← Eesti

2-20-1654/114

Obsah (19)§ 69§ 6§ 200§ 197§ 198§ 78§ 1042§ 1018§ 1023§ 70§ 580§ 581§ 602§ 603§ 596§ 115§ 1037§ 127§ 411

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1654 Tsiviilasi J Hi hagi M Ha vastu kaaso

§ 69lg 1 ja 2 alusel üle läinud hüpoteegiga tagatud panga nõue. Ts

ÜS § 1451 lg 1 järgi: pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 3-aastase aegumistähtaja kohaldamine on antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Algusest peale kandis kostja kõik korteriga seotud kulud, hageja ei ole seejuures kunagi teatanud, et ta nõuab hüvitist kaasomandi osa eest. Sellest tulenevalt tekkis kostjal põhjendatud ootus, et hageja ei nõua hüvitist (loobub nõudeõigusest). Algusest peale oli pooltel kokkulepe, et kostja kannab kõik kulud ja korter jääb temale hagejale hüvitist maksmata. Kui hageja oleks varem teatanud, et ta nõuab korteri eest hüvitist, siis kostja oleks kohe oma nõuded hageja vastu esitanud. Kui nüüd, aastate möödudes, täiesti ootamatult esitab hageja hüvitise nõude, siis ka kostja võib omapoolsed nõuded ja tasaarvestusvastuväited esitada ja nende osas aegumist ei kohaldata. Kohtupraktika näitab, et kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele

§ 6lg 2 alusel kohaldamata.

33. Kasutuseelise hüvitamise nõude eelduseks on kaasomandi eseme ühise kasutamise takistamine kohustatud isiku poolt. Antud juhul ei ole see eeldus täidetud. Kostja ei ole korteri ühist kasutamist kunagi takistanud. Hageja ei ole korteri ühise kasutamise soovist kunagi varem teatanud. Kui hageja väidab nüüd, et ta soovib korterit kasutada, siis ta võib seda teha, kuid

110 lg 1 alusel keeldub kostja kohustuse täitmisest kuni hageja on rahuldanud kostja sissenõutavaks muutunud nõude hageja vastu, mis on toodud vastuhagi punktides 3.2.

  1. – 3.2.
  2. Terve korteri üürihind ei oma asjas tähtsust, sest see ei tõenda korteri ½ mõttelise osa üürihinda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et korteri ½ mõttelise osa üür on väiksem, kui terve korteri üüri ½ osa. Hageja poolt 28.01.2022 esitatud lisad 1 ja 2 on asjakohatud. Väär on hageja väide, et kostja olevat võtnud hagejalt ligipääsu korteriomandile, vahetades lukud. Hageja 28.01.2022 esitatud lisa 3 ei tõenda luku vahetamist ega ligipääsu võtmist. Tegemist on hageja lepingulise esindaja e-kirjas esitatud ühepoolse väitega. Hageja 28.01.2022 esitatud lisa 4 ei tõenda hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja leiab, et nimetatud kirjavahetus tõendab kostja vastuväidete aluseks olevad asjaolud: 1) hageja ei ole kunagi korterile ligipääsu andmist nõudnud (st. ligipääs oli temal olemas); 2) hageja ei ole korteri eest rahalist hüvitist nõudnud (sest oli teadlik, et kõik korteriga ja laenuga seotud kulud kannab kostja ja pooltel on kokkulepe, et korter jääb kostjale ilma hagejale hüvitist maksmata); 3) kostja ei ole kasutuseelist nõudnud (p-s 2 toodud põhjusel). 9 2-20-1654
  3. Ainuüksi see asjaolu, et aastatel 2011 – 2020 tasus kostja probleemideta kõik pangalaenu maksed, viitab selgelt tema krediidivõimekusele. Kostja menetlusabi taotluse lahendamisel lähtus kohus muuhulgas sellest, et kostja igakuiste vältimatute kulude hulgas on eluasemelaenu tagasimaksed. Nende kulude kandmise juures on kostja võimalus suure riigilõivu korraga tasumiseks vähenenud ja seetõttu vajas kostja menetlusabi riigilõivu osade kaupa tasumisel. Sellest ei tulene kuidagi kostja võimatus tasuda edaspidi laenu kuumaksed ainuisikuliselt.
  4. Kostja ei ole lisatagatise vabastamise osas vastuväiteid asjas esitanud. Kostja on nõus lisatagatise vabastamisega ja soovib seda. Selline võimalus on reaalselt olemas, sest laenujääk on ca 80 000 eurot ja korteri väärtus ca 120 000 eurot (kuulub ekspertiisi käitus tuvastamisele). Seega panga nõuded on piisvalt tagatud hageja korterile seatud hüpoteegiga. Lisatagatis ei ole enam vajalik ning AÕS § 349 lg 2 alusel võivad pooled lisatagatise vabastamist nõuda (kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist).
  5. Kostja on nõus kogu eluasemelaenu tema kanda jätmisega. Nii lisatagatise vabastamine, kui ka laenukohustuse jagamine on antud juhul võimalik, sest hüpoteegipidaja ja laenuandja on menetlusse kaastatud.
  6. 02.11.2021 ekspertiisi kohaselt moodustab kaasomandiks olevate korteriomandite väärtus 135 000 + 2000 = 137 000 eurot.
  7. Poolte ühise eluasemelaenu nr XXX jääk on 77 345,20 eurot. Kõik eluasemelaenu nr XXX tagasimaksed on tehtud kostja poolt. Vastuhagi lisaga 5 tõendas kostja 2011 – 2019.a. tasutud tagasimaksete summa. Käesolevaga esitab kostja 2020 – 2022.a. makstud tagasimaksete tõendid (lisa 2 – laenu tagasimaksed). Kostja nõuab hagejalt kõikide tagasimaksete ½ osa hüvitamist. Kostja nõudesumma on järgmine: • 2011.a. 1260,90 • 2012.a. 3875,58 • 2013.a. 2249,75 • 2014.a. 3422,44 • 2015.a. 3303,80 • 2016.a. 3179,82 • 2017.a. 3116,61 • 2018.a. 3102,59 • 2019.a. 3091,94 • 2020.a. 3051,30 • 2021.a. 3001,76 • 2022.a. 249,51 • Kokku: 32 906 EUR 32906 : 2 = 16 453 eurot peab hageja hüvitama kostjale. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude hageja hüvitisega.
  8. Eeltoodust tuleneb, et kui korteri turuväärtus on 137 000 eurot ja laenujääk on 77 345 eurot, siis vahe on 59 655 eurot ja pool sellest vahest on 29 827,5 eurot. Hageja osaga tasaarvestatakse kostja nõuded summas 16453 + 2476,74 + 2460,75 + 338,74 + 8466,74 = 10 2-20-1654 30 195,97 eurot. Tasaarvestuse tulemusel ei pea kostja hüvitist maksma. Kui kohus mingil põhjusel leiab, et kaasomand tuleb lõpetada enampakkumisel müügi teel, siis kostja taotleb 30 195,97 eurot hagejalt välja mõistmist. Isegi kui kostja nõue oleks olnud aegunud, siis ka seda saab tasaarvestada

