Obsah (6)

§ 274§ 120§ 121§ 16§ 56§ 65

Kriminaalasi nr 1-23-4508 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav VIKTOR KUTSAR Isikukood: 36106266527; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX. vandeadvokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Viktor Kutsar

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1. Viktor Kutsari karistuse kandmise aja algust arvata alates tema Tartu Vanglasse saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas.
2. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Viktor Kutsarilt välja riigituludesse menetluskuludena 600 (kuussada) eurot. Menetluskulud tuleb ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-23-4508, menetluskulud, Viktor Kutsar“. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Menetluskulud summas 1560,30 eurot jätta riigi kanda.
6. DVD plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
7. Viktor Kutsarit süüdistatakse selles, et tema 08.05.2023 kella 8.58 paiku, olles alkoholijoobes, Võru linnas Vabaduse 13 asuvas Tartu Maakohtu Võru kohtumajas ähvardas tahtlikult tapmisega ametikohustusi täitvat Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikku Kristel Veerannat seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et viibides kahekesi koos kriminaalhooldusametnik Kristel Veerannaga kohtumaja trepikojas ja olles eelnevalt keeldunud alkoholijoobe tuvastamisest, ütles Kristel Veerannale: „Kes kurat sa selline oled, ma kägistan su ära!“ ning seejärel kohtusaalis, kus pidi kell 9.00 algama kohtuistung kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel Viktor Kutsari karistuse täitmisele pööramiseks, ja istudes lähestikku laua taga, Viktor Kutsar ägestus, hüppas laua tagant püsti, tõstis rusika, lõi rusikaga korduvalt vastu lauda ja karjus ametikohustusi täitvale kriminaalhooldusametnik Kristel Veerannale: „Kes kurat sa oled, ma kägistan su ära!“. Kristel Veerannal eemaldus koheselt Viktor Kutsarist, kuna tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele, sest Viktor Kutsar oli alkoholijoobes, ärritunud ja agressiivne ning Kristel Veeranna oli teadlik, et Viktor Kutsarit on varem vägivalla kasutamise ja ähvardamise eest karistatud. Seega oli Kristel Veerannal alust karta ähvarduse täideviimist. Viktor Kutsar põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega Kristel Veerannale hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu.
8. Sellega pani Viktor Kutsar süüdistuse kohaselt toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele 3. Kaitstavaks õigushüveks on

§ 274lg 1 puhul avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord.

Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivse külje pealt tuleb tuvastada tahtlus iga koosseisuelemendi suhtes ning seejuures piisab kaudse tahtluse olemasolust.

1. Kohtule esitatud Tallinna Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku ametijuhendi (tl 23) kohaselt korraldab ametnik kriminaalhooldust. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste 2 täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Sama seaduse § 3 järgi on kriminaalhooldajaks kriminaalhooldusametnik. Seega teostab kriminaalhooldusametnik temale seadusega pandud kohtust ja seega teostab ta avalikku võimu, st on oma ametikohustusi täites avaliku võimu esindaja. Tegelikult ei ole selles ka praeguses asjas vaidlust.
2. Vaidlus on selles, kas kriminaalhooldusalune Viktor Kutsaar, kelle üle kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldust teostas, viimast tapmisega ähvardas, st kasutas vägivalda. Kontrollimaks vägivalla kasutamist tuleb vaadata

§-de 120-121 koosseisupärasust. Käesoleval juhul tuleb kõne alla § 120 lg

2. Kannatanu Kristel Veeranna ütlustest tulenevalt saab vägivalda

§ 120lg 1 mõttes jaatada.

Ta selgitas kohtuistungil, et väljus Võru kriminaalhooldusosakonnast, tegi lahti välisukse ja nägi, et mööda kõnnib Viktor Kutsar, kes oli suundumas kohtumajja, mis asub samas majas. Peatas hooldusaluse, et küsida, kuhu ta jäi – enne istungi algust oli kokku lepitud registreerimise aeg. Viimane ei osanud vastata, tunda oli alkoholi lõhna. Kriminaalhooldusametnik kutsus Viktor Kutsari tagasi kriminaalhoolduse koridori, paludes puhuda indikaatorvahendisse, millest viimane provokatiivselt keeldus, ägestus, kasutas väljendit „kes kurat sa selline oled ja mida sa tahad“. Kohtukordnik teiselpool seina kuulis intsidenti ja nägi kaamerast ning andis korralduse minna kohtusaali. Kriminaalhooldusametnik, nähes, et isik on tema vastu meelestatud ja ärritatud, hoidis temast teadlikult meetrist vahemaad. Viktor Kutsar läks ees. Poole trepi peal Viktor Kutsar peatus, olles kaks astet ülevalpool, ja kasutas väljendit „kes kurat sa selline oled, ma kägistan su ära“. Tõstis rusika. Kriminaalhooldaja selgitas, et tundis reaalset ohtu, et Viktor Kutsar ta võib teda rünnata.

