone E11 eluosakonnas kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt. Taotleja paigutati tagasi oma kambrisse ning ametnik jäi teda kambriukse taha valvama. Taotleja ärritus ning ähvardas ennast žiletiteraga lõigata. Valvur püüdis taotlejat rahustada, kuid tulutult. Taotleja tegi endale tahtlikult mitu lõikehaava. Taotlejale osutati esmaabi ning kohale kutsuti kiirabi, kes toimetas taotleja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Taotleja saabus vanglasse tagasi samal päeval. Taotleja oli agressiivne, ähvardas ametnikke vägivallaga ning lubas jätkata enesevigastamist. Taotleja varasem karistatus viitab sellele, et ta ei suuda isegi kontrollitud keskkonnas seaduskuulekalt käituda. Koheselt pärast asjaolude tuvastamist andis vangla peaspetsialist-korrapidaja suulise korralduse kohaldada taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Oluline on tagada olukord, kus oleks minimaliseeritud oht vanglaametnikele, kaaskinnipeetavatele ja taotleja enese tervisele. 3-24-1416
6. Taotleja esitas
7. mail 2024 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, kuid võttis selle
8. mail 2024 tagasi.
9. Taotleja esitas
10. mail 2024 Tartu Vanglale taotluse paigutada ta kambrist 1166 ümber psühhiaatriaosakonda. Taotlejal on ärevushood ning ta ei saa taastumiseks vastuvõtuosakonna kambris olla.
11. Taotleja esitas
12. mail 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks paigutada ta psühhiaatriaosakonda. Taotleja põhjendab, et ta viidi pärast enesetapukatset Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Kui ta sealt vanglasse tagasi toodi, siis
13. mail 2024 käis tema juures psühhiaater, kes teatas taotlejale, et ta läheb tagasi osakonda. Psühhiaater viibis taotleja juures lühiajaliselt ning ei olnud nõus talle ka vastuvõttu korraldama. Taotleja viibib vastuvõtuosakonna kambris
14. Kambris on vähe liikumisruumi, kuna trellidega eraldatud ala teeb kambri tavapärasest kambrist väiksemaks. Kambris on kaamera taotleja jälgimiseks, kuid kaameral on pimenurk ning taotleja saab end kambris vigastada. Järelevalve taotleja üle on puudulik. Psühhiaatriaosakonnas on õde, kes pidevalt kambrites olevaid kaameraid jälgib ning kambrites puuduvad pimenurgad. Psühhiaatriaosakonnas on tõhusam järelevalve. Tartu Vangla kohaldas
15. mai
16. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/169 taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Taotleja märgib, et vangla keelas talle isiklikud asjad. Taotleja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest.
17. Tartu Vangla esitas kohtule
18. mail 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus lähtub

§ 2

lg-st 4 juhindudes Xi esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest ning tõlgendab taotlust tema õiguste kaitseks kõige tõhusamal viisil. Kuna taotleja väljendab

1. mai
2. a avalduses rahulolematust Tartu Vangla
3. mai
4. a käskkirja nr 2-24/1-2/169 suhtes ning soovib, et teda paigutataks koheselt Tartu Vangla vastuvõtuosakonna kambrist 1166 psühhiaatriaosakonda, mõistab kohus, et taotleja nõuab nii

§ 251lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 8.

mai 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/169 kehtivuse või täitmise peatamist kui ka

§ 251lg 1 p 3 alusel vangla kohustamist paigutada ta vangla psühhiaatriaosakonda.

7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuigi taotleja esitas vanglale

1. mail 2024 vaide Tartu Vangla
2. mai
3. a käskkirja nr 2-24/1-2/169 peale, siis võttis ta selle järgmisel päeval tagasi. Samuti, kuigi X on esitanud vanglale
4. mail 2024 taotluse ta psühhiaatriaosakonda paigutamiseks, siis ei ole vangla tema taotlust veel lahendanud ning möödunud ei ole ka taotluse lahendamise 30-päevane tähtaeg (Tartu Vangla direktori
5. veebruari
6. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.1.3). Kuna vanglas ei toimu Xi esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses vaidemenetlust ning ka kohtumenetluses ei ole esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. 2 3-24-1416
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna kohus jätab Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada tema taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3