§ 200

lg 2 alusel, mille järgi: tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. 40. Maksimumsumma, mille kostja on võimeline hagejale kaasomandi lõpetamisel hüvitisena maksma (kuigi, kostja leiab, et tema ei pea hagejale midagi maksma), on 15 000 eurot. Kui kohus jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, pannes kostjale kohustuse hüvitada hageja osa rahas, siis kostja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi peab ta hüvitise tasuma 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumiseks. Nimetatud aeg on kostjale mõistlikult vajalik hüvitise tasumiseks vajaliku lisalaenu taotlemiseks. 41. Kostja nõue tuleneb suulisest seltsingulepingust, mis seisnes selles, et pooled võtsid ühise pangalaenu ja tegutsesid ühiselt korteri ostmiseks. Kui hageja nõuab kaasomandi lõpetamist, siis see tähendab seltsingulepingu lõppemist. Sellisel juhul kuuluvad hüvitamisele iga seltsinglase poolt tehtud panused. Kostja panused on laenu tagasimaksed, korteri eelmisele kaasomanikule (R.S’ile) hageja eest makstud raha, korteri parendamise ja alahoidmise kulud. Seltsingust tulenev nõue tekkis ainult praegu ja seetõttu ei ole aegunud. Antud juhul oli pooltel korteri ostmisel ja laenu võtmisel ühise majapidamisega abieluväline kooselu ja ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Poolte kokkulepe kohaselt pidi hageja tasuma korteri eelmisele kaasomanikule R Si’le 2476,74 eurot ja ülejäänud laenu tagasimaksed pidid tegema pooled võrdsetes osades. Kuid pärast korteri ostmist poolte abieluväline kooselu lõppes ja hageja keeldus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Seetõttu oli kostja sunnitud täitma kõik kohustused ainuisikuliselt. Seltsingu likvideerimise sätete alusel võib kostja nõuda tema tehtud panuse hüvitamist (so. kantud kulude hüvitamist). See nõue ei ole aegunud. 42. Kostja leiab, et laenulepingust tulenevatest kohustustest panga ees vabastamise nõue on põhjendamata. Kui kohtuotsusega jäetakse korteriomand kostja ainuomandisse ja pangalaenust tulenevad kohustused jäetakse kostja kanda, siis selline jagamise viis ei koorma hagejat ebamõistlikult. Pank on menetlusse kaasatud. Seega on pank teadlik sellest, et kostja peab kandma kõik laenulepingust tulenevad kohustused ja see on pangale siduv. Isegi, kui see kohtuotsus ei tekita pangale otseselt kohustusi, siis igal juhul võtab pank kõik tagasimaksed otse kostja pangakontolt. Kui kostja mingil põhjusel laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täida, siis panga nõue on täielikult tagatud kostja korteriga, mille väärtus on laenujäägist oluliselt suurem. Kui hageja soovib võtta uut laenu ja AS SEB Pank mingil põhjusel seda ei anna, siis hageja võib võtta laenu teises pangas. Eestis on krediidiasutusi piisavalt palju. Kostja annab käesolevaga nõusoleku, et kui korter jäetakse tema ainuomandisse ja tulevikus ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis pank võib sissenõude kohe korterile pöörata, hagejalt laenulepingu täitmist nõudmata. 43. Kostja palub: jätta korteriomandid asukohaga xxx ja xxx (kinnisturegistriosa numbritega xxx ja xxx) M H’a (isikukood xxx) ainuomandisse; kohustada J H’it andma tahteavaldus, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx ja xxx teises jaos tehakse kanne millega kantakse M H (isikukood xxx) ainuomanikuna; jätta AS SEB Pangaga 11 2-20-1654 sõlminud eluasemelaenulepingust XXX tulenevad kohustused M H’a (isikukood xxx) ainuisikuliselt kanda; tasaarvestada poolte nõuded ja selle tulemusel määrata, et M H ei pea J H’ile omandi kaotamise eest hüvitist maksma (või peab hüvitama mitte rohkem kui 15000 eurot); kui kostja peab hagejale rahalise hüvitise tasuma, siis määrata, et hüvitise tasumise kohustus kuulub täitmisele kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest; kui eeltoodud nõuded jäävad rahuldamata ja kaasomand lõpetatakse hageja soovitud viisil (müük enampakkumisel), siis kostja palub välja mõista J H’it M H’a kasuks rahaline hüvitis summas 30 195,97 eurot. ISESEISVA NÕUDETA KOLMAS ISIK I HAGEJA POOLEL SEISUKOHAD 44. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei ole AS-il SEB Pank põhjust esitada vastuväiteid hagiavalduses esitatud taotlustele kaasomandi lõpetamise ning enampakkumise tulemi arvelt kohustuse esmajärjekorras AS-le SEB Pank täitmise osas. Kaasomandi lõpetamise õiglase viisi jätab AS SEB Pank kohtu otsustada. 45. AS SEB Pank ei nõustu aga J H’i ja J H’i taotlusega J H’ile kuuluva Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxx neljandasse jakku AS SEB Pank kasuks sisse kantud hüpoteegi summas 50,000.00 eurot loovutamisega J H’ile. AS-il SEB Pank ei ole kindlust, et hagejale ja kostjale kaasomandina kuuluva kinnistu enampakkumise tulemusena saab AS SEB Pank kogu oma laenulepingust tuleneva nõude rahuldatud. Seega palub AS SEB Pank, et käesoleva menetluse raames jätaks kohus J H’i ja J H’i vastavasisulise taotluse rahuldamata. Pärast AS-i SEB Pank nõude täielikku rahuldamist on AS SEB Pank niikuinii kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks J H’ile kuuluvalt kinnistult. 46. Kostja oma vastuhagis nõuab kaasomandi jagamist selliselt, et m.h jagatakse ka laenukohustus AS-i SEB Pank ees, mille tulemusena jääks kogu laenukohustuse eest vastutama Kostja ainuisikuliselt. AS SEB Pank ei nõustu laenukohustuse jagamisega. Tulenevalt eeltoodust ei saa AS SEB Pank nõustuda ka vastuhagis esitatud kaasomandi jagamise viisiga tervikuna. 47. AS SEB Pank soovib rõhutada, et on menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, kelle suhtes ei saa käesolevas menetluses hageja ja kostja poolt SEB Panga vastu esitatud nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele on nii hageja hagiavalduses kui ka kostja vastuhagis esitanud AS-i SEB Pank vastu nõuded nagu oleks AS SEB Pank menetlusse kaasatud kostjana. Veelgi enam, hageja on hagiavalduses esitanud nõude AS-i SEB Pank vastu kolmanda isiku J H’i eest. ISESEISVA NÕUDETA KOLMAS ISIK II HAGEJA POOLEL SEISUKOHAD 48. Nõustun täies ulatuses hageja poolt palutuga, so J Hile kuuluvale Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx neljandasse jakku esimesele järjekohale seatud hüpoteek AS SEB Pank kasuks hüpoteegisummaga viiskümmend tuhat (50 000) eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele loovutada J Hile (isikukood: xxx). 49. Kostja vastuväidetega nõus ei ole ja need ei puutu ka asjasse. M Ha vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. M Ha taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks on ebaõiglane nii J Hi suhtes kui ka kolmanda isiku suhtes. M H on kolmanda isiku jaoks võhivõõras inimene ja kolmas isik ei pea põhjendatuks ega õiglaseks olukorda, kus tema vara on tagatiseks võhivõõra inimese kohustustele. 12 2-20-1654 50. Lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõttest ei saaks ega tohiks pank M Hale tema poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamisel ka laenu anda, sest kolmanda isiku vara lisatagatiseks jätmine on otseselt mind kahjustav. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 04.03.2022. a on hageja esitanud vastuväite kohtu tegevusele. Hageja märgib, et 11.02.2022 tegi kohus kummastava korraldava määruse, millega määras „Kohus käsitleb 14.07.2020.a vastuhagis ja 28.01.2021.a menetlusdokumendis esitatud rahalist nõuet menetlusliku tasaarvestamisavaldusena.“. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Pooltest ei ole keegi esitanud taotlust vastuhagina esitatud rahalist nõuet hagina mitte menetleda, mistõttu on selline kohtu omaalgatuslik tegevus täielikult mõistetamatu. 14.02.2022 on kohus teinud määruse, millest nähtub, et kohus siiski menetleb kostja vastunõuet ka rahalise nõude osas hagina edasi: „1. Harju Maakohtu menetluses on J Hi hagi M Ha vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning M Ha vastuhagi J Hi vastu 27 553,77 euro, kaasomandi teisel viisil lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes.“. Seega on kohtu tegevus menetluse juhtimisel vastuoluline ja arusaamatu ning hageja suhtes ilmselget ebaõiglane ja seda menetluskulude vaates. Arvestades eeltoodut ning arvestades, et kostja ei ole vastuhagi rahalise nõude osas tagasi võtnud ega sellest ka loobunud, on kohtu tegevus vastuhagi ümberkvalifitseerimisel lubamatu. Hageja esitab vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel juhuks, kui kohus käsitleb 14.07.2020.a vastuhagis ja 28.01.2021.a menetlusdokumendis esitatud rahalist nõuet menetlusliku tasaarvestamisavaldusena, mitte vastuhagina, kuna kohtu 14.02.2022 määrusest nähtuvalt ei ole aru saada, kas kohus menetleb asja vastuhagina edasi või mitte. Kohus lahendab vastuväited TsMS § 333 lg 1 alusel, mis sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele on põhjendatud, mistõttu kohus selle rahuldab. Kohus möönab, et 14.02.2022 määruse kirjeldavas osas märgitu tõesti tekitab ebaselgust, kuid siiski on 14.02.2022 määruse kirjeldavas osas märgitu puhul tegemist kirjaveaga ning korraldava määruse kirjeldavast osast ei tulene korraldusi menetluses olevate nõuete osas. Kohus selgitab 11.02.2022 määruse tagamaid. Kostja on 14.07.2020 vastuhagis esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kohus on 06.08.2020 ja 11.11.2020 puuduste kõrvaldamise määrustes juhtinud vääralt kostja tähelepanu asjaolule, et tasaarvestavad nõuded tuleb tingimata esitada vastuhagi resolutsioonis palvepunktidena. Samal vääral eeldusel on kohus nõudnud kostjalt 1000-eurose täiendava riigilõivu tasumist. Kohus on ekslikult jätnud tähelepanuta, et kostja on algselt tegelikkuses soovinud esitada üksnes menetlusliku tasaarvestusavalduse ega ole soovinud nimetatud rahasummade väljamõistmist hagejalt. Kohus, nõudes alusetult nõudepunktide sõnastamist ja riigilõivu tasumist, on pannud kostja sellega ebasoodsasse menetluslikku olukorda. Seda enam, et 13 2-20-1654 kohus on hageja rahalist kasutuseeliste nõuet menetlusliku tasaarvestusena aktsepteerinud, kuid kostja rahalise nõude puhul mitte – see ei ole kooskõlas poolte võrdse kohtlemise põhimõttega. Selle minetuse ongi kohus 11.02.2022 määrusega püüdnud kõrvaldada. Kuivõrd nimetatu puudutas üksnes kostja vastuhagi ja sellega kostja taotletavat hüve, on hageja vastuväide kohtu tegevusele kummastav. Kohus analüüsib käesolevas otsuses nõudeid nagunii sisuliselt, mistõttu ei oma hageja jaoks tähtsust, kas kohus teeb seda haginõude või menetlusliku tasaarvestuse kontekstis. Vastuväite esitamine hageja poolt on veelgi kummastavam olukorras, kus hagi rahuldamise korral (s.o kaasomandi lõpetamisel avaliku enampakkumise teel) tuleks kostja nõude põhjendatuse korral hagejal siiski tasaarvestava nõude katteks raha tasuda, kuid menetlusliku tasaarvestuse puhul mitte (tasaarvestada soovitakse hageja hüvitisnõuet, mitte enampakkumise tulemi ülejääki pärast kohustuste täitmist). Kostja ei ole kohtu tegevusele vastuväiteid esitanud. Siiski nõustub kohus hagejaga, et juba menetlusse võetud vastuhaginõude kvalifitseerimine menetluslikuks tasaarvestuseks ei ole kooskõlas TsMS § 4 lg-s 2 ja § 5 lg-s 1 sätestatuga. Seetõttu ei olnud tegemist ka hagi muutmisega, kuivõrd kostja üksnes täiendas/laiendas juba varem esitatud laenumaksetega seotud nõuet. Kohus tühistab 11.02.2022 korraldava määruse osas, millega määras, et: (