1. Kohtusaali jõudes andis kohtutöötaja korralduse, et kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusametnik istuksid ühe laua taha, kuna (kohtu märkus: videoistungi) kaamerad olid nii seadistatud. Kriminaalhooldaja jättis ühe tooli vahele, kuid enne, kui istung pihta algas, Viktor Kutsar taaskord ägestus, tõusis püsti, tagus rusikaga vastu lauda: „Kes kurat sa oled, tahad mu elu ära rikkuda? Ma kägistan su ära“ Kriminaalhooldaja tajus reaalet ohtu, hüppas poolteist meetrit temast eemale. Kriminaalhooldaja tajus reaalset hirmu, sest teadis Viktor Kutsari varasemat tausta ja karistatust vägivallakuritegude eest. Kohtuistungil antud selgituste järgi sai ta sellest teada oma tavapäraste tööülesannete täitmise käigus. Nimelt teostavad kriminaalhooldajad hooldusalustele alati taustakontrolle, nii ka Viktor Kutsari puhul, Kriminaalhooldusametnik teadis, et Viktor Kutsarit on karistatud nii XXX suhtes toime pandud väärkohtlemise kui ka ähvardamise eest. Ka nende tegude toimepanemise ajal oli Viktor Kutsar alkoholijoobes.
2. Seda, et Viktor Kutsari öeldu täpselt niimoodi kõlas ja sellistes situatsioonides öeldud oli, nagu kannatanu seda kirjeldab, keegi kahtluse alla ei sea. Kaitsja püüdis kannatanu ristküsitluse ajal saada siiski selgust selles, kas kannatanu ikka päriselt ka hirmu tundis. Nii tahtis kaitsja teada saada, et miks kannatanu ikkagi pärast esimest ähvardust Viktor Kutsariga koos kohtusaali läks ja lausa tema kõrvale istus. Selline käitumine ei näita kaitsja arvates, et kannatanu tegelikult ka kartis.
3. Kristel Veeranna selgituste kohaselt kartis ta küll, kuid oli valmis end ka kaitsma, sest tal oli pipragaas kaasas. Ja kui Viktor Kutsar kohtusaalis uuesti ägestus, siis juba eemalduski kannatanu koheselt ründajast.
4. Kohtu jaoks on Kristel Veeranna selgitused toimunu kohta arusaadavad ja usutavad. Kohus usub ka seda, et kannatanu tundis hirmu – tal oli selleks igati alust. Ta teadis Viktor Kutsari tausta ja kohtu arvates ei ole hirmu aluseks muud tarviski. On igati eluliselt usutav, et kui 3 inimene, kes on vägivalda korra kasutanud ja on selle eest süüdi mõistetud, võib seda uuesti teha. Eriti siis, kui ta on alkoholijoobes, ja seda Viktor Kutsar ju oli. Kohtule esitatud pärast ähvardusi alanud kohtuistungi helisalvestiselt (tl 50) on tuvastatav, et kriminaalhooldusalune ilmus kohtuistungile raskes joobes - tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 1,612 mg/l.
5. Nimetatud helisalvestiselt kuulub ja on tuvastatav ka see, et Viktor Kutsar oli agressiivselt meelestatud. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et Viktor Kutsar oli tige vaid kohtupidamise pärast. Helisalvestuselt on selgelt kuulda, et Viktor Kutsar on agressiivne.
6. Ka leiab kaitsja, et Viktor Kutsari öeldu ei ole tapmisähvardus. Kohus usub, et on üldteada, et fraas „ma kägistan su ära“ on kõnekeelne väljend ning eelmärgitud fraasi saab mõista nii kellegi surnuks kägistamisena, ehk tapmisena, kui ka kehavigastuste või pelgalt valu tekitamisena. Seega kajastab süüdistus

§ 120

lg-s 1 sätestatud mõlemat teoalternatiivi, s.o vähemalt

§ 121

lg-s 1 ettenähtud tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist kui ka valu tekitamisega ähvardamist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et süüdistuse tekstis ei ole öeldud, et Viktor Kutsar ähvardas lisaks tapmisele kui ka tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistuse tekst peab sisaldama neid faktilisi asjaolusid, mis vastavad süüks arvatud kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele (vt Riigikohtu 07.12.2020. a otsuse nr 1-17-3371 punkt 66). Käesoleval juhul see nii on. Süüdistuse tekstis on selgelt viidatud, et kannatanu „tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele…“. 13. Ka Riigikohus on selgitanud: „

§ 120

dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et

§ 120

tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama).“ (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.02.

1. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 23).
2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas 3-1-1-59-11, p-d 9.2, 10.2).
5. Kohus on seisukohal, et Viktor Kutsari agressiivselt meelestatud käitumine oleks tekitanud kahtlemata hirmu ka keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale. Nii tunneks iga inimene, ennekõike naisterahvas, hirmu, kui tema suunas vehiks kätega meesterahvas, kes ähvardab vägivalla kasutamisega. Eriti kui vahemaa ähvardaja ja kannatanu vahel on suhteliselt väike ning kannatanu on teadlik, et süüdistatav on võimeline vägivaldset käituma, on seda varemgi teinud.
6. Ähvardamise eesmärk on tekitada ähvardatavas hirmutunnet, teda selle läbi mõjutada. Kas ähvardaja plaanis ka tegelikult oma ähvarduse täide viia või mitte, see ei oma ähvarduse veenvuse hindamisel tähtsust. Ähvardus peab looma kannatanule arusaama, et ta võib selle täide viia. Tunnetamine, et ähvardajal on reaalne võimalus oma ähvardus vahetult realiseerida, tugevdab ähvarduse tõsiseltvõetavust ja näitab ühtlasi, et sündmuste käik on ähvardaja kontrolli 4 all, kahjuliku tagajärje saabumine sõltub temast. Kõike eeltoodut arvestades oli Kristel Veeranna olukorras, kus ta reaalselt arvas, et Viktor Kutsar võib tema suhtes ähvarduse ka täide viia. Seega täitis Viktor Kutsari tegevus

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu.

1. Võimuesindaja suhtes tarvitatud vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, st. vägivalla tarvitamise ajendiks peab olema konkreetne võimuesindaja tegu. Kohus on tuvastanud, et kriminaalhooldusametnik teostas kriminaalhooldust. Viktor Kutsar pidi kriminaalhooldusametniku juurde ilmuma enne kohtuistungit, seda ta ei teinud. Ametikohustusi täitis ametnik aga vaatamata sellele, sest kohtuistung pidi toimuma just seetõttu, et viimane oli kohtule esitanud erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande põhjuseks oli, et kriminaalhoolust ei ole võimalik Viktor Kutsari käitumise tõttu läbi viia.
2. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Viktor Kutsar kasutas vägivalda just põhjusel, et kriminaalhooldusametnik täitis oma ametikohustusi. Sisuliselt tahtis kriminaalhooldaja, et Viktor Kutsar läheks vanglasse oma karistust kandma, mis muidu oli tingimisi kriminaalhoolduskohustusega täitmisele pööramata jäetud.
3. Kohus on veendunud, et Viktor Kutsar pani talle inkrimineeritava teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Viktor Kutsar eesmärk oli kriminaalhooldusametnikku ähvardada, et sellega takistada ametikohustuste täitmist. Tõendite pinnalt on selge, et süüdistatav ei tahtnud kriminaalhooldusele alluda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. IV Karistus 20.

§ 274lg 1 järgi karistatakse inimest kuni viieaastase vangistusega.

21.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Viktor Kutsar XXX ja XXX. Seega ei täidaks rahaline karistus tema puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega. 23.

§ 274lg 1 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör taotles karistuseks ühe aasta pikkust vangistust ja

§ 65

lg 2 alusel ühe aasta ühe kuu ja 15 päeva pikkust liitkaristust, sest kohtuvaidluste ajal kandis Viktor Kutsar karistust vanglas. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on ta aga oma karistuse täielikult ära kandnud ja seega liitkaristust moodustada ei ole tarvis. 5

1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga. Viktor Kutsari süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Õnneks piirdus asi vaid verbaalse vägivallaga.
2. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Viktor Kutsar peab taas vanglasse minema. Kriminaalhooldust ta läbida ei suuda ja õige on ka see, et kui inimesele on juba kord antud võimalus kanda karistust vabaduses ja ta seda võimalust ära ei kasuta, tuleb järgmisel korral teda karmimalt karistada. Viktor Kutsarile on võimalusi antud lausa kahel korral.
3. Seega jätab saadab kohus Viktor Kutsari oma aasta pikkust karistust vanglasse kandma. Kohtuistungil prokurör vahistamistaotlust ei esitanud. Ka kohus ei pea vahistamist karistuse kandmise tagamiseks vajalikuks. Eks kui otsus jõustub sellisel kujul nagu ta kirjutatud on, saadetakse Viktor Kutsarile teade, millal ta vanglasse ilmuma peab. IV Asitõendid ja menetluskulud
4. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-plaat 08.05.2023 kohtuistungi helisalvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud andmekandja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1087,50 eurot; määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 151,20 eurot ja kohtumenetluses 921,60 eurot, kokku 2160,30 eurot.
6. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
7. Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et Viktor Kutsar XXX, vähendab kohus menetluskulusid 600 euroni ja määrab need tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Viktor Kutsar on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 6