← Eesti

2-23-10171/17

Obsah (12)§ 164§ 161§ 150§ 158§ 162§ 86§ 165§ 168§ 65§ 157§ 23§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-10171 Tsiviilasi A.P. (pankrotis) pankroti- ja kohustustest vabast

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur (

§ 150lg 5).

ASJAOLUD

  1. Pärnu Maakohtu 14.09.2023 kohtumäärusega kuulutati välja A.P. pankrot ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati ANDRUS ÕNNIK.
  2. Kohus kinnitas 26.01.2024 määrusega võlausaldajate nimekirja. Kokku kinnitati 5 võlausaldaja nõuded II rahuldamisjärgus summas 28 621,77 eurot.
  3. 18.04.2024 esitas pankrotihaldur ANDRUS ÕNNIK kohtule A.P. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik on kogu pankrotimenetluse ajal töötanud. Esimestel kuudel töötas ta 2-3 töökohal korraga, praegusel ajal laekub töötasu Forus Security OÜ-st, keskmiselt ca 1200 eurot kuus (neto). A.P. pankrotimenetluses puudus ja puudub ka käesoleval ajal müüdav vara ning puuduvad sissenõutavad nõuded. A.P. pankrotimenetluses puudus pandivara ja puudub pandieseme müügist saadu. Pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud 1748,57 eurot. A.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on tervise halvenemisest tingitud sissetuleku vähenemine ja seejärel võlgniku poolt järelemõtlematu laenude võtmine igapäevaste kulutuste ning ka varasemate laenude maksete tasumiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2021 aasta lõpus, kui olid tekkinud võlgnevused ning võlausaldajad ütlesid lepingud üles ning asusid võlgu kohtu- ja täitemenetluses sisse nõudma. A.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. 2-23-10171 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine raugemisega
  4. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 5. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A.P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

6.

§ 158

lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 05.09.2023 vande kooskõlas

§ 86lg 2.

7.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 19.04.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot tähtajaga 26.04.2024. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab ANDRUS ÕNNIKu võlgniku A.P. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A.P. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. A.P. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihalduri tasu 10.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 11. Pankrotihaldur palub määrata tasu

§ 65lg 11 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (Fi

MS) § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused 2-23-10171 mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 12.

§ 23

lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 13. Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

14. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tasu summas 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot (kokku 1830 eurot), millest 401,17 eurot ja lisanduv käibemaks 22% (kokku 489,43 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 1098,83 eurot ja lisanduv käibemaks 22% (kokku 1340,57 eurot) hüvitada pankrotivara arvelt. Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 12,5 tundi. A.P. pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1748,57 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär 419,66 eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses, millest lähtuvalt tuleb halduri tasu arvestada

§ 65lg 11 alusel ja § 23 lg 3 sätestatud suuruses.

Haldur on menetluses läbi viinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 120 eurot tunnis (lubatud kuni 164 eurot tunnis), on halduril õigus tasule summas 1500 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud tuleb välja mõista taotletud ulatuses, s.o 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot (kokku 1830 eurot). Tasu vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Taotlus on kooskõlas

§ 65

lg-s 12 ja tasu

§-s 23 sätestatuga. 15. Kuna menetluses puuduvad piisavad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas määras ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate 2-23-10171 toimingute katteks. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FiMS § 45 g 2 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile ANDRUS ÕNNIKule maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 489,43 eurot (sh käibemaks). Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

  1. Kohus määrab mõista välja usaldusisiku tasu, mida menetlusabi ei kata, s.o 1098,83 eurot ja lisanduv käibemaks 22% (kokku 1340,57 eurot) võlgniku pankrotivarast ning vastavalt usaldusisiku taotlusele tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku nimetamine ja kohustustest vabastamise menetluse jätkamine
  2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on kuulutanud 14.09.2023 määrusega välja A.P. pankroti ja algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
  3. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
  4. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 14.09.2023, tuleb menetlust jätkata. Haldur ANDRUS ÕNNIK on avaldanud soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
  5. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  6. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
  7. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2-23-10171
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.