  1. i)hagi muutmine ei ole lubatav ning (
  2. ii)kohus käsitleb 14.07.2020.a vastuhagis ja 28.01.2021.a menetlusdokumendis esitatud rahalist nõuet menetlusliku tasaarvestamisavaldusena. Kohus menetleb vastuhagis esitatud rahalist nõuet 28.01.2021.a menetlusdokumendist nähtuvas suuruses, s.o 30 195,97 eurot. Vastuhagis esitatud rahaliste nõuete põhjendatust analüüsib kohus allpool. Arvestades kõike eeltoodut, rahuldab kohus hageja 04.03.2022. a vastuväite kohtu tegevusele. 51. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada, vastuhagi tuleb rahuldada üksnes rahalise nõude osas ja sedagi osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 52. Asjas puudub vaidlus, et: a. pooltele kuuluvad kaasomandina võrdsetes osades korteriomandid asukohaga xxx eluruum nr xxx ja mitteeluruum nr xxx, kinnisturegistriosa numbritega xxx ja xxx (I kd, tlk 5-8); b. korterit kasutab oma igapäevase elukohana kostja; c. pooled soovivad kaasomandi lõpetamist; d. hageja kohustub tasuma kostjale laenu ja intressimaksed perioodi 07.2017 – 2020 eest kogusummas 4253,35 eurot. 53. Hageja on esitanud nõude poolte kaasomandis olevate kinnistute kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistud võõrandatakse avalikul enampakkumisel, mille tulemi arvelt rahuldatakse esmalt korteriga seotud laenukohustus ning ülejäänu jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja on esitanud nõude poolte kaasomandis olevate kinnistute kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistud jäetakse kostja omandisse ja kostjalt mõistetakse hageja 14 2-20-1654 kasuks välja rahaline hüvitis (mille kostja tasaarvestab täies ulatuses). Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahelise enampakkumise ega ka reaalosadeks jagamise teel, mistõttu ei ole ka nimetatud asja jagamise viisid arutuse all. 54. Poolte vahel on eelkõige vaidlus: (
  3. i)kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi osas; (
  4. ii)kinnistu väärtuse osas; (iii) kostja majandusliku võimekuse osas; (
  5. iv)kaasomandi lõpetamise viisi puudutava kokkuleppe (korter kinkega kostjale) osas; (
  6. v)kostja tasaarvestusavalduse kehtivuse osas (sh suulised kokkulepped kulude kandmise osas; tasaarvestava nõude ebaselgus, tõendatus, aegumine, kulude vajalikkus, toreduslikkus; kulutuste nõude rahuldamine seltsingu likvideerimise, alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise sätete või AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1, KrtS § 15 lg 2 alusel); (
  7. vi)hageja tasaarvestusavalduse kehtivuse osas (kasutuseeliste nõude tõendatus, arvestus, kasutamistakistuse olemasolu); (vii) kohtuotsuse täitmise korra (sh laenulepingust tuleneva nõude rahuldamise võimalikkuse, J Hi kinnistule seatud hüpoteegi) osas. 55. Esmalt käsitleb kohus kaasomandi lõpetamise viisi ja vara väärtusega seonduvat (vt ptk I). Seejärel selgitab kohus välja kostja tasaarvestusavaldusega seonduva (vt ptk II) ning järgnevalt ka hageja tasaarvestusavaldusega seonduva (vt ptk III). Viimaks teeb kohus kokkuvõtte ning lahendab kohtuotsuse täitmise korraga seonduvad taotlused (vt ptk IV). I Kaasomandi lõpetamise viis ja vara väärtus 56. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks olnud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja kaasomandi lõpetamise vajaduse tekkimisel enda omandiosa kostjale kinkima. Seega leiab kohus, et pooltel ei ole ka kaasomandi lõpetamise viisi osas kokkulepet. 57. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Seega peab kohus kaasomandi ühel või teisel viisil lõpetama, kaasomandi lõpetamatajätmine on äärmiselt erandlik. 58. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide 15 2-20-1654 kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus. 59. Kostja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et kostja saab teisele poolele makstava hüvitise vastu (mis kostja hinnangul oleks pärast tasaarvestust 0 eurot) kinnistu ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus teisele poolele tema osa ka rahas välja maksma, kusjuures maksimaalseks hüvitise suuruseks oleks 15 000 eurot. Hageja on küll vaidlustanud kostja majandusliku võimekuse, kuid eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kõik seisukohad ja tõendid, mis puudutavad kostja maksevõimet ja sellega seotud tõendeid. Tähtis ei ole, kust nimetatud rahalised vahendid pärinevad, tähtis on, et omandi kaotanud isik saaks kohese ja piisava hüvitise. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks. Kohtul puudub alus eeldada, et olukorras, kus kaasomanikud soovivad kaasomandi lõpetamist, jääb kaasomandi lõppemine vormistamata rahalistel põhjustel. 60. Vaidlust ei ole, et kostja koos perega kasutab vaidlusaluseid kinnisasju elamiseks ja tegemist on kostja perekonna koduga. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja huvi saada kinnistu ainuomanikuks ja säilitada oma kodu kaalub üles hageja huvi asi avalikul enampakkumisel võõrandada. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks kaasomandi lõpetamist hageja taotletud viisil, s.o asjade võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Seega leiab kohus, et kinnisasjad tuleks jätta kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise vastu. Selleks, et saada selgusele, kas vastuhagi rahuldamine on võimalik, tuleb välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses peaks kostja hagejale hüvitist maksma ning kas nimetatud summa on kooskõlas kostja vastava nõusoleku ja majandusliku võimekusega. 61. Hageja leiab, et korteriomandite turuväärtus on 143 000 eurot (I kd, tlk 27). Kostja märgib, et väärtus on 137 000 eurot (II kd, tlk 148). Kohus, tuginedes 02.11.2021 eksperthinnangule nr 1254-21 (II kd, tlk 148-166), leiab, et korteriomandite harilik väärtus on 137 000 eurot. Hageja esitatud tõend ei ole asjakohane, kuivõrd ei puuduta vaidlusaluseid korteriomandeid, vaid väidetavalt nendega sarnaseid objekte. Lisaks on hageja esitatud tõend n.ö aegunud, kuivõrd ei kajasta asjade väärtust võimalikult lähedaselt kaasomandi lõpetamise hetkele. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Kuivõrd pooled on võrdsed kaasomanikud ning asjade väärtus on kokku 137 000 eurot (korter 135 000 eurot + panipaik 2000 eurot), on hageja omandiosa väärtus 68 500 eurot (137 000 / 2). Poolte ühise eluasemelaenu nr XXX jääk on 77 345,20 eurot (III kd, tlk 27). Pooled ei vaidle, et laenulepingu raames on nad kaaslaenusaajad ning vastutavad lepingust tulenevate kohustuste osas panga ees solidaarselt. Käesoleva menetluse tulemusel ei ole võimalik muuta poolte ja panga vahelisi laenulepingust tulenevaid õigussuhteid, mistõttu ei ole võimalik jätta laenukohustust tervikuna ka panga ees kostja kanda. 16 2-20-1654 Laenukohustus tuleks vastuhagis taotletud viisil kaasomandi lõpetamise korral seega poolte sisesuhtes jätta kostja kanda. Pool laenukohustusest, s.o 38 672,60 eurot (77 345,20 / 2), tuleks hüvitisest maha arvestada ning sellega loetaks kostja kui solidaarvõlgniku osa tasutuks. Seega peaks kostja hagejale tasuma hüvitist 29 827,40 eurot (68 500 - 38 672,60). Kostja väited, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja omandiosa kaotuse eest hüvitist ei nõua, täielikult tõendamata. Samuti ei saa ühelgi juhul pidada kaasomaniku soovi saada omandiosa kaotuse eest kohest ja piisavat rahalist hüvitist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. II Kostja tasaarvestus 62. Kostja on vastuhagis palunud tasaarvestada poolte nõuded ja selle tulemusel määrata, et M H ei pea J H’ile omandi kaotamise eest hüvitist maksma (või peab hüvitama mitte rohkem kui 15000 eurot). Kohtu hinnangul on tegemist menetlusliku tasaarvestusavaldusega. Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetlusliku tasaarvestuse kehtivust. Kostja on hageja hüvitisnõudega seonduvalt soovinud tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu summas 30 195,97 (16453 + 2476,74 + 2460,75 + 338,74 + 8466,74).

