← Eesti

2-23-9053/12

Obsah (6)§ 187§ 150§ 430§ 168§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. Harju Maakohus menetleb QQQ -i (hageja) hagiavaldust Y Y Y (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes. Pooled esitasid 11.04.2024 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „võttes arvesse, et:

  1. a)Hageja on sõlminud xxx.a. Kostjaga tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi leping), mille alusel Hageja andis Kostjale laenu summas 15 000 eurot ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi 15,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga.
  2. b)Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning Hageja on Lepingu üles öelnud;
  3. c)Võlgnevuse sissenõudmiseks on Hageja 22.06.2023.a. esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Kostjalt välja mõista;
  4. d)29.01.2024.a. seisuga on Hageja nõue Kostja vastu lepingu raames 17 446,40 eurot, millest: a. Tagastamata krediidisumma moodustab 14 395,38 eurot; b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 828,78 eurot; c. Lepingu haldustasu moodustab 6 eurot; d. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 597,97 eurot; e. Perioodil 23.06.2023 – 06.03.2024 sissenõutavaks muutunud viivis on 1 618,27 eurot.
  5. e)Lisaks punktile
  6. d)on Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-23-9053 raames riigilõivu 1 050 eurot ja õigusabikulude katteks 100 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 1 150 eurot);
  7. f)Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt lepingu lisanduvat viivist 15,9% tagastamata krediidisummalt aastas.
  8. g)Ülaltoodut kokku võttes on Hageja nõue Kostja vastu 06.03.2024.a. seisuga 18 596,40 eurot, millest 14 395,38 eurot on põhinõue, 3 051,02 eurot kõrvalnõuded ja 1 150 eurot menetluskulud. Pooled lepivad kokku alljärgnevas: 1. Kostja tasub Hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 18 071,40 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt: 1.1. Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes hagejale esimese osamakse summas 250 eurot hiljemalt 08.03.2024, teise osamakse summas 500 eurot hiljemalt 29.03.2024 ning edaspidi alates 2024.a. aprillist kuni 2024. a. augustini iga kuu 29. kuupäevaks 500 eurot. 1.2. 29.09.2024 on Kostja kohustatud tasuma Hagejale kogu võla jäägi ühekordse maksena. 2. Juhul, kui Kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada Hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. 3. Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 1 050 eurot, millest 525 eurot taotleb Hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda QQQ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-9053, Y Y Y riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 625 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. 4

(6)
  1. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele xxx märkides selgituseks „Ts asi 223-9053, Y Y Y võlgnevus“
  2. Pooled lepivad kokku, et kui Kostja täidab Kompromissi nõuetekohaselt ei nõua Hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Hagejal on.
  3. Kui Kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.
  4. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Hagejal õigus nõuda Kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 15,9% tagastamata krediidisummalt alates Kompromissi sõlmimisest.
  5. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
  6. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
  7. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
  8. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
  9. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
  10. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
  11. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  12. Pooled on teadlikud, et: 14.
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 14.
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 14.
  15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 14.
  16. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 5

(6)3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtult on taotletud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud hüvitatavate menetluskulude osas. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.