lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel
lg-s 3 nimetatud asjaolusid.
lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt
lg-d 2 ja 3).
lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, h%ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus). 23 lk 17 (leitav arvu!võrgus: 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta
lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse
lg-s 3 nimetatud asjaolusid (
Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. 24 Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigetele ning vastuolulistele eksperthinnangutele (kaebaja viitab siinkohal 08.05.2022, 10.10.2022 ja 23.11.2022 eksperthinnangutele). Esiteks toob kaebaja välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud arvestama sellega, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud, mitte paranenud, autoimmuunsed kroonilised diagnoosid on endised ja elukvaliteet ja füüsiline toimetule on halvenenud. Lisaks selgitab kaebaja, et füüsiliste kaebuste põhjuseks on eriarstide poolt põhjalikult uuritud ja analüüsitud neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist, autoimmuunset haigust. Samuti on kaebaja korduvalt vastustajal palunud arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid asjaolusid. Perioodil 2020 varakevad - 2022 suvi oli meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma probleemid tahaplaanile asetada ja oodata kriisi leevenemist. Vastustaja seda asjaolu ei aktsepteeri, vaid kasutab argumendina kaebaja vastu. Tänaseks on kaebaja läbinud uued põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH multiskleroosi keskuse statsionaaris. Tulemuste selgumiseni läheb kaebaja raviarsti dr Thomsoni sõnul paar kuud. Alustatud on ka gastroenteroloogiliste uuringutega ITKHs. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja töövõime on puuduv, mitte osaline. Kaebaja ei ole võimeline töötama võttes arvesse oma terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest ega ka vaideotsusest ei nähtu põhjendatud kaalutlusi, miks asus vastustaja seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline mitte aga puuduv. Küll aga märgib kohus, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud esiteks 10.10.2022 eksperthinnangust (dtl 40-61), vaideotsuse tegemisel on lähtutud vaidemenetluses tehtud korduvast 23.11.2022 eksperthinnangust (dtl 102-126). Kohus selgitab kaebajale, et 08.05.2022 eksperthinnangut ei pidanud vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse aluseks võtma, kuivõrd see on antud enne käesolevas asjas vaidluse all olevate otsuste tegemist kaebaja eelmise töövõime hindamise avalduse alusel ning see ei sisalda viimaseid terviseandmeid kaebaja kohta. Kohus leiab, et vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse aluseks võetud eksperthinnangutest ei nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist (vt ka vaideotsus dtl 30-39). Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel kaalutlusõiguse kasutamist. 11. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on immuunmehhanismi haaravad haigusseisundid, närvisüsteemihaigused, pehmete kudede haigusseisundid ja krooniline valu. 25 Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja krooniline valu. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on jalgade valu ning düsesteesia ja paresteesia ning kehatüve- ja kaela korsettlihaste toevõime ning koormustaluvuse alanemise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidel käimine, kodust väljaspool liikumine, pikaajaline seismine ja istumine. Treppidel liikumisel toetub käetoele, võib esineda kukkumist. Taotlejal on käte koormustaluvuse alanemise tõttu alanenud raskuste kandmine. Käte koormamine põhjustab lihaskrambi tunnet ja valu. Käte kohmakuse tõttu on häiritud käte peenmotoorne tegevus. Taotleja võib vajada aeg-ajalt abi pesemisega seotud toimingutes. Taotlejal on vaimne energia vähesuse tõttu häiritud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja tulemuslik lõpetamine. Ööune häirumise tõttu esineb päevast uimasust. Taotlejal esineb somatisatsioonihäireid ja terviseärevust. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.“ Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (kaebuse lisa dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 10.10.2022 dtl 40-61) vaidemenetluses Anu Kruusimägi hinnanguga (23.11.2022 hinnang dtl 102-126) ja kohtumenetluses ETK ekspertarsti Ita Kukk seisukohtadega kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses, vaides ja kaebuses kirjeldatud piirangutele (dtl 188-189) põhijäreldustega. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus kontrollib kohtumenetluses, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. 12.
lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 26 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.
lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega
15. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt
§-s 6 kirjeldatule (
Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst Ita Kukk arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas varasemate eksperthinnangutega. 27 Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on vaidemenetluses ja kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarstid. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarstide seisukohad ja kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses esitatud ja kohtukaebuses kirjeldatud seisukohad piirangutele ühtivad eksperthinnangutes märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid (vt ka dtl 131-176), ekspertarstide hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõõdukalt piiratud esiteks liikumise valdkonnas ning teiseks vaimse võimekuse valdkonnas (täpsemalt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas; tegevuste alustamise ja lõpetamise valdkonnas ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas). Käelise tegevuse ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on piirangud hinnatud kergeteks. Suhtlemise osas piiranguid kaebajal ei tuvastatud. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 4 (neli). Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka selliseid täiendavaid tõendeid, mis võiks eeltoodu ümber lükata. 16. Samas, nagu ka kohus juba ülal lühidalt märkis, esinevad otsuses ja vaideotsuses olulised puudused selles osas, mis puudutab
lg 1 kohaldamist ja mis sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Riigikohus on oma 05.09.2019 lahendis nr 3-17-1110/84 (vt p 18) selgitanud, et arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks sellest, kui Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet selgitavad taotluse esitanud isikule otsustes seda, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline, tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Järgides HMS § 56 lg 1 teist lauset ja § 7 lg-t 2, võib haldusorgan anda õigusnorme, sh metoodikat selgitavad juhised, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu. Haldusakti andmisel võib kasutada lähenemist, et viidatakse õigusnormide selgitamise osas neile adressaadile kättesaadavatele juhistele (kas kodulehel või haldusaktile lisatava n-ö teabelehena), kordamata neid põhjalikult haldusaktis. Sel juhul tuleb konkreetsest olukorrast lähtuvad põhjendused esitada siiski ka haldusaktis endas. (Vt ka p 17 ja RKHK otsuse asjas nr 3-3-1-46-13 p 15 ja selle annotatsiooni). Seega peavad haldusaktist nähtuma konkreetsed põhjendused, miks ja millele tuginedes konkreetne otsus langetati. Kohus leiab, et vaidlustatud otsused neile nõuetele ei vasta. 28 Esiteks peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud varasemalt määratud puuduv töövõime. Vastustaja on oma vastuses kaebusele välja toonud, et: „Ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja seisund on võrreldes eelmise (26.04.2019 nr TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva töövõime perioodiga võrreldes halvenenud. Kaebaja selgitab, et seoses pidevalt halveneva seisundiga hinnati kaebaja töövõime
lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on nii 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 kui ka 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tegemisel oluliselt rikkunud HMS § 56 lg 3 ning juba üksnes sellest tulenevalt tuleb nimetatud haldusaktid tühistada. Kuivõrd tühistamiskaebus on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka kohustamiskaebus kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendad ning teha vastav põhjendatud kaalutletud otsus.
alusel keelatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.