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16;
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11).
  5. Alustuseks käsitleb kohus korteriühistu poolt esitatud arvetel kajastatud üldkulusid ja korteriomandite kindlustamise kulusid. Kohus leiab, et kostja kulutuste hüvitamise nõude puhul ei kohaldu seltsingu, käsundita asjaajamise ega ka alusetu rikastumise sätted. Samuti on asjakohatud viited KrtS § 15 lg-le 2 (ja analoogsetele KOS sätetele), kuivõrd nimetatu ei reguleeri kaasomanikest korteromanike sisesuhteid, vaid nende suhteid kolmandate isikutega. Pooled on vaidlusaluste korteriomandite kaasomanikud ning kinnistuga seotud kulude hüvitamist reguleerib AÕS. Kohus leiab, et kulutuste nõude õiguslik alus saab olla AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et pooled on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomanditega seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on kumbki pool korteriomandeid vallanud. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis. Asjakohatud on (ja ka tegelikkuses täielikult tõendamata) kostja viited kulude kandmise kokkulepete osas aastatel 2012-
  6. Seega tuleb lugeda, et kaasomanikud ei ole seda põhimõtet kokkuleppel muutnud. 17 2-20-1654
  7. Kostja märgib, et korteriühistu arvete alusel kandis kostja perioodil 07.2013 – 06.2020 korteri alalhoidmise eest üldkulusid kokku 4921,53 eurot (I kd, tlk 95 – nõude arvestus; I kd, tlk 97-117 – arved). Hageja osa sellest on 2460,75 eurot. Kohus leiab, et hageja on iseenesest kohustatud nimetatud kulud hüvitama, kuivõrd nimetatud kulud on seotud korteriomandite kasutamise ja valdamisega ning selle alalhoidmisega. Kuna kostja on täitnud hageja kohustuse, võib ta kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist (

§ 78lg 4 ja AÕS § 75 lg 1). Hageja märgib, et nõue on 2013, 2014, 2015, 2016 ja kuni juulini 2017 aegunud vastavalt Ts

ÜS § 146 lg-le

  1. Kohus hagejaga ei nõustu. AÕS § 75 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mistõttu on selle aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 149). Hageja on nõude maksma pannud 14.07.
  2. Seega ei ole nõue ühelgi juhul aegunud. Hageja märgib, et vastuhagi lisa 2 ei tõenda nõuete olemasolu ega ka sisu. Vastuhagi lisa 3 näol on tegemist ilmselgelt manipuleeritud dokumendiga, mis ei tõenda kostja nõudeid hageja vastu, lisaks ei nähtu, vastavast tõendist, mil moel on vastavad nö arved kujunenud ning millisel alusel on hageja üldse vastutav kostjale esitatud arvetest tulenevate kohustuste eest. Kohus on kõrvutanud lisast 3 nähtuvad arvete kinni katmata osad lisast 2 nähtuva nõude arvestusega ning selgus, et nõude arvestusse on läinud kõik arvetelt nähtuvad kirjed. Kohus leiab, et nimetatud kulud on seotud korteriomandite kasutamise ja valdamisega ning selle alalhoidmisega, mistõttu on tasaarvestus nimetatud osas (2460,75 eurot) kehtiv.
  3. Kostja leiab, et hageja peab hüvitama kindlustusmaksed perioodil 2011 – 2020 summas 338,74 eurot (I kd, tlk 118-129 – pangakonto väljavõtted). Kohus leiab, et tasaarvestus on kehtetu osas, millega kostja taotleb kindlustusmaksete hüvitamist. Nimelt tuleneb asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest, et kulutus, mida kaasomanikul tuleb AÕS § 75 lg 1 alusel kanda, saab olla ka kindlustusmakse. Samas tuleb silmas pidada, et ühise asja koormamiseks, millest tulenevaid kulutusi tuleb AÕS § 75 kohaselt võrdeliselt oma kaasomandi osaga kanda, on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 335). Kohus märgib, et antud juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et kaasomandisse kuuluva vara osas kindlustuslepingu sõlmimiseks oli olemas ka hageja nõusolek. Sellist nõusolekut ei saa eeldada laenulepingu põhjal. Samuti nähtub, et kindlustust on kostjale pakutud läbi aja erinevate seltside poolt erinevate poliiside alusel, mille sõlmimiseks on igakordselt vajalik hageja nõusolek. Liiati tuleb nõustuda hagejaga, et pangakonto väljavõttest ei ole võimalik tuletada, millise esemega seonduvalt on makseid tehtud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja kindlustusmaksete hüvitamise nõude 338,74 eurot.
  4. Järgnevalt analüüsib kohus korteri säilitamiseks/parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõuet. Kostja leiab, et hageja peab kandma enda osa korteri korrashoidmise kuludest, so. korteri jooksev remont, köögimööbli ja tehnika paigaldamine, garderoobid, kulunud osade (keraamilised plaadid, katteliistud, põrandaliistud, ukseliistud, pistikud ja lülitid jms) vahetamine: Kuupäev Töö Summa, Tõestus eurot 1 15.09.2016 garderoob ja liuguksed 1246 maksekorraldused 2 30.10.2017 garderoobi sahtlid 145 maksekorraldus 3 25.03.2017 maalritööd 1353 hinnapakkumine 18 2-20-1654 4 19.04.2017 5 13.04.2017 6 13.06.2017 7 06.10.2017 8 17.07.2017 lastetoa remont köögimööbel ja -tehnika 1-lipiline laminaat 3-lipiline parkett keraamilised põrandaplaadid 988,80 8377,08 437,45 441,68 230,64 hinnapakkumine töövõtuleping ettemaksuarve ostutšekid arve-saateleht Korteri alalhoidmiseks ja korrashoidmiseks vajalikud kulud moodustavad kostja väitel 16 933,48 eurot (I kd, tlk 145-170 – kuludokumendid, kirjavahetus ja maksekorraldused), millest osa on pool, s.o 8466,74 eurot. Üldreegli kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1). Eelviidatud säte puudutab ka kaasomandi esemega seotud parenduste ja kulutuste kandmist. Puudub vaidlus, et ülalnimetatud kulutuste tegemiseks puudus kaasomanike vahel kokkulepe. AÕS § 72 lg-st 4 tuleneb erand AÕS § 72 lg-s 1 märgitud üldreegli osas ning viidatud lõige sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega tuleb tuvastada, kas kostja poolt tehtud kulutused olid vajalikud asja säilitamiseks. Hageja väidab, et need kulud on toreduslikud. Kostja aga leiab, et kulud olid korteri säilimiseks vajalikud (TsÜS § 63 p 1) või vähemalt kasulikud (TsÜS § 63 p 2). Kohus märgib, et kostja ei ole menetluses väitud ega ka tõendanud, et ülalviidatud kulutused oleks tehtud vältimatust vajadusest korteriomandeid säilitada või kaitsta seda täieliku või osalise hävimise eest. Arvestades tööde iseloomu, on tegemist korteri sisustamise ja selle viimistluse värskendamisega. Nimetatust aga ei saa tuletada, et kulud olid vajalikud selle säilitamiseks. Äärmisel juhul oli tegemist kasulike või toreduslike kuludega TsÜS § 63 p 23 mõistes, mis aga AÕS § 72 lg 4 kohaldamisalasse ei kuulu. Kohtu hinnangul on nimetatud kulude nõudmine hagejalt põhjendamatu ka seetõttu, et kostja on vaidlusaluseid korteriomandeid sisuliselt terve aja ainuisikuliselt kasutanud ja on sellega ise põhjustanud ülalviidatud kulutuste tegemise vajaduse, st kostja enda kasutuse tulemusel on kulutuste esemeks olnud korteri sisustus amortiseerunud. Kostja on märkinud, et võib nende kulude hüvitamist nõuda mh käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel. Samas ei ole kostja nimetatud nõuete rahuldamise eelduseid esile toonud.

§ 1042

lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Nõude eeldused on seega järgmised: • hageja on eseme omanik; • kostja on teinud hageja esemele kulutusi; • hageja on kulutuste tegemise tõttu rikastunud; • see on toiminud ilma õigusliku aluseta; • puuduvad nõuet välistavad asjaolud

§ 1042lg 2 järgi.

19 2-20-1654 Kohus leiab, et nõue ei saa kuuluda rahuldamisele

§ 1042

lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, mil määral on hageja nimetatud kulutuste tõttu kaasomandi lõpetamisele võimalikult lähedase ajaseisuga rikastunud. Samuti ei ole kostja esile toonud ega põhjendanud, et kulutused on tehtud ilma õigusliku aluseta. Seetõttu ei analüüsi kohus ka hageja väiteid, mille kohaselt saanuks parandused ilma neid kahjustamata korterist eemaldada.

§ 1018

lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

§ 1018

lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

§ 1023

lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kulutuste hüvitamise nõude eeldused on seega järgmised: • Eksisteerib õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe (

§ 1018

): o kostja poolt võõra asja ajamine; o hageja soodustamise tahtega (

§ 1018

lg 2); o ilma õigusliku aluseta; o õigustus asjaajamiseks: ▪ soodustatu heakskiit või ▪ vastamine soodustatu huvile ja eeldatavale või tegelikule tahtele või ▪ oluline avalik huvi; • Eksisteerivad kulutuste hüvitamise nõuet õigustavad asjaolud: o asjaajaja on asjaajamise käigus teinud kulutusi (ulatuses, milles asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks); o puuduvad kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolud (

§ 1023lg 3).

Ka nimetatud nõude puhul ei ole kostja selgitanud, mil viisil väljendus kostja tegevuses tahe hagejat soodustada, milles väljendus vastava tegevuse puhul õigusliku aluse puudumine, milles väljendus õigustus vastavaid kulutusi teha. Seega ei kuulu ka nimetatud alusel nõue rahuldamisele. Kostja tasaarvestus on korterile tehtud parenduste või säilitamise kulude osas kehtetu.

  1. Kostja märgib, et 18.08.2011 lepingu (I kd, tlk 10-17) p 3.
  2. ja 3.
  3. kohaselt pidi hageja tasuma R S’ile kaasomandi osa eest kokku 2476,74 eurot hiljemalt 18.08.2012 ning nimetatud kohustuse täitis kostja hageja eest. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale 2476,74 eurot. Kostja lisas, et pooled olid varasemalt sõlminud suulise kokkuleppe, et kui hiljem tekib vajadus kaasomandite lõpetamiseks, siis võõrandatakse korteriomandid kinkelepinguga 20 2-20-1654 kostjale, mistõttu samast kokkuleppest tulenevalt tasus kostja hageja asemel R S’ile tasumisele kuulunud summa. R S on kinnitanud, et vastav raha on kostja poolt temale tasutud (I kd, tlk 93). Seega nähtub, et kostja vastav nõue põhineb pooltevahelisel suulisel lepingul. Nimetatud kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Hageja on esitanud aegumisvastuväite. Kuivõrd kostja on märkinud, et vastav nõue tuleneb lepingust, tuleb hagejaga nõustuda ning asuda seisukohale, et vastav nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg-le
  4. Kuivõrd võlausaldaja on kinnitanud, et kohustus on kolmanda isiku poolt täidetud, eeldab kohus, et kohustus täideti hiljemalt 18.08.
  5. Aegumine algas seega hiljemalt 19.08.2012, mil muutus vastav nõue sissenõutavaks. Nõue aegus 19.08.
  6. a. Kohus on allpool jõudnud järeldusele, et vastav makse ei olnud tehtud seltsingu raames, kuivõrd seltsingu olemasolu on tõendamata.
  7. Viimaks analüüsib kohus kostja laenumaksete regressinõuet. Kostja on esile toonud, et kõik eluasemelaenu nr XXX tagasimaksed
  8. a –
  9. a on tehtud kostja poolt (I kd, tlk 131143, III kd, tlk 28-33 – pangakonto väljavõtted). Kostja nõuab hagejalt kõikide tagasimaksete ½ osa hüvitamist. Kostja nõudesumma kujunemine on järgmine: • 2011.a. 1260,90 eurot; • 2012.a. 3875,58 eurot; • 2013.a. 2249,75 eurot; • 2014.a. 3422,44 eurot; • 2015.a. 3303,80 eurot; • 2016.a. 3179,82 eurot; • 2017.a. 3116,61 eurot; • 2018.a. 3102,59 eurot; • 2019.a. 3091,94 eurot; • 2020.a. 3051,30 eurot; • 2021.a. 3001,76 eurot; • 2022.a. 249,51 eurot. Kokku 32 906 eurot, millest poole, s.o 16 453 eurot hüvitamist kostja nõuab. Hageja märgib, et nõustub järgnevate nõuetega: •
  10. a (juuli-detsember) 647,02 eurot; •
  11. a 1551,27 eurot; •
  12. a 1545,97 eurot; •
  13. a 509,09 eurot. Seega laenu ja intressimaksed aktsepteerib hageja kogusummas 4253,35 eurot. Kohus märgib, et laenumaksed ei kuulu AÕS § 75 kohaldamisalasse. Pooled ei vaidle, et laenulepingu kontekstis olid pooled kaaslaenusaajad ja solidaarvõlgnikud ning et laenumakseid on tasunud üksnes kostja.

§ 69

lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 69

lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodust tuleneb, et hagejal lasub kohustus tasuda pool laenumaksetest ning kostja, täitnud ainuisikuliselt solidaarkohustuse, omandas hageja vastu regressinõude, s.o õiguse nõuda hagejalt tasutud laenumaksete tagastamist 50% ulatuses. 21 2-20-1654 Hageja leiab, et nõue on 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 ja kuni juulini 2017 aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg-st 1.

§ 70

lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kuna kostjale läks üle panga nõue hageja vastu laenulepingu alusel, on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Käendaja vastu esitatud nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg (RKTKo nr 3-2-1-153-14, p 12). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käesoleval juhul kohaldub ka TsÜS § 154, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Osamaksetena tagastatava laenu käendamisest tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses (vt ka Riigikohtu 18. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p 11). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja laenumaksete tagastamise nõue on aegunud perioodi 2011. a - 2016. a osas (2016. a maksed muutusid sissenõutavaks 01.01.2017 ning aegusid 01.01.2020, vastuhagi esitati 14.07.2020; 2017. a maksed muutusid sissenõutavaks 01.01.2018 ega olnud 14.07.2020 esitatud vastuhagi hetkeks veel aegunud). Kostja viited

§ 200

lg-le 2 ei ole asjakohased.

§ 200

lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Nimelt soovib kostja oma perioodil

  1. a -
  2. a aegunud nõuded tasaarvestada hageja hüvitisnõudega, mis seisneb omandikaotuse kompenseerimises. Nimetatud nõue saab tekkida alles kaasomandi lõpetamisel. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid (vt RKTKo nr 3-2-1-95-11). Seega ei olnud kostjal õigust perioodil
  3. a -
  4. a tekkinud nõuded hüvitisnõudega tasaarvestada, kuivõrd kaasomandi lõpetamisest tulenevat hüvitisnõuet hagejal sel hetkel polnud. Nõuded perioodi 2017 – 2022 eest kogusummas 15 613,71 eurot ei ole aegunud. Hageja kohustub

§ 69

lg-te 1 ja 2 alusel kostjale hüvitama nimetatud summast pool s.o 7 806,86 eurot (15 613,71 / 2). 69. Kostja leiab, et kulud kuuluvad hüvitamisele mh seltsingulepingu alusel. Kohus viitab, et kohtupraktikast tuleneb, et vabaabielu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks

§ 580

lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele

§ 580jj (vt ka RKTKo nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15).

Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: • mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (

§ 581

mõttes); • pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22; RKTKo nr 2-16-12328/138, p 12). Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Samuti saab kohaldada

§ 602

, mis näeb seltsingu likvideerimisel ette esmalt seltsingu kohustuste 22 2-20-1654 täitmise seltsinguvarast (st nt ühiselt vara soetamiseks võetud laenu tagastamine). Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb

§ 603lg 1 järgi tagastada seltsinglaste panused (vt Riigikohtu 3.

detsembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 20). Kostja viited seltsingu olemasolule on tõendamata. Kostja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud vabaabielu, sellele ei viita ka asjaolude kronoloogiline kirjeldus. Hageja on esile toonud, et sai korteriomanikuks
  2. a augustis, kuid kostja on viidanud, et juba
  3. a siirdus ta kaheks aastaks välisriiki õppima. Seega on tõendamata, et pooltel oli üldse kooselu või eset soetades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja on esile toonud, kuidas tema on suures ulatuses panuseid teinud, kuid ei ole esile toonud, kas, milliseid ning millises ulatuses on seltsingusse panustanud hageja – seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud rahaliselt hinnatavad) panused (

§ 581mõttes).

Seega on ka võrreldavate panuste tegemine tõendamata. Isegi, kui poolte vahel oleks seltsing olnud, on hageja kostja väitel juba

  1. a vaidlusalusest korterist välja kolinud ja teatanud, et ei maksa enam sellega seotud kulusid. Seega saab järeldada, et seltsing lõppes hiljemalt
  2. a

§ 596lg 1 p 1 või 2 ning § 597 lg 1 alusel.

Seega ei saanud ka seltsingu olemasolu korral (millega kohus ei nõustu) pärast

  1. a enam seltsinguvara moodustuda, mistõttu hilisemate kulutuste hüvitamise nõuete puhul ei ole võimalik ühelgi juhul seltsingu olemasolule tugineda.
  2. Eeltoodust tulenvalt on kostja tasaarvestus kehtiv kokku 10 267,61 euro (2 460,75 + 7 806,86) ulatuses. III Hageja tasaarvestus
  3. Hageja nõuab kostjalt vaidlusaluste korteriomandite kasutuse eest kasutuseeliste tasumist alates 01.02.2020 summas 350 eurot kalendrikuus. Arvestades eeltoodut on hageja nõue kostja vastu (11 kuud x 350 eurot) 3850 eurot. Hageja märgib, et kostja on hagejalt võtnud ligipääsu korteriomandile, vahetades lukud ning vaatamata suulistele lubadustele ei ole võtmeid hagejale andnud. Kaasomanike, sh korteriomandi omanike ühisvalduse ja -kasutusõiguse rikkumise korral on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue

§ 115

alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue

§-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). TsÜS § 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks olla kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu
  3. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1137-05, p 13;
  4. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28;
  5. juuni
  6. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Samu kasutueelistega seonduvaid hüvitise arvestamise põhimõtteid tuleb kolleegiumi arvates kohaldada ka

§-de 1037- 23 2-20-1654 1039 alusel esitatava nõude puhul ning ka AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatavaks kasuks võib olla saadud kasutuseelised. 72. Esmalt kontrollib kohus hageja tasaarvestuse kehtivust alusetu rikastumise sätete alusel.

§ 1037

lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 1037lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Ts

ÜS § 62 l õige 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16;
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Riigikohus on leidnud, et kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (RKTKo nr 3-21-135-05, p 26).
  5. Seega on hageja

§ 1037

lg 1 alusel esitatud nõude eeldused järgmised: • hagejale kuulub kinnisasi; • kostja on rikkunud hageja omandit või valdust; • kostja on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud kasutuseeliseid. 74. Hageja on kantud kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Seega on täidetud nõude esimene eeldus. Pooled ei vaidle, et nõudeperioodil on vaidlusaluseid esemeid kasutanud ainuisikuliselt kostja. Seega tuleb analüüsida, kas kostja kasutus on rikkunud hageja omandit. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus lähtub siinjuures ka

§ 1037

lg 1 sõnastusest, mis näeb kasutuseeliste nõude eeldusena omaniku nõusoleku puudumise. Kohus leiab, et nõude teine eeldus on täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja omandit mingil viisil rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keelanud või takistanud hagejal asja kasutamast. Hageja esindaja poolt menetluse kestel kohtulikku ekspertiisi läbiviinud eksperdile saadetud e-kiri (III kd, tlk 20) ei saa olla tõendiks, lisaks ei nähtu sealt ka kõnealuse asjakohta mingisugust teavet. Samasugusel seisukohal on kohus ka 2014. a peetud sõnumivahetuse osas (III kd, tlk 21-22). Asjaolu, et hageja on hagiavalduses oma võimalikule kasutuseeliste nõudele viidanud, ei tähenda, et täidetud oleksid rikkumist puudutavad eeldused. Seega ei ole kostja omandit või valdust rikkunud ning

§ 1037lg 1 alusel esitatud nõue kehtiv ei ole.

  1. Järgnevalt analüüsib kohus nõuet. Hageja võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): • kostja on hageja õigusi rikkunud (

§ 115

lg 1); • kostja vastutab rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 24 2-20-1654 • • • • hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kohus, analüüsimata ülejäänud eeldusi, leiab, et hageja nõudel ei ole alust ka

§ 115alusel, kuivõrd tõendamata on, et kostja on hageja õigusi rikkunud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja omandit mingil viisil rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keelanud või takistanud hagejal asja kasutamast.

  1. Viimaks analüüsib kohus hageja nõuet kasu hüvitamise nõudena AÕS § 71 lg 2 alusel, mis sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kohus on ülal viidanud kohtulahendile, kust tulenes, et AÕS § 71 lg 2 kontekstis on hüvitatavaks kasuks mh saadud kasutuseelised. Viidatud säte ei eelda, et esineks mingisugune rikkumine. Pooled ei vaidle, et nõudeperioodil on vaidlusaluseid esemeid kasutanud ainuisikuliselt kostja. Seega tuleb eeldada, et kostja on hageja arvel rikastunud, st saanud vaidlusalusel perioodil kasutuseeliseid. Siiski leiab kohus, et kasutuseelise suurus on tõendamata. Kinnisvara maakleri mitte millelgi põhineva hinnangu (II kd, tlk 198 – e-kiri) pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Lisaks, isegi kui asuda seisukohale, et hageja on kasutuseeliste nõude suuruse kohaselt tõendanud (mida ta ei ole), on kohus seisukohal, et kas AÕS § 71 lg 2 alusel ei kuulu nõue rahuldamisele. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus võib jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja kasutuseeliste hüvitamise nõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt TsÜS § 138 ja AÕS § 72 lg 5) (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p-d 13-14;
  4. veebruari
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 13). Kuivõrd hageja ei ole kunagi valdust ega ka kasutuseeliseid nõudnud, saab järeldada, et poolte vahel oli vaikimisi kokkulepe, mille kohaselt kostja kasutab vaidlusalust vara ainuisikuliselt ilma vastaspoolele hüvitist tasumata. Kostja on lisaks asja ka parendanud ning tasunud mõlemat poolt kohustava laenulepingu alusel mh hageja eest asja kindlustamisega seotud kulusid ja laenumakseid, mis tänaseks on mh osaliselt juba aegunud. Sellises olukorras, kus aastate jooksul ei ole hageja kaasomanikuna asjaga seotud rahalisi kohustusi üldse kandnud ja on aktsepteerinud kostja poolset ainukasutust, on kasutuseeliste väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tasaarvestus ei ole kehtiv. IV Kokkuvõte ja otsuse täitmise kord
  7. Kohus on ülal leidnud, et kostja peaks hagejale tasuma hüvitist 29 827,40 eurot. Samuti on kohus ülal leidnud, et kostja tasaarvestus kehtiv kokku 10 267,61 euro ulatuses. Seega peaks kostja tasuma hagejale hüvitist 19 559,79 euro (29 827,40 - 10 267,61) ulatuses. Kostja aga on nõustunud tasuma hüvitist maksimaalselt 15 000 eurot. Kuivõrd kostja ei ole nõustunud 25 2-20-1654 hüvitist tasuma piisavas ulatuses, ei ole võimalik lõpetada kaasomandit vastuhagis taotletud viisil. Vastuhagi rahuldamine eeldab, et kostja on valmis hüvitist maksma vähemalt 19 559,79 euro ulatuses. Kohus ei tohi kostjat kohustama maksma hüvitist suuremas ulatuses, kui kostja on nõusolekut avaldanud. Seega ei ole võimalik vaidlusaluseid korteriomandeid jätta kostja ainuomandisse.
  8. Eeltoodule tuginedes jääb kohtul vaid üle rahuldada põhihagis esitatud kaasomandi lõpetamise nõue. Kohus lõpetab kaasomandi korteriomanditele asukohaga xxx ja xxx (registriosa nr xxx ja xxx) nende võõrandamisega avalikul enampakkumisel.
  9. Kohus ülal leidnud, et kostja vastuhagis esitatud rahalised nõuded on põhjendatud kokku 10 267,61 euro ulatuses. Kuivõrd kohus vastuhagis taotletud viisil kaasomandit ei lõpetanud, ei ole võimalik kostja nõudeid hageja hüvitisnõudega tasaarvestada. Seega, lähtudes vastuhaginõudest ja asjaolust, et kaasomand lõpetatakse korteriomandite võõrandamisega avalikul enampakkumisel, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 10 267,61 eurot. Kuivõrd kostjalt hageja kasuks raha välja ei mõisteta, ei ole võimalik nõudeid otsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 ls 2 kohaselt tasaarvestada.
  10. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning määrab, et enampakkumise tulemi arvelt tuleb täita esmajärjekorras AS SEB Pangaga sõlminud eluasemelaenulepingust XXX tulenevad kohustused ning üle jääv summa tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Kostja viited laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise lubamatusele on asjakohatud ega põhine seadusel ega ka tõenditel, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

§ 411

näeb ette õiguse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingust tulenevate nõuete ennetähtaegse rahuldamise õiguse. 82. Hageja on palunud J Hile kuuluvale korteriomandile (registriosa nr xxx) AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteek summas 50 000 eurot loovutada J Hile (xxx) vastavalt AÕS § 329 lg 1. Vastavat nõuet ei ole võimalik menetluses oleva hagi raames rahuldada. Hüpoteegipidaja ei ole kostjana menetlusse kaasatud. Hageja ei ole kõnealuse hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, mistõttu puudub tal ka vastav nõudeõigus. Ammugi ei ole nimetatud nõuet võimalik rahuldada kohtuotsuse täitmise korra raames. Seega selles osas jääb hagi/kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. 83. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 84. Remargi korras leiab kohus, et vaidlus on vaatamata ülaltoodule mõistlik lahendada kompromissiga. TsMS § 4 lg 4 sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus teeb pooltele ettepaneku, mille kohaselt: (

  1. i)pooled lõpetavad kaasomandi vaidlusalustele korteriomanditele vastuhagis 26 2-20-1654 taotletud viisil, s.o ainuomanikuks saab kostja; (
  2. ii)kostja tasub hagejale hüvitist 19 559,79 eurot; (iii) kostja refinantseerib korteriomandiga seotud laenukohustuse ning vabastab hageja korteriga seotud laenukohustusest AS-i SEB Pank ees ja J Hi kinnistu seda koormavast hüpoteegist; (
  3. iv)menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et selline kaasomandi lõpetamine oleks kõigi poolte huvides, kuivõrd kostjal ja tema perel on võimalik säilitada pikaaegne kodu ning hagejal on võimalik saada omandiosa eest õiglast ja kohest hüvitist, vabanedes sealjuures korteriga seotud laenukohustusest. Korteriomandi enampakkumisel võõrandamine ei pruugi toimuda koheselt ega ka pooltele meelepärase hinnaga. Lisaks kaasnevad enampakkumise läbiviimisega täituri teenustasud, mis vähendavad saadavat tulemit veelgi. Käesoleval juhul sai (kohtu nägemuse kohaselt) õiglasel viisil kaasomandi lõpetamisel takistuseks üksnes kostja valmisolek tasuda hüvitist ca 4500 euro võrra väiksemas ulatuses, kui ta pidanuks. Arvestades korteriomandite väärtust ja kostja poolt aastate jooksul tehtud erinevaid panuseid ning asjaolu, et tegemist on kostja ja tema pere koduga, on eeltoodu kahetsusväärne. Kostja on esile toonud, et laenutaotlus on pangale esitatud, ning et kostja majanduslik seis on hea, mistõttu ei tohiks kohtu pakutud viisil kompromissi sõlmimine olla takistatud ega selle sisuline täitmine põhjustada liigset ajakulu. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 431 lg 2 ls 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 85. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud tuleb seega TsMS § 167 lg 2 alusel jätta nende endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte ja kolmandate isikute endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ 27 2-20-1654 Andrea Lega kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 lahendiga. 28

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.